Kuidas armas Jumal ema lõi

05/2017

Kui armas Jumal ema lõi, tegi ta kuuendal päeval juba ületunde. Siis ilmus üks peaingel, vaatas veidi pealt ja ütles: „Armas Jumal, Sa meisterdad seda figuuri juba üsna kaua!” Aga Jumal vastas: „Aga vaata neid tellimuslehe erisoove! Ta peab olema kergesti hooldatav, aga mitte plastmassist. Tal peab olema 160 liikuvat osa, närvid kui terasköied. Selline süli, kus mitu last saab korraga istuda, aga ise peab ta mahtuma lapsetooli. Tema selga peab saama laduda kõike. Valdavalt peab ta elama kummargil, aga ei tohi saada seljavalu. Tema trööstimine peab ravima kõike, muhust kuni südamevaluni. Tal peab olema kuus paari käsi...”

Peaingel raputas pead ja arvas: „Kuus paari käsi – see pole võimalik.” Armas Jumal vastas: „Need kuus paari käsi ei valmista mulle mingit muret, küll aga kuus paari silmi.” Peaingel küsis nüüd: „Kas need kuuluvad standardmudeli juurde?” Ja armas Jumal noogutas: „Esimene silmapaar peab nägema läbi suletud ukse, kui ta küsib: „Mis te seal toas teete?” – teab ta seda juba ammu. Teine paar on kuklapoolel, nendega näeb ta seda, mida ta näha ei tohi, aga teadma peab. Ja loomulikult veel kaks silma, millega ta suudab vaadata otsa jonnivale lapsele ja siis öelda: „Ma mõistan sind ja armastan sind väga!” – seejuures sõnagi lausumata.” „Oh Issand!”, ütles peaingel ja tõmbas teda kergelt varrukast, „mine nüüd magama ja jätka hommikul!”

Loe edasi: Kuidas armas Jumal ema lõi

Kristlikud väärtused orientatsiooni kaotanud maailmas II

05/2017
Andres Saumets, Elva baptistikogudus

algus aprilli Teekäijas

Jeesus seadis esikohale armastuskäsu

Jeesus vastas küsimusele suurimast käsust: „Armasta oma Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega. See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid“ (Mt 22:37–40). Jeesuse Kristuse kaudu saavad kristlased – erinevalt paljudest maailmavaadetest, filosoofiatest ja teistest religioonidest – teada, mis on Jumala ootused meie suhtes ja ära tunda Jumala päästetee.
Kristlane on see, kes laseb Kristusel oma elu kujundada. Aga kui paljud seda järgivad? Ilmselt mitte rohkem, kui on pühapäeviti jumalateenistustel käijaid – ja Euroopas külastab jumalateenistust keskmiselt vaid iga kahekümnes inimene.

Kristlane on see, kes laseb Kristusel oma elu kujundada.

Loe edasi: Kristlikud väärtused orientatsiooni kaotanud maailmas II

Kristlikud väärtused orientatsiooni kaotanud maailmas I

04/2017

Andres Saumets, Elva baptistikogudus

Väärtused mängivad avalikus retoorikas suurt rolli. Meie riigis viljeletakse (väidetavalt) väärtuspõhist poliitikat ja väärtuspõhist juhtimist. Hea kool meie lastele on teadupärast väärtuspõhine kool. Korraldatakse väärtuspõhiseid riigihankeid ja isegi esmaabi peaks olema väärtuspõhine. Firmad ja organisatsioonid sõnastavad endale usinalt põhiväärtusi ning neid leiame ka töökuulutustest.

Senisest kristlikust vundamendist eemaldumine kannab n-ö vaba filosoofia ulgumerele.

Sõnal, eriti trükitud kujul, on vägi; see kujundab avalikku arvamust, isegi kui tegelikkus ilusa fassaadi taga on teine. Enamik inimesi tahaks oma elu suunata väärtuste järgi, mis oleksid nagu teed tähistavad majakad või liiklusmärgid. Aga kuidas neid leida ja hoida?

Loe edasi: Kristlikud väärtused orientatsiooni kaotanud maailmas I

Saare veis äratas kogukonna

03/2017
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Kui noor mees Romeo Siibak mõned aastad tagasi koduõuel Saaremaal kohalikust veisest pilti tegi, ei osanud ta arvatagi, et see inspireerib ta sõpru veelgi rohkem sporti tegema. Veis oli ebatavaliselt palju musklis ja noortel kristlasmeestel tekkis ühtäkki pilt silme ette, millist muskulatuuri nad endile sooviksid.

Mitte kaua aega hiljem, 7. aprillil 2014 loodi Facebooki sotsiaalmeedia avarustesse ka oma avalik kogukond SaareVeised, mis eeskätt sportliku eluviisi arendamise ja jõutükkide sooritamisega tegelebki. Gruppi kuulub umbes 15 liiget, aga vaatlejateks on tulnud tänase seisuga umbes 150 inimest.

Loe edasi: Saare veis äratas kogukonna

Diakonissid räägivad meestest

03/2017
Küsitles Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Kersti Kuusk, solfedžoõpetaja, Oleviste ülistuskoori juht, diakoniss, abielus ja kahe lapse (23 a, 30 a) ema 

Mis mõtted tekivad, kui öelda eesti mees?
Super mees! Kui veidi kaevata ja sulatada… Samuti on eesti mees tõsiseltvõetav.
Kuid siiski mitte liiga helge. Näiteks, kui egiptlane müüb oma poes ja ta äri ei edene, aga ta siiski laulab ja tantsib. Eesti mees on aga natuke murelik, endasse tõmbunud või kinnine.
Kristlaste puhul võib ta olla isegi rõhutum, sest siis võib tulla mängu see, et tal tekivad nii-öelda käsud ja keelud. Kui kirikus kuulata karmi jutlust, siis see ajab mehed krampi.

Mis teeb mehest tugeva mehe?
Ehk siis meheliku mehe? Suhe Jumalaga. Suur ja soe süda, annus huumorimeelt, mittenaiselikud reaktsioonid, nagu üleemotsioneerimine või ülemõtlemine. Tal ei teki tühjast-tähjast tohutut probleemi, võib-olla meestel on paremat nägemist. Ja mis seal salata – sportlikkus.

Loe edasi: Diakonissid räägivad meestest