Otsing

Oktoober 2020 02 backstage
Lehari Kaustelit küsitles Teekäija

Tänapäeval on piir füüsilise maailma, osaduse ja distantsilt suhtlemise ning erinevate virtuaalkanaleid pidi kohtumiste ja sotsialiseerumise vahel õhuke. Lehari Kausteli juhtimisel on toimunud viimase poole aasta jooksul üle kahesaja virtuaalse kohtumise, sündmuse ja valitsuste vaheliste läbirääkimiste kuni raamatu esitlusteni ning auhinnatseremooniateni. Küsisime Lehari käest, kus tekkis idee ühe innovatiivseima ettevõtmise sünniks ja mis neid tulevikus võiks ees oodata?

Kust tuli mõte virtuaalüritusi tegema hakata?
Mõte sündis eriolukorra väljakuulutamise järel, kus keegi ei tohtinud kuskile minna ja meie igapäevane liikumine oli limiteeritud. Selles ebatavalises situatsioonis tekkis vajadus haridusasutuste poolt instrueerida kõiki lapsevanemaid, kelle lapsed ühtäkki koduõppesse läksid ja sealt tulenevalt sündis Eesti ajaloo suurim online konverents, kus oli üle kolmekümne tuhande inimese.

September 2020 02 koristus
Helina Voogne, tekst ja fotod

„Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea“ (1Ms 1:31).
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on võtnud käesolevaks aasta-teemaks „Armastame loodut“. Mitmed ebamugavused ja piirangud, millest me täna end leiame, on otseselt või kaudselt seotud sellega, et inimesed ei ole loodut õigesti armastanud.

Miks aga peaksime kristlastena loodu(s)hoiu pärast muretsema? Jeesus sellest ju palju ei rääkinud, pigem kurjustab ta viigipuuga, mis ei kandnud väljaspool hooaega vilja (Mk 11:12–14). Selles loos ei ole tegemist loodushoiu teemaga, vaid Jeesus soovis anda edasi midagi muud. Näib, et looduse hoidmise osas on Jeesus väga napisõnaline. Aga kas ikka on?

Juutliku mõttemaailma kohaselt, milles liikus ka Jeesus, ei olnud erisust sakraalse ja sekulaarse vahel – Issand valitses kõige üle ja tuli lunastama kogu loodut, mitte vaid inimhingi. Messia poolt toodav kuningriik tähendas kogu loodu uuendamist, uut genesis’t.

Meil tuleb pöörata tähelepanu ka oma suhtele looduga, sest me oleme ühe ökosüsteemi osa.

August 2020 22 rahakasutus
Ardo Ojasalu, Oleviste kogudus

Enam kui kümmekond aastat tagasi võisime elada nagu suurel rahu ja stabiilsuse ajal, kus elu muutus jätkuvalt paremaks. Nüüd on need ajad aga möödas. Alates kümne aasta tagusest finantskriisist on maailm muutunud kurjemaks ja ettearvamatuks.
Tänast olukorda ilmestab see, et üleilmsed teemad jõuavad kiiresti meie enda koduõuele ja mõjutavad igaüht meist – kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Kõik see, mis sünnib Hiinas või Ameerikas, ulatub tänapäeva kiire liikumise ajastul meieni vaid mõne hetkega, rääkimata sellest, mis toimub lähemal. Seda tõendas ilmekalt märtsis meieni jõudnud Covid-19 viirusepuhang, mis sundis inimesi loobuma tavapärasest elurütmist ja keskenduma oma esmaste vajaduste rahuldamisele. Sellega muutus väga palju ka meie majandustegevus.
Rääkides majandusest, peavad inimesed tihti silmas vaid glamuuri, mis ajakirjanduse kõmujanu kaudu igapäevaselt meieni jõuab – kes kui rikas on, kui palju raha teenis, kes pankrotti läks ja kui palju miski kaup või teenus maksab. Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu. Kõik osalevad oma igapäevases eluringis majandustegevuses ja kõik sõltume majanduse heast käekäigust. Me teeme seda ja elame sellest.

Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu.

Jaanuar 2020

Teekäija vestles EKB Liidu presidendiga: Sinu sõnumid jõuavad juhatuse Karjasekirjas koguduste töötegijatele igas kuus, FB fannklubi on varmas Sinu selfi'sid laikima, kuuleme Sinu sõna Pereraadios jne – kuidas Sa infoajastul suhtluskanaleid valid?

Ma pigem valin, mida ja kus ma räägin või näitan. Mis keda kõnetab. Samas pole vaja otsida igast postitusest strateegilist eesmärki. Me jagame füüsilises ja virtuaalses maailmas oma elu teiste inimestega. Seda, kes me oleme. FB-s on mul sõpru nii vanade koolikaaslaste, poliitikute kui kaaspastorite hulgast. Naudin Tommiga metsaskäimist ja perega koosolemist – selle jagamine on kogetud rõõmu jagamine. Kogudusi külastades tahan tuua nii laia „publiku“ ette kui võimalik (väikestes) kogudustes toimuva ja võimendada nähtud-kogetud head. Naabridki elavad meie sõitudele läbi FB kaasa.
Oleme analüüsinud koguduste kodulehti sellest aspektist, et kuidas aitavad need inimestel eemalt, interneti kaudu, mõista, mis koguduste kokkusaamistel ja usklikuks saanud inimeste elus toimub. Siin saavad koguduste noored appi tulla, et interneti kodulehed vm sotsiaalmeedia saaks inimestele abiks olla. Ja tegelikult, tuleb meil kristlastena kõikjal, kus liigume (sh internetis), olla Jeesuse järgijad ja tunnistajad. Tänased tehnilised vahendid aitavad sildu luua.

Oktoober 2019 18 m6evallas
Aare Tamm, pastor emeeritus

Septembris möödus 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest läände. Laupäeval, 21. septembril peeti Põgari (Mäevalla) palvemajas, kus toona toimus Otto Tiefi valitsuse viimane nõupidamine, Eesti Vabariigi valitsuse väljasõiduistung. Lugupeetud seltskonnale Tallinnast oli kutsutud kõnelema ajaloolane Küllo Arjakas. Palvemaja esine oli masinaid ja palvela rahvast täis.
Tänasin kokkutulnuid Juhan Liivi mõtteteraga: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Lugesin oma sõnumi aluseks 2Kn 7:7, kus Süüria väed põgenesid nii, et kõik jäi maha. Kuid meie põgenejad ei päästnud üksnes oma hinge, vaid võtsid südames kaasa kodumaa vabastamise tule. Nad palvetasid Eesti riigi taastamise eest ja võitlesid võõrsil – nii nagu oskasid. Nende teeneid meie taasiseseisvumisel tuleb väärikalt hinnata.
Tõstatasin ka küsimuse: miks Jumal seda meie rahvale lubas? Jumal saatis aegsasti hoiatajaid. Tuletasin meelde Karl Reitsi ja tema karmi hoiatust: parandage meelt, sest rasked ajad tulevad! Paluge Jumala kaitset! Auväärset kuulutajat loobiti turul sellega, mis kätte juhtus. President Konstantin Päts käskis tal köögis kõht täis sööta, et ehk on mees näljast segane, aga sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidonär lasi ta kumminuiaga välja ajada. Nii vähe hoolis eesti rahvas Jumala hoiatustest. Sellel olid omad tagajärjed.
Sama sõnum on väga ajakohane meile kõigile: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ (Mt 4:17). Siis ei pea enam keegi tundma hirmu ega põgenema, sest taevariik ootab. Seal pole hirmu, seal valitseb arm.

Oktoober 2019 16 ekn loodush
Helle Liht, Kohila baptistikogudus

Kliimamuutusest räägitakse viimasel ajal aina sagedamini. Isegi meil siin Eestis, kus umbes pool maa pindalast on kaetud metsaga, magevett jätkub seni kõigile ja õhupuhtus kvalifitseerub maailma parimate hulka. Aga ÜRO viimane kliimamuutuste aruanne paneb muretsema meidki, keda maailma räsivad üleujutused, põuad, taime- ja loomaliikide väljasuremine ning viljakate alade kõrbestumine pole tegelikult veel puudutanud. Tasapisi hakkab meieni jõudma teadmine, et oleme ülejäänud maailmaga samas paadis.

Usklike tähtsad asjad toimuvad skaalal mina – Jumal – teised inimesed, kõik muu on vähetähtis.

Eestimaalase juured on mullas
Nii arutlesimegi mõni aeg tagasi sõpradega lõunalauas istudes kliimamuutuste üle. Jututeema jõudis ka selleni, kuidas seostub meie usk füüsilise maailmaga. Kõigil oli jagada mõni lugu või kogemus, kuidas Jumala kõnetus on temani jõudnud looduse kaudu, olgu see siis matkarajal sipelgapesa uurides, tormise mere ääres näolt soolakaid piisku pühkides või koduaias sõrmi kevadisse mulda pistes ja seemnetele auke uuristades.
Meil ei olnud mingit raskust mõista ega sõnastada seoseid Jumala ja füüsilise maailma vahel – on ju Jumal selle kõige Looja.
Ühelt poolt ehk sellepärast, et eestlaste identiteet on otsapidi kinnitunud maa, metsa ja mere külge. Meie esivanemad harisid põldu ja kündsid merd. Nad sõltusid vihmast, tuulest ja päikesest, maa viljakusest ja mere andidest. See tunnetus on meile ilmselt geenidega edasi antud. Isegi täna, mil üle kolmandiku meie rahvast on koondunud linnadesse, toimetame ikka valdurmikitalikult, nutitelefon ühes ja seenenuga teises käes. Loodustunnetus on osa eestlaseks olemisest.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke