Otsing

11/2012
Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja

Isadepäeva konverentsi provokatiivsele teemapüstitusele viidates esitas avaloengu pidanud Meego Remmel ka loogilise jätkuküsimuse. Viidates suvises Akadeemias ilmunud Mari Järvelaidi artiklist ahvide liigile, kes kõik probleemid seksiga lahendavat ja kel puuduvat moraalsed piirangud ja tabud, küsis ta: „Kas seesugust eeskuju tahaksid inim-isad järgida?"
Kolmetunnise konverentsi turm-tihedas ettekandesajus jäi pinnale pigem tõdemus, et tänaste noorte hulgas on hakatud hindama pehmeid väärtusi. Teismeliste noormeeste hulgas läbiviidud uurimusest kõneldes leidis TÜ professor Dagmar Kutsar, et tugevast eakaaslaste survest hoolimata on hoolivat tüüpi noori enam kui hoolimatuid naistemehi. Viimased on ka oma eluga vähem rahulolevad. Seega võib öelda, et kõvaks meheks võib pidada pigem neid, kes pehmemaid väärtusi hindavad.

Kõvaks meheks võib pidada neid, kes pehmemaid väärtusi hindavad.

.

10/2012
Erik Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu õigusalane nõustaja

Käesoleva aasta suvel tõi Justiitsministeerium avalikkuse ette kaks seadusandlikku algatust. Ühega muudetakse Karistusseadustikus karmimaks karistamine vaenu õhutamise eest, teine on „Kooseluseaduse kontseptsioon", millega soovitakse mh tunnustada ka samast soost isikute kooselu, andes neile võimaluse see notari juures registreerida.
Erinevad kirikud ja Kirikute Nõukogu on nendele algatustele reageerinud aktiivselt ja kriitiliselt. On küsitud, et kuidas ometi saavad kirikud olla vastu sellistele muudatustele, mis tugevdavad riiklikku kaitset vaenu õhutamise või vihkamisele kihutamise vastu või annavad võimaluse saada läbi registreerimise riikliku kaitse ja tunnustuse sellisele kooselule, kus kaks inimest teineteist armastavad, isegi kui mõlemad on samast soost.
Jah, nii võib tõepoolest küsida. Loodetavasti aitab käesolev artikkel kirikute seisukohti nende algatuste suhtes kuigivõrd selgitada.

.

10/2012
TK

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik tunnustasid 6. oktoobril Tartu ülikooli ajaloo muuseumis aasta õpetajaid 2012.

Aasta õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu. Vastuvõtule kutsutud 31 pedagoogi hulgas oli ka Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige. Ajakiri Teekäija ühineb õnnitlejatega.

.

09/2012
Tekst ja foto: Helle Liht

Augusti lõpus kogunesid 22 Euroopa riigi kristlike kirikute ja organisatsioonide esindajad Hollandi Mennorode konverentsikeskusesse keskkonnatemaatika üle mõtteid vahetama. Peatähelepanu pöörati keskkonna ja majanduse omavahelistele seostele ning kristlike koguduste rollile säästlike ja jätkusuutlike majandusmudelite propageerimisel. Euroopa Baptistiföderatsiooni esindajana oli minulgi võimalus sellest arutelust osa võtta.

.

07-08/2012

Matteus Elbrecht, Kristuspäeva programmitoimkonna juht

Tallinna Lilleküla staadionil leidis aset üle-eestiline Kristuspäev "Eesti palvetab". Tegemist oli oikumeenilisse tänu- ja palveteenistusega, mille eesmärgiks oli kokku kutsuda kristlased Eestimaa erinevatest piirkondadest, et üheskoos oma maa ja rahvas palvekätel Jumala ette kanda. Kogu sündmuse korraldamise eestvedajaks oli Agape Eesti, peamised koostööpartnerid Eesti Kirikute Nõukogu ja EELK Misjonikeskus.
Ettevalmistused staadionil ja selle ümbruses algasid pea nädal varem. Suurem osa staadioni murust tuli katta spetsiaalse murukattega, üles ehitada suur lava, mis mahutaks ligi 500 inimest. Kogu sündmus sai edukalt toimuda ainult Jumala juhtimise ning kõigi osaliste ennastsalgava töö ja pühendumise tulemusena.
Laupäeval, 28. juulil kell 13:30 võis eelprogramm alata lastekoor Juhhei esitusega. Järgnevad pea kolm ja pool tundi olid täidetud vaimulike laulude ja ühiste palvetega. Ma usun, et kes tulid kohale tulid õige meelestatusega, võisid kogeda, et see sündmus ei olnud ainult välise säraga. Nii muusikud kui kõnelejad, kes lavalt midagi jagasid, tegid seda südamest ja oli tajuda igatsust Jumala juhtimise ja muutuste järele. Juba ainuüksi seik, et kristlased kõigist konfessioonidest tulid kokku ühel meelel kokku, on väga suur tänupõhjus ning ma usun, et neid vilju me näeme alles tulemas!
Minu jaoks oli eriline ja võimas hetk, kui vabatahtlike ja Eesti Kaitseväe lipukandjate koostööna moodustati Eesti haldusüksuste lippudest staadionile risti kujutis. Rist sümboliseeris kristlaskonna palveid kõigi Eestimaa piirkondade eest. See tähistas ühtlasi osa Kristuspäevast, mis kestab edasi. Kristuspäev oli alguseks üle-eestilisele palvevõrgustikule, mida on juba viimased pool aastat maakondade ja valdade tasandil ehitatud. "Eesti palvetab" jääb selle motoks ka edaspidi ning kõigil soovijatel on võimalik oma palvegrupi või kogudusega olla osa sellest liikumisest.
Kutsun meid kõiki üles jätkuvalt katma palvetega kogu Eestimaa, et Jumal võiks hoida ja kaitsta meie maad ja rahvast ning pöörata kõigi südamed enda poole. Lisaks palvekambrile saab igaüks meist olla valguseks kodu- ja töökohas, nõnda et tema armastus võiks levida kõikjale. Just seda pikemaajalist eesmärki kannab ka Kristuspäev.20 armin-7289406

Järgmisena tullakse samal viisil kokku Islandil, kus 2013. aasta mais hüüavad saareriigi kristlased oma maa pärast Jumala poole.

"Palvel on eriline jõud ... tänupalve on see, mida me ei tohiks unustada oma argipäevas. /.../ Olgem siis täna vähem nõudvad ning kriitilised, rohkem rahumeelsemad, ühtehoidvamad ning tänulikud. Õppigem andestama nii endale kui teistele meie eksimused. /.../ Nii oleme kaitstud meie ise, meie lapsed ja lapselapsed. Nii on hoitud ka Maarjamaa!" Ülle Rajasalu, Harju maavanem

.

06/2012 Gunnar Kotiesenile esitas küsimusi Ermo Jürma

Miks pastor Kotiesen käib Eesti Kaitseväes kordusõppustel?
Olen tänulik Jumalale, et võin olla pastor, kuid leian, et esmalt olen lihtsalt Gunnar Kotiesen – abikaasa, isa, sõber, kodanik jne. Kordusõppustel ei käinud seega ainult pastor, vaid ka ka abikaasa ja... ning seal olles olin 32. pataljoni koosseisus olev miinipildujaülem, seersant Gunnar Kotiesen.
Miks – eks sellele on ühest küljest lihtne vastus – Eesti Vabariigi seadus käsib. Teisalt – tunnen koguduse karjasena enda sees vastutust/võimalust olla inimestega koos just seal, kus nad on.
21 seersant kotiesen
Kas sa oled kaalunud alternatiivteenistuse võimalust?
Tean mitmeid toredaid usuinimesi, kes on valinud alternatiivteenistuse ja ma arvan, et nad on teinud enda seisukohalt õige valiku. Mina seda valinud (ausalt öeldes ka kaalunud) ei ole.

Mida võiks „Kristuse Jeesuse tubli sõdur" (2Tm 2:3) õppida ajateenistuses?
Õppimimsvõime, mis on ju meeleparanduse peamine nurgakivi, on iga kristlase hädavajalik omadus. Oleme me siis oma eluga sõjas või rahus, kodus või tööl, koolis või suvevaheajal.
Olen kuulnud kordusõppuste suhtes palju kriitikat korraldusliku poole pealt jne, aga isiklikult leidsin mitmeid asju, millest sain õppida. Üks põnevamaid vaatepilte minu jaoks on see, kui tublid eesti mehed, kes on harjunud ennast elus positsioneerima autode, riiete, kellade jne väliste asjadega pannakse korraga ühtemoodi riidesse – s.t nad kaotavad kõik oma välised eelised – kuidas nad siis käituvad ja püüavad taasleida oma positsiooni/identiteeti uues keskkonnas. Minu jaoks oli seda põnev vaadata ja mis seal salata, ka enda nahal kogeda. Õppetund sellest on ikka väga lihtne – me oleme need, kes me oleme seesmiselt. Riiete, töökoha ja muuga saame oma sisu vaid ajutiselt varjata.
Teine väga lihtne taasmeeldetuletus olid inimsuhted. Mitmete meestega olime koos 2001. aasta suurõppustel. Kõik need, kellega olime jõudnud ehitada sisulisi suhteid, olid ka kümme aastat hiljem head vestluspartnerid ja vastupidi – ükski suhe, mis oli jäänud "allavoolu minevaks", ei olnud kuidagi paremaks käinud. Kui meil on elus midagi, mida peame väärtustama, siis kindlasti on need inimsuhted!

Kuivõrd oli kordusõppustel teemaks usk?
Usk oli täiesti igapäevane teema. Eriti peale seda kui tuli välja, et olen pastor. Mulle meeldis väga selles keskkonnas avatult suhelda Jumala, kristluse ja koguduse teemadel. Mehed ei pea seal metsas kellelegi midagi tõestama, see annab aluse väga otsesteks ja ausateks vestluseks.

Kas sõnal „distsipliin" on mingit ühisosa kaitseväes ja koguduses?
Ma arvan, et distsipliin on väga oluline meie igapäevaelu kordaminekutes. Loomulikult ei olnud reservistide elu kordusõppustel päris nii reglementeeritud kui ajateenijatel, aga meilgi olid omad ülesanded ja kohustused, mida tavaelus ju ei ole. Tuli leida enda sees sisemine motivatsioon, et teha ka neid asju rõõmsa meelega, mitte virisedes ja halvustades. Minu meelest on see järgimistväärt põhimõte ka koguduse igapäevaelus. Tehes vahel asju, mis ei ole ilmselt meie esimene valik, on olnuline leida oma südames üles rõõm ja vabadus, et tegutseda ausatel ja jätkusuutlikel motiividel.

Kui südamest saab „seda asja" teha?
Arvan, et kordusõppustel saab olla igaüks kogu südamega. Samuti ei näe ma vahet sõjaolukorral. Ainus erinevus võib olla ehk sellel, millist ülesannet keegi peab täitma. Kui inimene on kindel, et ta relva ei haara, siis on sellest hea koheselt ja selgelt rääkida. Aga kodumaa kaitsmisel on palju ka selliseid kohti, kus relva ei pea haarama – olgu siis need inimesed panustamas seal kogu südamega!

.

Uudised

2021-3-aprill

07 Mai 2021
2021-3-aprill

SISUKORD ÄNGIST SAI LOOTUS Tõnu R. KallasVäikesed tegemised suure armastusega Ave Aviste„Tee pilt – kodus vaatame!“ Ermo JürmaCrick ja Mindy Porier – suurest Ameerikast väikesesse Eestisse Kerli ValkSuur reede pakub lepitust...

Seminar piilus koguduseelu akendest sisse

07 Mai 2021
Seminar piilus koguduseelu akendest sisse

Aprill 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Mulle meeldib õhtuhämaruses ringi jalutada ja veel ette tõmbamata kardinatega tubadesse vaadata. Nii põnev on vaadata, kuidas toad on sisustatud ja mida inimesed neis teevad....

Ühendkuningriigi kohus tunnistas kristlaste õigusi

07 Mai 2021
Ühendkuningriigi kohus tunnistas kristlaste õigusi

Aprill 2021 Peeter Võsu, Oleviste kogudus Franklin Graham sai Inglismaa kohtus võidu vaidluses kristlike seisukohtade avaliku väljendamise teemal. Blackpooli maakond ja maakonna bussifirma võtsid 2018. aastal Franklin Grahami evangeelse ürituse reklaamid...

„Väike vaimuraamat“ käsitleb karismaatilist usupraktikat

07 Mai 2021
„Väike vaimuraamat“ käsitleb karismaatilist usupraktikat

Aprill 2021 Heigo Ritsbek, Anglokatoliku Kiriku patriarh Kuna pean ka ennast karismaatikuks, pakkus mulle suurt huvi lugeda professor dr Tõnu Lehtsaare monograafiat „Väike vaimuraamat“ (Allika, 2021). Eesti ilmselt parima kristliku psühholoogina...

Gruusia baptistiliidu kogudused laiendavad tööd

07 Mai 2021
Gruusia baptistiliidu kogudused laiendavad tööd

Aprill 2021 Kahe liidu juhid, Erki Tamm ja Gia Kandelaki, on juba aastaid head sõbrad ning 24. märtsil kohtumine oli vaid üks paljudest. Gruusia baptistiliidu juhi Gia Kandelaki sõnul on kogudused...

Whittieri partnerkogudusel valmis uus kirikuhoone

07 Mai 2021
Whittieri partnerkogudusel valmis uus kirikuhoone

Aprill 2021 Fotod: John RileyGunnar Kotiesen, Rakvere Karmeli koguduse pastor „Olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva“ (Fl 1:6). Peaaegu viiskümmend...

Tänukiri pastor Jüri Puusaagile

07 Mai 2021
Tänukiri pastor Jüri Puusaagile

Aprill 2021 EKB Liidu president Erki Tamme FB lehel on kirjas: „Meie plaan oli Sind, hea vend Jüri Puusaag, tänada ja õnnitleda möödunud aastal – Sinu suurel juubelil ja pastoritöö lõpetamisel...

Surnumere kallastelt leiti Piibli käsikirjade uusi osi

07 Mai 2021
Surnumere kallastelt leiti Piibli käsikirjade uusi osi

Aprill 2021 „The Times of Israel“ materjalide põhjal Jaan BärensonEnam kui 70 aastat tagasi leitud Kumrani käsikirjad said lisa.Arheoloogilistel kaevamistel avastati paljude muude leidude hulgas Piibli käsikirjade osi, nt Nahumi ja...

Myanmar vajab meie eestpalveid

07 Mai 2021
Myanmar vajab meie eestpalveid

Aprill 2021 Helle Liht, EBFi asepeasekretär Myanmar (endise nimega Birma) on paljurahvuseline riik üle 100 erineva etnilise rühmaga. See on budistlik maa, kus elab üle 3 miljoni kristlase (6% elanikkonnast). Enamik...

Anabaptismi juubel läheneb

07 Mai 2021
Anabaptismi juubel läheneb

Aprill 2021 Toivo Pilli, Kirikuajaloo õppejõud Mõne aasta pärast tähistatakse 500 aasta möödumist anabaptistliku liikumise algusest. Mida tõi endaga kaasa nn reformatsiooni kolmas laine, mis sai alguse Šveitsist Zwingli järgijate hulgast,...

Linke