07-08.2016
Küsimused esitas Einike Pilli
Fotod: Ermo Jürma

Maikuus arutasid EKB Liidu töötegijad Nuutsakul abielu ja perekonnaga seotud keerukamate küsimuste üle. Arutelu olid palutud juhtima kaks väärikat vaimulikku, Peeter Roosimaa (PR) ja Joosep Tammo (JT). Päeva lõpuosas kõneles perenõustaja Karmen Maikalu. Kuna teema puudutab meid kõiki, palusime neid mõnele küsimusele vastata.

Mis teeb abielust abielu?
JT: Meie sooline erisus, meheks ja naiseks olemine, on Looja and, mis parimal viisil realiseerub kristlikus abielus. Mees ja naine jätavad oma vanemad ja hoiavad teineteise poole ning „nemad on üks liha” (1Ms 2:24). Selle igatsuse avalikustamine Jumala ja kaasinimeste ees koos palve ja õnnistusega muudab selle kristlikuks abieluks.
PR: Abielu on kahe erisoolise isiku eluline liit, mis on sõlmitud ühiskonna kohalike tavade kohaselt. UT-s tuleb esile, et mehe ja naise abieluosaduses on väga oluline koht sugulisel liidul. Just suguline ühendus liidab inimesed üheks lihaks. See uus side on tugevam kui senine perekonnaside.

06/2016
Janne Kütimaa, KUS tudeng
Fotod: Riina Ani

On 15. juuni ja Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris algab õppeaasta viimane sessioon. Sel suvisel kolmapäeval nopivad aastatepikkusest õppetööst väga häid ja suurepäraseid vilju ning ühe cum laude tiitli kokku viis üliõpilast järgnevate lõputööde esitamisel: Mart Oksa „Uskumise, kuulumise ja käitumise vaheline dünaamika EEKBK Liidus”; Eike Vellend „Ülistuslaulude teoloogiline analüüs Piiblipäevade 2011–2015 näitel”; Peep Saar „Kuidas valmistuda abieluks?”; Kaarel Väljamäe „Juhi areng koguduse loomise protsessis Viimsi ning Kalamaja kogukondade näitel” ja Toomas Vardja „EEKBL põhiväärtused ja liidu ühtsus presidentide vaatepunktist”. Viimati nimetatu on oma töö kaitsnud juba varasemalt Tartu kinos „Ekraan”. Nii ettekandeid hinnanud komisjon kui kõik kohale tulnud tunnevad ühtviisi suurt rõõmu kõigi viie üle, kes on aastate eest alustatud õppetööga võiduka lõpuni jõudnud. Samas ruumis, kus on kuulatud, arutletud ja eksameid kirjutatud, seisavad nad nüüd ja esitlevad kokku kogutud tarkuseteri. On näha, et iga kirjutaja on oma lõputöö teemast ääretult inspireeritud – ettekanded on kõnekad ja ehedad! Seminari rektor Einike Pilli on lahke julgustussõnadega ning ka kohal viibinud üliõpilastel, kes parasjagu oma kursusi lõpetavad ja kel lõputööde kirjutamine alles ees seisab, jääb hinge kõlama lootusrikas noot – kõik on võimalik!

05/2016
Einike Pilli, KUSi rektor

Kevadel (EKB Liidu 360 liikme seas) seminari üliõpilase Mart Oksa poolt läbiviidud uuring näitas, et koguduseliikmetel on ühtsed ja väljakujunenud uskumused. See tähendab, et uskumine tuleb juba enne kuulumist ja areneb edasi koguduse tegevustes aktiivselt osaledes. Sama kehtib kristliku moraaliõpetuse järgimise kohta, nii palju kui seda saab inimeste endi ütluste põhjal otsustada. Selle üle on põhjust rõõmustada!
Pilt ei ole päris samasugune kordusuurimuse „Elust, usust ja usuelust” teistest konfessioonidest vastanute puhul. Sealt selgub, et kuulumine võib olla ka enne uskumist ning see ei käi sugugi alati kaasas usuliste praktikate ja kristliku arusaamaga moraalist. Uurijad on seda nähtust hakanud kutsuma asenduskristluseks. Selle järgi paistavad koguduste liikmed lootvat, et kirikuõpetajad ja koguduse teised töötegijad usuvad ja elavad kristlasele kohast usuelu nende eest.

Selles võrdluses võiksime rahul olla, aga meie Liidu viimaste aastate uuringud ja statistika vihjavad teisele murekohale – asendusevangelismile. Kogutud andmed (näiteks ristimiste statistika) ja arvamused (näiteks hariduskontseptsiooni uuring või koguduste tagasisideuuringud) näitavad, et evangeelne töö on üks meie nõrgemaid valdkondi. Inimesed tunnistavad, et nad kutsuvad harva oma tuttavaid jumalateenistustele ja räägivad nendega Jumalast.

05/2016
Meego Remmel, seminari mentorvõrgustiku koordinaator

Eelolevast sügisest saab seminariõpinguid alustada lisaks Tartule ka Tallinnas, Saaremaal ja Hiiumaal. Lähtudes meie koguduste Liidu hariduskontseptsioonist ja seminari arengunägemusest, tekivad üle Eestimaa regionaalsed õppekeskused ja -grupid. Pilootprojekti korras alustame esmalt pealinnas ja suurematel saartel. Tulevikus loodame sarnaselt koondada seminariste teisteski regioonides. Nii kujuneb ühine koolitus- ja mentorvõrgustik, mis teeb õpingud kättesaadavaks neilegi, kes elavad ja teenivad heade mõtete linnast kaugemal või on pere, töö ja koguduse juurest eemaldumiseks liialt hõivatud.

04/2016

Innar Kruglov, KUSi arendusjuht
Fotod: Helari Hellenurm. Kaev.net

Mõnikord on elus nii, et meil on küsimused ja mõtted mõnel olulisel kristlikul teemal, kuid meil ei ole kohta ja võimalust nende esitamiseks. Võib-olla on meie ümber ühekülgne arusaam, võib-olla jääb puudu Piibli tundmisest, aga võib-olla mõnda teemat oma sõpruskonnas igaks juhuks ei puudutagi. Ingliskeelses kultuuriruumis öeldakse, et toas on suur elevant, kelle olemasolust kõik teavad, aga keegi ei räägi. Seepärast otsitigi KUSi kevadkonverentsil „Elevandituba – kristliku tõe relevantsusest ühiskonnas” tasakaalu jumaliku tõe ja nüüdisaegse ühiskonna arusaamade vahel.

Teemasid käsitleti peamiselt arutelu vormis, kus olid kaasa rääkima kutsutud eri seisukohtade esindajad. Seminari rektor Einike Pillil ja arendusjuht Innar Kruglovil oli omavaheline „kihlvedu”. Esimene arvas, et kohale ei tule piisavalt inimesi, teine pakkus, et tuleb üle saja. Konverentsi lõppedes oli Innar kindel, et Einike viib ta välja kooki sööma.