Julgus teha head

12/2013 24 hele maria taimla
Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus
Fotod Hanna Hark

Jõulude aegu räägitakse ikka ja jälle heategudest. Võib-olla motiveerib meid külm ja pime talv, aga püüame detsembris rohkem aega veeta oma lähedastega ja tunneme ühtaegu sügavamalt kaasa neile, kellel pole see võimalik. Seega vähemasti kord aastas on meil kombeks investeerida oma raha, aega ja häid kavatsusi teistesse.

Mu vanaema on aru saanud ja tunnistanud, et valmisolek aidata on suhtumise küsimus.

Ja kui jõulud läbi saavad on kurb ja hämmastav ühtaegu, kui kiirelt me kõigi oma õilsate püüdluste kiuste laskume ikka ja jälle mugavustsooni. Tagasi rutiini, milles on töid ja tegemisi, rohkelt probleeme ja muret ning liiga vähe aega teistele. Raske on enda emotsionaalse või majandusliku olukorraga toime tulla, saati suudaks oma aega ja raha teistega jagada. Ja samas tahaks ju olla hea inimene – keegi, kes panustab oma lähedaste ellu ja ühiskonda.

Loe edasi: Julgus teha head

Jõulupuu teine elu

12/2013 17 helari hellenurm-1
Aarand Roos, 1999/2012

Jõulud on möödas, viige jõulupuu välja, kui olete ehted ja küünlad ära korjanud, ütles Ema.
Kuhu me ta viskame? küsis Isa.
Viige kas või tagasi metsa, seal on tema õige koht, leidis Ema.
Ja Poiss lisas omalt poolt pilkavalt: Mullast on ta võetud, mullaks peab ta jälle saama.
Ma ei taha, et ta peab surema, temal on sama õigus elada kui meil! toonitas Tüdruk.
No-nii, kui kellelgi ei olnud enam midagi ütelda vaidluse jätkamiseks, mindi välja. Pere sõitis autoga ostukeskusse ja puu võeti kaasa. Küllap saab sellest kuskil ikka lahti. Ta pisteti pagaažnikusse, ainult latv jäi välja.

Ja perekonna jõulukuusk oli õnnelik, sest ta tundis, et teda armastatakse.

Sõidu ajal kuusk kartis, sest ta ei teadnud, mis tast saab. Ja tee ääres mõned ilupuud näitasid talle näpuga ja naersid. Või nii talle vähemalt tundus.

Loe edasi: Jõulupuu teine elu

Rõõm

09/201327 hele-maria taimla
Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Me teame, vähemasti sügaval südames, et õnn ei saa peituda materiaalses rikkuses, edukas karjääris või kõrges tunnustuses. Ometi on meie meelerahu tihti just nende näitajate tirida ja tõmmata ning õnnelikuks ei saa sel teel kunagi, sest süües kasvab isu...

„Ole rõõmus!" Jeesus on surnud sinu pattude, haiguste, murede, kiusatuste, südamevalu ja süümepiinade eest.

Õnne ja rõõmu kogemiseks on vaja olla terviklik. Materialism innustab meid uskuma, et inimesest teevad terviku asjad, vaimsem lähenemine seab fookusesse tervise ja inimsuhted. Seda, et võti on tegelikult milleski veel enamas, kogevad inimesed eri hetkedel. Mõne elus juhtub see majanduslikus, emotsionaalses või füüsilises nullpunktis, teist tabab arusaamine siis, kui kõik soovitu on saavutatud, kuid südames valitseb painav tühjus. Midagi on puudu.

Hollywoodi filmides võib tihti näha järgnevat stsenaariumi: lapsel on esinemine, ta kutsub oma isa vaatama ning too lubab kindlasti tulla. Kui laps vaatab etenduse ajal lavalt publikusse, märkab ta seal üht tühja tooli. Ta isa ei tulnudki. Probleem pole toolis või selles, et saalis oleks vähe inimesi. Puudu on keegi, keda ei saa asendada.

Loe edasi: Rõõm

Arm ja andestus

08/201327 hele-maria taimla
Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Kõik inimesed teevad vigu. Kerge on lasta mõni vale üle huulte, tegutseda mõtlematult või rikkuda midagi ära oma sõnade ja tegudega. Me painutame ja rikume reegleid, murrame lubadusi ning − polegi oluline, kas tahtlikult või mõtlemata – haiget teeme teistele ikkagi.

Minu teoloogiatudengist venna Taaveti sõnul on armastus eesti keeles sisuliselt liitsõna, ühendab see ju sõnad arm ja astus.

Eksimuste kõrval on inimestele omane igatsus alustada puhta lehena – me kõik vajame andestust. Andeks palumine eeldab aga eksimuse tunnistamist ning kuna see pole kerge, püütakse end välja vabandada või aetakse süü kellegi teise kaela. Tihti petetakse ennast ja teisi, võrreldes end kellegi „pealtnäha patusemaga", sest tundub olevat rahustav tõdeda, et teistel on hingel suuremad eksimused.

Ütluse „Eksimine on inimlik" teine pool on „... ja andestamine jumalik" ning see pole juhus. Nii nagu pole seda ka lause Meie Isa palvest, kus palutakse Jumalalt andestust, et meie omakorda annaksime andeks oma võlglastele. Võlglase all ei mõelda ainult neid, kes meile raha või teeneid võlgu on – me võime olla võlglased iseenese ees oma vale käitumise või enesepetmisega.

Loe edasi: Arm ja andestus

Otsustusvõimelisus

27 hele-maria taimla-106/2013
Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Noored peaksid unistama suurelt. Hiljem teeb elu oma töö – usk võimesse midagi tõeliselt muuta väheneb, uljus ja entusiasm teevad ruumi ratsionaalsusele. Kogemused õpetavad, kusjuures mõned neist on paratamatult ka valusad ning tõmbavad hoogu maha. Ambitsioonikas inimene võib siiski oma eesmärgini jõuda ning tõepoolest muuta midagi paremaks. See, et elu toob unistused maa peale, ei tähenda, et nende realiseerimine on võimatu...

Unistuste poole püüdlemine nõuab järjepidevust, aga ennekõike julgust unistada. Tarkus ja unistamine ei ole teineteisest lahus, kusjuures vahel vajame viimast isegi rohkem. Albert Einsteini sõnutsi on „unistamine palju tähtsam kui tarkus, kuna tarkusel on piirid, aga unistamine on piiritu".

Kui küsida tänastelt abiturientidelt klassikaline küsimus nende tuleviku kohta – kelleks saada, mida õppida – on üks populaarsemaid vastuseid: „Ma ei tea." Irooniline, et ajal, mil maailm Interneti ja reisimise abil aina väiksemaks muutub, on otsustusvõime kiire kaduma. Samas tekitabki rikkalik valik teinekord pigem tahtmist loobuda, kui kõiki variante kaaluda. Juhtub see ju paljudega supermarketi jäätiseletiski.

Loe edasi: Otsustusvõimelisus

Piiblikäsud kaasaegse kunstniku interpretatsioonis

20 A. Kornilov-106/2013 Aarne Hanni, kunstnik20 A. Rihkrand-1

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Linnagalerii „Valges Saalis" toimus 24.04.–18.05. vaimuliku sisuga näitus „Piiblikäsud kaasaegse kunstniku interpretatsioonis" 32 autori ja 54 tööga. Iga töö jutustab oma loo ja avab veidi ka autorit ennast. Mõne juures tekib aga küsimus, et miks küll selline töö on sellel näitusel? 

Mida autor on mõelnud? Õnneks on iga kunstiteos varustatud sildiga, kus on kirjas töö ja autori nimi, materjal, tehnika ja valmimisaasta. Lisaks tavapärasele on enamusele lisatud veel venekeelsed piiblitekstid. Vaatajale on antud võimalus tutvuda enne külalisteraamatusse sissekande tegemist suures kirjas trükitud infolehtedega, mis sisaldavad kümmet käsku ja Jeesuse mäejutlust.

Inimeste suhtumine Piiblisse on erinev, nii on ka see näitus saanud erinevaid hinnanguid. Mõni kriitik ütleb, et see on aktuaalne ja vajalik teema. Teine väidab internetis, et „see teema kui ka kunstnike väljendusviis on kõik kui eilne päev ega kõlba kuhugi".

Loe edasi: Piiblikäsud kaasaegse kunstniku interpretatsioonis