Tarkus

05/2013
27 hele-maria taimlaHele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Me püüame olla nii targad kui võimalik. Ikka ja jälle saab tarkuse igatsusest kordades suuremaks aga soov näida nii tark kui võimalik. Arendame oma silmaringi ju ikka lootuses, et meie teadmised leiavad ka väljundi, soovitatavalt teiste silme ees.

Enne teise arvustamist tuleks kõndida tema kingades terve miil – siis oled ta kuulderaadiusest väljas...

Sellele, et me oma teadmistes säramisega üle ei pingutaks, on inimese loomisel õnneks mõeldud. Nimelt tuleb siinkohal vastu üks paljudest elu paradoksidest: püüdlus näida targana paneb meid palju (oma teadmistest) rääkima, ohtralt lobisedes teeb inimene end aga üldjuhul just rumalaks.

Loe edasi: Tarkus

Piibli valguse kuma Tammsaare „Tões ja õiguses“

04/201318 tammsaare-loo pealkirjale
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

„Kahtlemata on Piibel Tammsaare loomingu mõistmiseks kõige olulisem raamat," tõdeb kirjandusteadlane Toomas Vint. Romaanisarja „Tõde ja õigus" viimase osa ilmumisest möödub tänavu 80 aastat. „Tõde ja õigust" lugedes tekib palju Piibliga seotud äratundmishetki ja mõttekohti. Loomulikult lubab Tammsaare endale poeetilist vabadust piibliainese kasutamisel, ent teose juured on kõvasti Piibli pinnasesse sirutatud.

Vargamäe Indrek kui Kadunud Poeg

„Tõe ja õiguse" V osa algab Indreku tagasipöördumisega Vargamäele, mis meenutab kangesti Jeesuse tähendamissõna Kadunud Poja tagasipöördumisest isakoju. Indrekul ei olnud samuti kui Kadunud Pojal lootust saada pärijaks. Ta saab oma osa pärandusest kätte koolirahas. Ta läheb, täpsemalt saadetakse, laia ilma õnne otsima. Talupidamise seisukohalt on ta kadunud poeg – „hobusevaras", nagu Pearu seda nimetab.

Loe edasi: Piibli valguse kuma Tammsaare „Tões ja õiguses“

Lahkus

27 hele-maria taimla04/2013
Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Tervitasin kord Oleviste noorteõhtule tulijaid, pakkudes kõigile kommi. Ühe neiu käekõrval astus siis uksest sisse umbes 2-aastane tüdruk ning ma kükitasin kommikandikuga tema ette. Selle asemel aga, et sealt kommi võtta, kallas laps enda käes olnud Tutti Frutti pakist kõik oma kommid kandikule.

Mind hämmastavad inimesed, kelle seltskonnas, kodus, söögilauas – ja veelgi enam – südames on alati ruumi teistele.

Loe edasi: Lahkus

Kannatlikkus

03/2013 Hele-Maria Taimla

27 hele-maria taimla-1„Oota!"(Karupoeg Puhh)
Eesti vanasõna ütleb: „Kes kannatab, see kaua elab". Päris karm. Teisalt, ega inglasedki alla jää – meie „kannatlik" ja „kannatama" jagavad sõnatüve, nende jaoks on patient ühtlasi „kannatlik" ja „patsient". Analoogia kiuste pole inglased kannatlikkuse suhtes pooltki nii pessimistlikud kui eestlased. Nende vanasõna ütleb: „Kes ootab, saab kõik." Brittidega nõustuvad ka venelased ja itaallased, kelle rahvatarkused deklameerivad vastavalt: „Tulevik kuulub sellele, kes oskab oodata" ja „Kellel pole kannatlikkust, sellel pole üldse midagi".

Sündmuste vahele peabki jääma õhku, mis teeks ruumi mõtlemisele ja pühendumisele.

Loe edasi: Kannatlikkus

Tänulikkus

02/201327 hele-maria taimla

Hele-Maria Taimla (1994) on Oleviste koguduse noor ja Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturient muusikateaduse erialal. Muusikaga tegelemise kõrval meeldib Hele-Mariale arutleda väärtuste ja kristliku eetika üle, näitamaks, et iseenda ja maailma parandamiseks saab igaüks midagi ära teha.

Selleks et oma murekoormat vähendada, tuleb olla kõige olemasoleva eest siiralt tänulik ja aidata teisi.

Mu vanaema ütles kord, et inimese elus peab alati olema mingi „okas", mis paneb ütlema: „No kui selle ka veel korda saaks, siis oleks kõik hästi." See väike okas tuletab end aeg-ajalt meelde, lõhkudes rõõmu- ja rahumulli, mida püüame enda ümber kasvatada. Tähelepanu läheb positiivse pealt mõnele kõrvalisele probleemile − ning nii pea, kui see juhtub, kaob ka tänulikkus. Leiame end ikka ja jälle kiusatuses kasutada oma võimeid olla solvumise, kurvastamise või muretsemise maailmameister – halba on meie ümber ju niivõrd palju.

Maine elu ei ole kunagi jäädavalt täiuslik, aga millegipärast on mõtlevatel olenditel kombeks seda veel keerulisemaks teha. Oleme justkui bürokraadid, keda vaevab kartus, et töö saab otsa või käib üle jõu. Niisiis loome endale ise ülesandeid – genereerime uusi probleeme või tegeleme olemasolevate üledramatiseerimisega.

Loe edasi: Tänulikkus

Usklikud ja alkohol

01/2013
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Viimasel ajal on korduvalt küsitud: "Kas baptistid on muutnud oma seisukohta alkoholi tarbimise küsimuses?" Mitmed on avaldanud imestust: "Kas Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidul on alkoholi puudutav seisukoht?"

Minu vanemad olid usklikud, ema pärit metodisti ja isa baptisti kogudusest. Meie peres oli endastmõistetav, et ei kerget ega tugevat alkoholi tarbitud ühelgi perekondlikul või seltskondlikul peol. Isa põhjendas seda üsna lihtsalt: viinast tuleb õnnetu elu! Ja keegi meist ei tahtnud õnnetu olla. Oli loomulik, et päästetud inimesed vabanesid ka suitsust ja alkoholist. Räägiti sellest, kuidas ärkamisaegadel pandi tühjaks jäänud kõrtsid kinni ja palvemaju kerkis nagu seeni.

„Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu." (Ef 5:18)

.

Loe edasi: Usklikud ja alkohol