Seminarist saadav haridus on tasemel

03/2013
Margus Kask, rektor

Kõrgem Usuteaduslik Seminar viis oma vilistlaste hulgas läbi küsitluse, et saada tagasisidet õpingute kvaliteedi ja õppekorralduse kohta.
Vastustest selgus näiteks, et 4-aastase õppekava läbimiseks kulus keskmiselt pisut üle viie aasta. Õppimatuleku motiivide hulgas oli esimesel kohal usaldusväärse inimese kutse ja soovitus. Sobis ka seminaris õppiva sõbra soovitus. Sageli nimetati vaimuliku töö kutsumust, vajadust õppida tundma Piiblit, Jumala juhtimist.

Hariduse kvaliteediga jäädi lühidalt öeldes väga rahule. Tunnustati õppejõudude kaadrit. Õppeainete akadeemiline ja praktiline osa leiti olevat heas tasakaalus. Kuna kõrgharidus õpetab nägema elu ka kriitilise pilguga, mainisid vilistlased, et nad pidid õppima ka „mittevajalikke" aineid. See aga ei takistanud kooli lõpetamist ja mõne aine tähendus selgubki alles hilisemas töös. Vilistlased rõhutasid Piibli ainete tähtsust. Nende osakaal suureneb märgatavalt, sest Liidu vanematekogu kinnitas äsja oma kooli õppekava muudatused.

Millistes kogudustes vilistlased töötavad? Esitan loetelu EKB Liidu kogudustest: Annelinna, Antsla, Avispea, Elva, Haapsalu, Hilleste, Jõgeva, Kalju, Kehra, Kohila, Kohtla-Järve Peetel, Kohtla-Järve Saaron, Kärdla, Laagri, Lihula, Mustvee, Nõmme Baptistikogudus, Nõmme Vabaduse, Oleviste, Otepää, Palade, Puka, Pärnu Immaanuel, Pärnu Peetel, Rakke, Siion, Sool ja Valgus, Suigu, Tartu Kolgata, Tartu Salem, Tõrva, Valga Betaania, Viljandi, Võru. Ei leidnud oma kogudust? Tule siis sügisel õppima või soovita teha seda oma sõbral!

Vilistlased pole mitte kõik pastorid, vaid täidavad neis kogudustes erinevaid ülesandeid (diakonid, diakonissid, juhatuse ja vanematekogu liikmed, tööharude juhid jne). Kui lisada kogudused, kelle pastor praegu õpib seminaris või on siin õppejõud, siis pikeneb nimekiri veelgi.

Küsimus pole küll nimekirja pikkuses ega laiuses (vabandan ka võimalike ebatäpsuste pärast). Eestimaa vajab evangeeliumi kuulutajaid, kes on sügavuti õppinud tundma Jumala sõna. Õppejõuna naudin kõiki arutelusid, mis küsivad, kuidas paremini rakendada Piiblit igapäevasesse ellu.

Mis saab Seminarist?

02/2013
Margus Kask, rektor

Kõrgemast Usuteaduslikust Seminarist saab vabakoguduslik koolitus- ja arenduskeskus. Sellise visiooni leidis Seminari arengutoimkond juba 2010. aasta kevadel. Tookordsel arutelul osalesid EKB Liidu juhid, Seminari vilistlased ning õppejõudude ja koguduste esindajad.
Täna oleme selles suunas teel. Rõõmustame nii kodumaiste rikastavate suhete eest koguduste teenimisel, õppetöö tunnustatud kvaliteedi, aktiivsete tudengite ja teiste õppurite, rahvusvaheliste suhete üle vabakogudusliku teoloogia viljelemisel kui ka tublide vilistlaste üle. Loetelu võiks jätkata – tänu Jumalale!

Loe edasi: Mis saab Seminarist?

Seminar teenib kogudusi

01/2013
Margus Kask, KUS rektor

Kõrgema Usuteadusliku Seminari jõulupeo teemaks oli küsimus: millistest jõuludest ja millisest kogudusest me unistame? Presidendil paluti arvata, millest võiks unistada Jumal. M.Remmeli sõnumist jäi meelde, et jõuludes tuli Jumala telk inimeste juurde. Üks õppejõud meenutas 4 kogudust, mida ta on pastorina teeninud ja leidis, et Jumal armastab neid kõiki ka täna. Üliõpilastel jagus unistusi isikliku, seminari, vendluse ja koguduste elu kohta.
Üliõpilaskond. Aastal 2013 õpib Seminaris 39 üliõpilast, kes on valdavalt meie koguduste aktiivsed töötegijad. Nad kogunevad Tartusse üks kord kuus kolmapäevast laupäevani. Sessioonide vahel on iseseisev õppetöö. Üliõpilastel tuleb oma aega jagada perekonna, koguduse ja kooli vahel. Samas saab sessil kuuldut ka kohe praktikas proovida, kohandades seda oma koguduse vajadustele.

Väikese kooli puhul tõstab juba paari üliõpilase rahvusvahelise õppe kogemus õppetöö kvaliteeti.

Loe edasi: Seminar teenib kogudusi

Usuteaduslikud kursused 1956-1960

11/2012 Herman Mäemets, pastor emeeritus

„Jehoova käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis." (Ps 118:23)
Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar suleti nõukogude võimu poolt IV lennu lõpetamise eel 1940. Tallinnas Paldiski mnt 46b hoonelt seminari silti maha võttes ütles Kalju Raid: "Neid tähti läheb veel vaja..."
1955. aastal kohtusid puhkuse ajal Kehras Osvald Tärk, Robert Võsu ja Heldur Tooming. Vestluste teemaks oli vaimulik töö ja noorte vendade ettevalmistus. Jumal kinkis neile usu, et koolitus võiks olla teostatav kaugõppe vormis. Nad palusid ja kandsid küsimuse vanempresbüter Johannes Lipstokile ette. Tema juures toimunud nõupidamisel koostatud avaldus esitati usu(kultus)asjade nõukogu volinikule. 4. mail 1956 teataski volinik suuliselt, et kursused võivad alata.
Kuigi polnud ressursse ega kirjandust, aga oli usk, siis algas kohe ettevalmistus. Lipstok moodustas Presbüterite katsekomisjoni (Tärk – esimees, Olvik – abi, Võsu – sekretär), kelle ülesandeks oli koostada õppekava, kutsuda õppijad, leida ruumid ja valmistada õppematerjalid.

Loe edasi: Usuteaduslikud kursused 1956-1960

Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris alustas vene osakond

09/2012

TK

06.-08. septembril toimus Kõrgema Usuteadusliku Seminari vene täiendkoolitusosakonna avasessioon. Kohale oli tulnud 38 noort töötegijat EKB Liidu vene regiooni kogudustest. Koolitus kutsuti ellu selleks, et kasvatada venekeelsetele kogudustele töötegijate järgmist põlvkonda. Õppurite arv näitas, et huvi õppimise vastu on suur. Koolituse koordinaatori pastor Stepan Maerko sõnutsi on kursuse puhul tegemist unikaalse võimalusega saada koguduslikuks teenimistööks kvaliteetne haridus.
Õpitakse nii Vana kui Uut Testamenti, kirikuajalugu, homileetikat, vaimulikku kujunemist, jumalateenistuse teoloogiat ja mitmeid muid vajalikke distsipliine.
Õppetöö on jaotatud neljale aastale ja toimub neli korda aastas. Loengud leiavad aset Tallinnas EKB Liidu ja Sõbra Käsi majas Koskla 18 ning Tartu seminaris Annemõisa 8.
Seminari koostööpartnerid õppetöö läbiviimisel on Minski Teoloogiline Seminar ja Tallinna Vene EKB Kogudus „Betaania".