Otsing

Märts 2021
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest: šabat, paastuaeg, ramadan.
Praegu oleme kesk üldkiriklikku paastuaega, kus kehtivad oma piirangud. Sõna „karantiin“ pärineb ladina sõnast quadragesima, mis peab silmas tuhkapäeva ja ülestõusmispühade vahelist 40 päeva.
Corona lockdownil on vaid üks eesmärk – normaalse elu taastamine. „Normaalsuse“ all peetakse silmas vabadust, enesemääramist, liikumist. Nende väärtuste nimel tuleb nüüd „normaalsest elust“ loobuda. Kristlik usk näeb aga just selles „normaalsuses“ probleemi. Kindlasti ei ole see aeg üksnes kohustuslik dieet, mis aitab inimest vabaneda ülekilodest või üksikutest häirivatest sõltuvustest.
Paastuaja eesmärk on kontrollida, kas meis tegutseb „ülestõusmise vägi“ (Fl 3:10). Kõik, mis seda takistab, tuleb kõrvaldada.

Detsember 2020 21 ahvenamees
Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon

Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed kiitsid Jumalat rahu eest maa peal. Paraku on meie jaoks jõuluaeg üks kiiremaid ja närvilisemaid perioode aastas. Jõulurõõmu otsimine on üks põhjusi, miks jõulu ajal rõõmust rääkida. Võib-olla aitab rõõmutunde mõistmine kaasa ka selle kogemisele.

Kristlase jaoks on lunastuskindlus ja Jumala lähedalolu kogemus püsiva rõõmu allikaks.

Rõõmust Piiblis
Uues Testamendis on rõõmust juttu 108 korda. Sealjuures murest vaid 21 ja kurbusest 16 korda. See näitab, et Pühakiri on oma alatoonilt rõõmus raamat.
Rõõm on Vaimu vili. Gl 5:22 nimetab Vaimu vilja loetelus rõõmu teisena pärast armastust. See tähendab, et nende elus, keda juhib Jumala Vaim, peaks olema näha rõõmu. Kristlase jaoks on lunastuskindlus ja Jumala lähedalolu kogemus püsiva rõõmu allikaks.
Rõõmu kogevad ka need, kes otsustavad taevariigi kasuks. Mt 13:44 võrdleb taevariiki põllusse peidetud aardega. Leidja müüb rõõmuga kõik ära ja ostab selle põllu. Põllu hind oli väärt ostja kogu varanduse. Sinna peidetud aare oli boonuseks.
Rõõm ei ole ainult inimeste asi. Sellel on ka taevalik mõõde. Lk 15:10 räägib meile, et Jumala inglite seas tõuseb rõõm ühe patuse pärast, kes meelt parandab. See tähendab, et meie pöördumine ja meeleparandus on taevase rõõmu põhjuseks.
Rõõmu võivad sisaldada ka kannatused, kui on, mille nimel kannatada. Kl 1:24 räägib Paulus, et tema on koloslaste ja koguduse pärast kannatamise üle rõõmus. Kannatamine teiste ja millegi endast suurema pärast on olnud suurte jumalameeste ja riigijuhtide osa. Kõige suurem üksus, mille pärast saab kannatada, on Jumala riik.

Juuni 2020 25 k6ik korras
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Milline rahuldus tuleb pärast kevadist koristust! Suurepärane, et midagi on taas korras. Tõsi, erineva iseloomuga inimesed kogevad seda erinevalt. On ju sündinud korra ja ka segaduse armastajaid. Aga enne pikemaid reise või äraolekuid tahaksime ikkagi toad puhtaks teha. Olgu kuidas on, aga aeg-ajalt küsime ikkagi: „Kas kõik on korras?“
Näib, et inimestena oleme seotud kindlate struktuuridega. Juba muistsed kreeklased rääkisid kosmosest ja mõtlesid selle all eelkõige ilu ning korda. Nad uskusid, et kord, see on pool elu, sest mõistus ja loodusseadused valitsevad kõiges ja kõikjal. Isegi juhuslikkuses avastavad kaose uurijad sügavamaid rütme. Kilpkonnad ja rändlinnud tajuvad päeva ja tunni täpsusega, et nüüd on vaja rännakule asuda, et hoolitseda järeltuleva soo eest. Nad läbivad suure eesmärgi nimel tuhandeid kilomeetreid. Mikro- ja nanovaldkonnad moodustavad füüsikalises maailmas hiiglaslikke võrgustikke, kus avastame resonantsust ja reeglipärasust.

Aprill 2020 27 6ra unusta lill
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Üks asi on saada teada, et hea sõber on muutunud dementseks, kuid teine asi on teda külastada ja kogeda, et ta ei tunnegi mind enam. See on valuline ja irriteeriv kogemus. Veelgi halvem on, kui selleks inimeseks on oma isa või ema. Kuid enamasti ei ole dementsed inimesed oma unustamisest teadlikud. Nad on unustanud nii-öelda ka selle, et nad on unustanud, ja see unustamise unustamine hoiab neid meeleheite eest. Tõsi on aga see, et dementseid inimesi on meie ühiskonnas üha rohkem ja rohkem.

Unustatud Jumal unustajat ei unusta.

Peale meditsiiniliselt diagnoositava dementsuse on ka teistsuguseid dementsuse vorme, mis levivad veelgi kiiremini. Üheks selliseks on religioosne dementsus. Jumal on suures osas ühiskonnast „unustatud“. Tema, kes oli aastasadu Euroopa kultuuri kese, kujutava kunsti, kirjanduse ja muusika keskne teema, kellele pühendatud pühad aasta käiku korrastasid, kellele pühendatud pühakojad ilmestasid linnapilti ja keda meenutasid argipäevatavad, on korraga unustatud. Tema, kes oli nii tuttav ja kõigile iseendastmõistetavalt teada, ei mängi inimeste elus enam mingit rolli. Ta on enamuse kaasaegsete kollektiivsest teadvusest kadunud. Ta on maetud paremal juhul muuseumi sügavustesse ja kontsertsaalidesse, kus mängitakse vana muusikat. Erinevalt meditsiinilisest dementsusest ei tunne religioosne dementsus seni mingit unustamise armu, kui ka Jumala unustamine kui selline on ununenud. Lõpuks unustamist kui sellist enam ei märgata, rääkimata kahetsusest. Jumal on lihtsalt kadunud.

Aprill 2020 14 koroona mages
Jael Puusaag, KUSi tudeng, Keila baptistikogudus

„Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja Samaariamaad“ (Apt 8:1).

Nüüd on kõigil soovijatel võimalik seda kuulda, kommenteerida, uskuda ja vastu võtta.

Oli 12. märts 2020. Neljapäev. Eemalt vaadates tavaline tööpäev. KUSi tudengid istusid loengutes, teised olid tööl ja koolis. Teadsime, et maailma uus pandeemia, koroonaviirus, oli oma kämblad ajanud ka Eesti territooriumile. Uudistest käis läbi, et Eesti Vabariigi valitsus arutas riikliku eriolukorra kehtestamist. Palvetasime oma juhtide eest ja mõned meist tühistasid lähenevaid välisreise. Muidu oli päev nagu päev ikka.
Reede õhtuks olime täiesti teistsuguses maailmas. Kõik koolid viidi koduõppele, kultuuriüritused tühistati, kõik avalikud kogunemised – sealhulgas jumalateenistused – keelati ära. Esimest korda Eesti ajaloos olid pühapäeva hommikul kõik jumalakojad tühjad. Kas see oli katastroof? Või motivaator kiriku rolli uuendamiseks ühiskonnas?

Detsember 2019 21 lige timo
Timo Lige, Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse pastor

Allolevad mõtted on minu teatrikülastuse peegeldus. Kes peaks nii pikka teksti lugema? Ehk need, kes näinud „Talvevalgust“ või plaanivad seda vaatama minna. Ehk ka need, kes armastavad mõtiskleda usu, kahtluste ja inimeste hingeelu üle.

Aastake tagasi uurisin teatrite mängukavasid, et ühe festivali raames tuua Hiiumaale üks väärt teatritükk. Pilk jäi pikemalt pidama Theatrumi etendustel. Tol korral tutvusin lähemalt „Talvevalguse“ ja „Isaga“. Mõlemad väga sügavad etendused, kuid vaimse tervise kontekstis tundus sobivat paremini just „Isa“. Tookord jäi etendus Hiiumaale küll toomata, aga Theatrumist sai meie pere n-ö usaldusteater ja hiljuti sai ära vaadatud „Talvevalgus“. Pelgasin tükki veidi, kuna mulle ei kõla kuigi julgustavalt, kui luteri pastori lapsena üles kasvanud, kuid hiljem usust loobunud ja end pigem ateistina esitlenud mees (Ingmar Bergman) kirjutab loo „depressiivse väikelinna“ (tegelikult vist küla) usulistes kahtlustes vaevlevast pastorist. Aga loomulikult oli lugu palju enamat kui vaid mainitud kirikuõpetaja lugu. Külakiriku tunnetatavas kõleduses rulluvad pastoriga seotult lahti veel ühe õnnetu perekonna, südamliku ja teenimisalti kirikuabilise ja armunud kooliõpetaja lugu.

Etendus sobib kristlastele, kes ei karda esitada küsimusi oma jumalasuhte kohta ega kohtuda laval kirikuõpetajaga, kes kahtleb oma Jumalas.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke