Kannatlikkus

03/2013 Hele-Maria Taimla

27 hele-maria taimla-1„Oota!"(Karupoeg Puhh)
Eesti vanasõna ütleb: „Kes kannatab, see kaua elab". Päris karm. Teisalt, ega inglasedki alla jää – meie „kannatlik" ja „kannatama" jagavad sõnatüve, nende jaoks on patient ühtlasi „kannatlik" ja „patsient". Analoogia kiuste pole inglased kannatlikkuse suhtes pooltki nii pessimistlikud kui eestlased. Nende vanasõna ütleb: „Kes ootab, saab kõik." Brittidega nõustuvad ka venelased ja itaallased, kelle rahvatarkused deklameerivad vastavalt: „Tulevik kuulub sellele, kes oskab oodata" ja „Kellel pole kannatlikkust, sellel pole üldse midagi".

Sündmuste vahele peabki jääma õhku, mis teeks ruumi mõtlemisele ja pühendumisele.

Loe edasi: Kannatlikkus

Tänulikkus

02/201327 hele-maria taimla

Hele-Maria Taimla (1994) on Oleviste koguduse noor ja Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturient muusikateaduse erialal. Muusikaga tegelemise kõrval meeldib Hele-Mariale arutleda väärtuste ja kristliku eetika üle, näitamaks, et iseenda ja maailma parandamiseks saab igaüks midagi ära teha.

Selleks et oma murekoormat vähendada, tuleb olla kõige olemasoleva eest siiralt tänulik ja aidata teisi.

Mu vanaema ütles kord, et inimese elus peab alati olema mingi „okas", mis paneb ütlema: „No kui selle ka veel korda saaks, siis oleks kõik hästi." See väike okas tuletab end aeg-ajalt meelde, lõhkudes rõõmu- ja rahumulli, mida püüame enda ümber kasvatada. Tähelepanu läheb positiivse pealt mõnele kõrvalisele probleemile − ning nii pea, kui see juhtub, kaob ka tänulikkus. Leiame end ikka ja jälle kiusatuses kasutada oma võimeid olla solvumise, kurvastamise või muretsemise maailmameister – halba on meie ümber ju niivõrd palju.

Maine elu ei ole kunagi jäädavalt täiuslik, aga millegipärast on mõtlevatel olenditel kombeks seda veel keerulisemaks teha. Oleme justkui bürokraadid, keda vaevab kartus, et töö saab otsa või käib üle jõu. Niisiis loome endale ise ülesandeid – genereerime uusi probleeme või tegeleme olemasolevate üledramatiseerimisega.

Loe edasi: Tänulikkus

Usklikud ja alkohol

01/2013
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Viimasel ajal on korduvalt küsitud: "Kas baptistid on muutnud oma seisukohta alkoholi tarbimise küsimuses?" Mitmed on avaldanud imestust: "Kas Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidul on alkoholi puudutav seisukoht?"

Minu vanemad olid usklikud, ema pärit metodisti ja isa baptisti kogudusest. Meie peres oli endastmõistetav, et ei kerget ega tugevat alkoholi tarbitud ühelgi perekondlikul või seltskondlikul peol. Isa põhjendas seda üsna lihtsalt: viinast tuleb õnnetu elu! Ja keegi meist ei tahtnud õnnetu olla. Oli loomulik, et päästetud inimesed vabanesid ka suitsust ja alkoholist. Räägiti sellest, kuidas ärkamisaegadel pandi tühjaks jäänud kõrtsid kinni ja palvemaju kerkis nagu seeni.

„Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu." (Ef 5:18)

.

Loe edasi: Usklikud ja alkohol

Sa südames nüüd pane kõik küünlad põlema!

12/2012

Tiina R. Holmen, Pärnu Immaanueli kogudus

24 tiina jaakuuligaVaatasin klaaskeradest jääkuule meenutavaid küünlajalgu oma aknalaual. Need olid seestpoolt tahmunud ja tuhmiks muutunud. Nii seisid need seal vist juba mitu aastat.
„Mida sa ootad?" kerkis pähe mõte. „Puhasta ära! Kohe! Mis sest, et on pühapäev ja esimene advent."
Kas olete märganud, et kui ostate poest uue toote – eriti veel elektrilise –, siis huvitab teid, et see toimiks kaua ja te küsite müüjalt garantiiaega? Kodus võtame õhinal eseme pakendist välja ja hakkame kohe kasutama. Kus on ikka minek! Vägev värk! Müüja nõuannet hooldusest peame tühjaks jutuks. Kes siis seda viitsib? Kui asi märku andma hakkab, et logiseb, noh, küll ma siis hooldan... Tüüpiline, kas pole?

.

Loe edasi: Sa südames nüüd pane kõik küünlad põlema!

Jüri Arrak: vaimulikud pildid süvendavad usku

12/2012

Janek Mäggi

Kuidas Sa usuni jõudsid? 14 jyri avanemine
Tõenäoliselt kunstihariduse kaudu. Tasapisi hakkas minuni jõudma, et kunsti tekke algpõhjus on usutunne. Loomulikult on kunstil ka teisi funktsioone: nagu kaunistamine, ümbruse korrastamine, positiivse meeleolu loomine, probleemide lahendamine. Algpõhjus seepärast, et inimesele on antud abstraktse mõtlemise võime, millega koos tekkis ka usutunne. Abstraktne mõtlemine ja usutunne on kaksikvennad. Meie perel lapsepõlves kirikuga suurt tegemist ei olnud, see oli sõjajärgne aeg.

Miks Sa hakkasid piibliainelisi maale tegema?
Ma arvan seepärast, et kunsti väga sügav algpõhjus on usutunne, mis on ka teaduse algpõhjus. Ma hakkasin 70ndatel lugema Piiblit – Vana ja Uut Testamenti, mille tulemusena tekkis mul soov seda oma elukutse kaudu teistele näidata ja väljendada. Seega soov tekkis tasapisi juba 40 aastat tagasi, mis suure tööna kulmineerus 90ndal Halliste kiriku altarimaaliga.

Millised pildid Sul "Pinna ja palgi" 50 vaimulikust tööst on kõige südamelähedasemad?
Kuigi kõik on südamelähedased, siis esimeseks ma nimetaksin "Viimane õhtusöök", sest sellel maalil ma kujutasin sümboolselt ka Püha Vaimu. Teisena nimetaks "Hiiobit". Mulle endale meeldib väga ka Usuteaduste Instituudi kabeli altarimaal ja kogu kujundus, mille ma olen teinud, sh pingid, vitraažaken, küünlajalad, altarinõud. Kindlasti ka "Aabrahami ohver". "Ristija Johannes" tuli ka päris hästi välja.

.

Loe edasi: Jüri Arrak: vaimulikud pildid süvendavad usku

Talunik ja metshaneparv

12/2012
Jõulujutt


Elas kord üks talunik, kes ei uskunud Jumalat, ega kahelnud hetkekski ka teistele teada andmast, mida ta Jumalast ja kiriklike tähtpäevade pidamisest arvas. Tema naine aga oli sügavalt usklik inimene, kes vaatamata oma mehe halvustavatele märkustele püüdis anda endast parima, et edastada usk oma lastelegi.s
Ühel lumisel talveõhtul hakkas naine koos lastega kirikusse jõuluteenistusele minema. Ta kutsus oma meestki kaasa, kuid see keeldus pahandades, et see on mõttetu lugu – miks peaks Jumal ennast alandama niivõrd, et ta sünniks siia ilma inimesena? See on lihtsalt naeruväärne! Niisiis asuski pereema oma lastega kirikuteele, samas kui pereisa jäi koju.

.

Loe edasi: Talunik ja metshaneparv