Aprill 2021 
Einike Pilli, KUSi rektor

Mulle meeldib õhtuhämaruses ringi jalutada ja veel ette tõmbamata kardinatega tubadesse vaadata. Nii põnev on vaadata, kuidas toad on sisustatud ja mida inimesed neis teevad. Ausalt öelda meeldib mulle ka kodus istuda suure akna all, kardinad üleval – nii saab möödakäivaid inimesi vaadelda! Sama põnev on külastada erinevaid kogudusi. Igal pool on oma „sisustus“ ja suhtlemisviisid!
Igal kevadel, märtsikuus, pakume kogudustele eriliselt võimalust seminari rahvast külla kutsuda – nimetame seda päeva seminari pühapäevaks. Järgnevalt jagame teiega pildikesi sellest, mida sel kevadel nägime ja kogesime.

Igal kevadel, märtsikuus, pakume kogudustele eriliselt võimalust seminari rahvast külla kutsuda.

Märts 2021 
Einike Pilli, KUSi rektor
Ragne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär

Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise all päriselt mõtleme?

Seminari nõukogus uurisime teemat lähemalt ja kuulasime üksteise arvamust. Mõne jaoks tähendas jüngerlus evangeeliumi jagamist ja teistele kristlaseks-saanute ja noorte juhtide mentorlust. Arvamusi oli rohkemgi. Mitmete arutelude ja lugemise käigus sõnastas seminari nõukogu (kuhu kuulub nii Liidu juhte kui Seminari õppejõude ja üliõpilasi) lõpuks definitsiooni: Jüngerlus on õppiv eluviis Jeesuse järgijana ja teistesse inimestesse teadlik ja terviklik panustamine eesmärgiga saada ja kasvada Jeesuse järgijana igas eluvaldkonnas.

Mitmed kogudused tegid lausa jutluste seeriaid jüngerluse teemal.

Huvi jüngerluse vastu ei olnud ainult seminaris. Aastal 2020 käsitleti jüngerluse teemat mitmel pool. PP Festivali põhiteema arutles just sellel teemal. 3D koguduse korraldatud suurel Võimaluste Festivalilgi oli see teema kavas. Mitmed kogudused tegid lausa jutluste seeriaid jüngerluse teemal. Ja Kõrgem Usuteaduslik Seminar ise viis pandeemia tulles läbi „Jüngerliku juhi kiirkursuse“ veebis, mille vastu oli suur huvi.

Sellest huvist innustust saades panime kokku uue veebikursuse „Kahesuunaline jüngerlus“, mille eesmärgiks on, et osalejad kasvavad igapäevaselt ja pühendunult Jeesuse järgijatena ning panustavad teadlikult sellesse, et uued inimesed saavad ja jäävad Jeesuse jüngriteks, kes teevad omakorda sama järgmistele jüngrite põlvkondadele. Kohe-kohe on peamiselt videotest ja aruteluküsimustest koosnev e-kursus valmis!

Märts 2021 
Tiina Teppo kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu lõputöö eesmärk oli kaardistada läbi ajaloolise uuringu, mida ja kuidas on Rakke kogudus erinevates oludes praktiliselt teinud, ja püüda sõnastada nende tegevuste kaudu koguduse väärtused. Mis on see, mida koguduse minevikust kaasa võtta ja mida võib muutustes austusega ajalukku maha jätta?

Rakke koguduse sünd ja algusaastad
Töö esimeses osas vaatlesin Rakke koguduse sündi ja arengut osakonnast iseseisvaks koguduseks ning uurisin Karl Kaupsi vaimset pärandit. Rakke kogudus rajati 1920ndatel aastatel Rakke-Vägeva piirkonnas evangeeliumi kristlaste ja baptistide kuulutustöö koosmõjul. Kogudus oli asutamise perioodil aktiivne ja avatud osaduskond. Keskenduti tegevustele, vähem selle mõtestamisele. Koguduse tegevuse korraldamine, sh juhtide erimeelsuste lahendamine, toetus emakogudusele. Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu vanemal Karl Kaupsil oli siin oluline roll. Kaupsi poolt sõnastatud koguduse väärtused kajastuvad koguduse protokollides. Põhiväärtusena taotleti piiblipõhist sõna seletamist nii täiskasvanutele kui pühapäevakooli lastele. Peamiselt oli see rangetel reeglitel põhinev pühitsusõpetus. Oluliseks peeti palvet, Jumalaga kõnelemist. Muusikatöö keskmes oli laulukoori tegevus. Väärtustati osaduse pidamist, kuid seda mõisteti koguduse koosolekutest osavõtmisena, milles tavaliikmetel oli passiivse kuulaja roll. Korraldati evangeelseid koosolekuid.

Piiratud tingimustes väärtustati eelkõige kogunemist vaiksesse palveosadusse ja eluraskustele otsiti troosti Jumala sõnast.

Jaanuar 2021 
Einike Pilli, KUSi rektor

Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei puuduta. Sellele kiiresti järgnenud tõsist muret, mida toob kaasa vastutus teiste pärast, kes meie hoolde on antud. Kergendust, kui uudised muutusid paremaks, ja raskust, kui need jälle halvenesid. Selles aastas on olnud usujulgust ja innovaatilisust, läbisegi teadmatuse ja uduhalli vaimse rõskusega. Siin on olnud kaasaelamist sõprade ja pereliikmete haigusele ning ärevat testitulemuste ootamist. On olnud tõsist toetumist Jumalale koos küsimusega, kuidas ta selles olukorras ikkagi tegutseb ja mida ta meilt ootab?

Kui oleme õppinud Jumalat rohkem usaldama ja inimesi rohkem armastama, oleme koroonatesti läbinud.

Ometi on meil läinud hästi. Sain sellest aru mõne nädala eest, kui skaipisime Ameerika suure sõpruskoguduse pastori ja misjonivaldkonna juhiga. Nende koroona-kogemusele oli lisandunud ka tõsine arvamuste lahknemine koguduses, mida veelgi võimendasid usu ja poliitika tugev lõimitus. Ega me ka siin Eestis kõik ühtemoodi ole mõelnud, aga Jumal on meie (Liidu vaimulikele) juhtidele palju arukust ja alandlikku üksmeelt kinkinud. Kui torni otsast tuleb selget sõnumit, siis ei tekita selle jalamil olevad eriarvamused nii palju segadust.

Jaanuar 2021 
Katrin Selbak, Rakke koguduse juhatuse liikme kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Diakonite rollist on EKB Liidu kogudustes erinevaid arusaamu ja praktikaid, mis tulenevad sageli traditsioonist ning on läbi mõtlemata või sõnastamata. Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös kaardistasin diakoni rolli käsitusi EKB Liidu koguduste juhtide hulgas.

Liidu juhid näevad ühe suure väljakutsena vaimulike töötegijate ja juhtide järelkasvu. Uue põlvkonna ootused pastori rollile on muutumas ja esitamas väljakutseid traditsioonilistele arusaamadele. EKB kogudustes on ka diakonid ja diakonissid vaimulikud. Liidu pastorite statuudi kohaselt peab pastoriks ordineerimisele eelnema vähemalt kaks aastat teenimist diakoni ordinatsiooniga pastorina. Seega aitab diakoni rolli käsituste kaardistamine ja praktikate teoloogiline mõtestamine kaasa ka koguduste juhtide järelkasvu lahenduste leidmisele.

Diakoonia on vaeste ja kannatajate keskel tehtava töö tähenduse omandanud alles 19. sajandi Saksamaal.

Diakonos kui volitatu
Eestikeelse Piibli tekstis me sõna „diakon“ ei leia. Ka Apostlite tegude raamatu 6. peatükis on sõna „diakon“ ainult hiljem lisatud alapealkirjas.
Paulus ja Timoteos kirjutavad „...ülevaatajaile ja abilistele“ (Fl 1:1). Siin eesti keeles „abilisteks“ tõlgitud sõna on kreeka keeles διακόνοις (diakonois) ehk diakonid. „Ülevaatajaiks“ tõlgitud sõna on aga kreeka keeles ἐπισκόποις (episkopois), millest on tulnud sõna „piiskop“.