Vaimulikud musklid Piibli kaante vahelt

6/2008 Heldur Kajaste, TCMi esindaja Balti riikides

Mitmed Eesti pastorid lõpetasid TCMi kooli

Austrias asuv õppeasutus Training Christians for Ministry (TCM) on Eesti jaoks koolitanud mitmeid vaimulikke töötegijaid. Eesti jaoks algasid TCMi õnnistused aastal 1989, kui mu vanemad koos minu kui kaasavõetud tõlgihakatisega seda Viinist 25 km kaugusel asuvat instituuti esimest korda külastasid.

Sealt oleme saanud rohkelt head: õpetuse läbi, mida seal jagatakse, osaduse kaudu, milles pole võõristust, ning alandliku teenimise kaudu, kui Ameerika kristlased tulevad tuhandete kilomeetrite tagant Ida-Euroopa usklikke ehk siis seeläbi Kristust ennast teenima. Siit on sõidetud Austriasse rongide, vahepeal koguni bussi ning viimastel aastatel väiksemate sõiduvahenditega (jõuab kiiremini).

Õpingud kandsid esimesi küpseid vilju aastal 1995, kui meie liidu praegune juht Meego Remmel omandas teoloogiamagistri (M.Div.) kraadi. Nüüdseks on ta ka ise arvatud TCM õpetajate sekka. Magistriteks on seal saanud veel Argo Buinevitš (2004) ja Leho Paldre (2006). Täiendõppe kursuse on läbinud Peeter Valk, Aamo Remmel, Allar Saard, Neeme Tingas, Joel Raasik jt.

Viis eestlast said diplomi

Tänavu oli 33 lõpetaja seas viis eestlast. Lõpuaktus toimus nelipühi- ja emadepäeval, Heiligenkreuzi kloostri Keisrisaalis, kus mälestati koos Kristuse surma, kuulati pastor Derek Duncani jutlust, anti kätte diplomid ning paluti õnnistust lõpetajatele. Viimaste seast sai ka iga maa esindaja oma tänu väljendada. Eestlaste rühmast langes valik Kuressaare Siioni koguduse pastor Margus Mäemetsale. Magistrikursuse lõpetas Narva pastor Pavel Vezikov, täiendkoolituse Otepää pastor Margo Meri koos abikaasa Leaga. Nõmme Baptistikoguduse diakonissil ja pühapäevakooli direktrissil Ülle Kalvikul ei õnnestunud lõpuaktusele sõita, kuid seda kompenseerib teadmine, et õde jätkab õpinguid TCMi magistriõppes.

Meil jääb paluda lõikuse Issandat, et seekordsed lõpetajad oleksid omakorda õnnistuseks. Usun, et kõik viis ei ole õppinud mitte ainult Pühakirja paremini tundma ja lugema, vaid et nad on nüüd ka ise paremini loetavad. Sest maailm meie ümber loeb meid päev-päevalt.

Õppetöö 51aastases TCMis jätkub. Hetkel on Eestist seitse õde-venda magistri- ja üks täiendõppes, Lätist kuus magistri- ja neli täiendõppes. Lisaks veel paar-kolm, kes valmistuvad õppima. Nende seas on pastoreid, kaplaneid, pühapäevakooliõpetajaid, Alfa-kursuse koordinaatoreid nii meie liidust kui metodistide seast. Ühtekokku õpib TCMis 764 tudengit, neist 457 omandavad magistri-, 111 teoloogiamagistri kraadi ning ülejäänud on täiendõppes. Alates 1995. a on lõpetanuid ühtekokku 321.

Nii Euroopas kui Ameerikas akrediteeritud instituut väärtustab kõrgelt kristlikku küpsust, teenivat juhtimist ja elukestvat õpet. TCM kohta saab lähemat infot interneti vahendusel (www.tcmi.org).

Parem on olla õnnistuseks

Kool on lõpetatud, õnnistused käes – mis saab edasi? Või kui küsida selliselt: kumb on parem – kas olla õnnistatud või olla õnnistuseks? Vahel võib kuulda mõnelt inimeselt: „Ma olen nii-nii õnnistatud!" Kuid kui tihti oled sa kuulnud tänu selle eest, et keegi on ise saanud olla õnnistuseks?

Mina usun, et palju parem on olla õnnistuseks. Kui sa iganes oled kellelegi õnnistuseks, saad ka ise õnnistatud. Vastupidine ei pruugi alati toimida. Kui me oma õnnistusi ei jaga, ei „lekita" neid välja, ei jää nad ka kauaks meie juurde pidama.

Seepärast – olge õnnistuseks! Palvetate ka TCMi organisatsiooni, toetajate ja nii endiste, praeguste kui ka tulevaste õpilaste eest. Ning mitte ainult – eestpalveid vajavad ka meie oma seminar, selle õpetajad ja õpilased. Võib-olla ei saa meist paljud mõnes vaimulikus koolis õppida, kuid palvetades saame me kõik oma vaimulikke muskleid kasvatada.

Kuressaare pastor Margus Mäemets:

„Siin on õppijaid vastu võetud ja nende eest hoolitsetud kui ema, kes hellitab oma lapsi (1Ts 2:7), seda nii vaimulikult kui füüsiliselt. Mina sain siit täiendava tõuke end veel rohkem vaimulikult harida ja jõudsin vahepeal alustada ja lõpetada ka Tartu seminari. TCMi eripära on tugev praktiline külg: ühe või paari nädala pikkune, alati väga ülevaatlik intensiivõpe konkreetses ainevaldkonnas. Mulle meeldis, et üldainete puhul ei laskutud detailidesse, vaid anti nii-öelda pilt asjast ette. Mitmeid konspekte olen mälu värskendamiseks päris tihti uuesti avanud. Neid teadmisi on võimalik väga otseselt koguduse töös kasutada. Nagu igas koolis, oli ka siin huvitavamaid ja pisut ebahuvitavamaid aineid ja professoreid. Oma kõige viletsama hinde sain aga ühelt huvitavamalt õppejõult abielu ja perekonna teemade aines. Väga köitvad olid ka juhtimisalased loengud. Mul on kahju, et see kõik nüüd läbi on. Hindan koolist saadud kogemusi väga kõrgelt ja soovitan ühe võimalusena noorematele töötegijatele, kellele KUS mingil põhjusel ei sobi."

Narva baptistikoguduse pastor Pavel Vezikov:

„Esiteks, instituut aitas mul oma teadmisi tõhusalt formeerida. Võib küll palju lugeda, kuid see õpe aitas kõik süsteemi seada. Teiseks, mõistsin, et mul tuleb Piiblit teisiti vaadelda. Varem ma võtsin teksti ja töötasin sellega. Professor Paul Kissling aitas mind Pühakirja – Vana ja Uut Testamenti – tervikuna vaadata; varem olid need mulle kaks erinevat raamatut. Kolmandaks, siin õpetati väga tõsist suhtumist jumalariigi teenimisse. Võiksin öelda, et siin õppisin ma ka jutlustama: dr Bill Strotheri jutlustamiskursus oli väga kasulik. Ka meeldis mulle väga John Sarno kursus Jumala kummardamisest, ülistusest, jumalateenistuse ülesehitusest jms. Vene regiooni kogunemisel ütlesin oma vendadele, et meil tuleb paljutki muuta. Me elame ajal, kus vanamoodi enam ei saa ega tohi. Inimesed ei tule enam kirikusse. Midagi me teeme valesti, kui oleme teinud jumalateenistusest elutu liturgia. Pole küll vaja muuta Sõna kuulutust, vaid vormi ja lisada enam osadust.

Mulle meeldib väga TCMi Pühakirja käsitlus ja õpetajate sügavad teadmised. Osalesin ju 10 aasta vältel paljudel kursustel ja mitmetes paikades; ka Venemaal Vladimiris, viis korda Valgevenes Minskis ning Ukrainas. Kuigi mulle meeldis kõige enam Vana Testamendi tõeline asjatundja, professor Paul Kissling, sain ma tema aines oma ainsa C (vana kombe kohaselt „kolme"). Aga Bill Strotherit sõitsin ma kuulama koguni Ukrainasse. Sageli alustasid õpetajad oma tunde mingi vaimuliku mõtisklusega, mis minul kodus jutlusteks arenesid. Kõik see näitas ilmekalt, et need mehed elasid selles, mida nad õpetasid."

Otepää „Palveränduri" pastor Margo Meri ja abikaasa Lea:

Mis oli meeldejäävaim kursus?

Margo: Ilmselt esimene kursus Austrias 1998. a „Pastoraalne nõustamine", mida viisid läbi TCMi president Tony Twist ja ta abikaasa Suzanne. See oli innustav ja palju andev kursus. Õppejõud ei pakkunud üksnes tarkust, vaid kogu nende isiksus vääris eeskuju.

Mida andis õppimine TCM-is?

Lea: Iga kursus võimaldas jätta 1-2 nädalaks kõrvale argielu toimetused ja olla n-ö Piibli kaante vahel. Kuulatud teemad ja arutelud andsid uusi ideid, kuidas üht või teist olukorda lahendada, mõista inimeste erinevusi ja juhtida erinevaid gruppe. Saime kaasa väga palju head materjali, mida oma koguduses kasutada: jüngerluse põhimõtted, erinevad juhtimismeetodid, millist ülistust ootab meilt Jumal jt.

Millest on olnud enim kasu?

Margo: Praktilistest ainetest nagu vaimulik juhtimine, hingehoid, ülistus.

Lea: Mida aasta edasi, seda suuremaks läksid nõudmised. Mind üllatas nende nõue, valmistada seminare ette palves. Selleks tuli teha palveajast ja -teemadest täpne aruanne, mida arvestati eksamihinde panemisel. Mulle tuli selline ettevalmistamine suureks õnnistuseks.

Mis on TCMi töös aidanud sul kujuneda enam Kristuse-sarnaseks?

Margo: Sealne teenimistöö ja -meelsus. Kui ma nägin, kui palju nad jagavad õpilastele armastust, siis tihti tundus, et mind tõsteti otsekui taevasse. Koolist tagasi jõudes tunnen, et olen vahel ikka päris isekas. Kuid Kristus loobus taevasest aust, et inimesi teenida. Nüüd tahan teistest rohkem hoolida.

Lea: Mulle jättis sügava mulje kogu meeskonna ühistöö, ettevalmistus, plaanipärasus, teenimisvalmidus, alandlikkus ja isiklik palveosadus, mis neist kiirgas.

Mis on ühist, mis erinevat TCMi ja KUSi vahel?

Margo: Kui ma TCMis alustasin, ei olnud KUSis võimalik töö kõrvalt õppida, nüüdne õppekorraldus juba võimaldab seda.

Ühist on kindlasti selles, et mõlemad koolid panevad suurt rõhku praktilisele poolele. Ütleksin ka, et enamikku TCM kursustest saatis eriline vaimulik atmosfäär, taevane võidmine, millest ma vahel puudust tunnen. Ja seda palvearuannet: mitu tundi sa antud kursuse, õppejõudude, kooli, õpilaste ja toetajate pärast palunud oled – soovitan KUSil ka proovida. Usun, et siis täitub kool õpilastest, kellest praegu puudust tuntakse.

Mida oleksid ise öelnud TCMi lõpuaktusel?

Margo: Olen kogenud, et TCM eesmärk on olla kristlik treeningkeskus. Igal aastal sealt tagasi jõudes tundsin, et mu „vaimulikud musklid" on tugevamaks saanud.

Lea: See, mida nad õpetavad, seda elavad nad ka välja ja see tõepoolest mõjutab.

.

IBTS: tõmmata kokku, müüa, koopereeruda?

9/2009 IBTS strateegiagrupp

Rahvusvaheline Baptisti Teoloogiline Seminar (IBTS) asub 60 aastat pärast oma rajamist tõsises finantskriisis. 12 aasta eest kolis Euroopa baptistide hariduskeskus Šveitsist Rüschlikonist Tšehhi pealinna Prahasse. Väike Jeneralka loss ehitati ümber ülikoolilinnakuks. Seal asub ka Euroopa Baptistiföderatsiooni (EBF) kontor. Kas viimane sinna jääda saab, on samuti lahtine.

IBTS strateegiagrupp pöördus kõigi 52 EBF liikmesliidu poole, et vaagida erinevaid variante. Pannakse ette: sulgeda mõned lossi osad ja koondada praegused tööharud väiksemale pinnale; müüa ära osa või ka kogu kompleks. Liikmesliitudel paluti ka mõelda, kas neil on soove oma koostööorganisatsioone Prahasse tuua või IBTS mõne teise seminari campusele majutada.

Kaalutletakse ka, kas viia IBTS üksi või koos mõne teise seminariga kuskile uude paika ning jätkata seal tagasihoidlikumas mahus – vaid raamatukogu, õppeklassid ja mõned ruumid tudengitele. On ka ettepanek, et IBTS omaks kuskil Euroopas raamatukogu ja bürooruume ning õppejõud suunata teistesse baptisti seminaridesse, et IBTS potentsiaali detsentraliseerida.

IBTS keerulise finantsseisu vallandas käesolev ülemaailmne majanduskriis. Nimekad toetajad USA-st ja Euroopast on oma annetusi vähendanud. Peale selle on Šveitsis asuv IBTS fond viimase 18 kuu jooksul kaotanud drastiliselt oma väärtust. Ka tšehhi krooni kõrge kurss dollari, euro ja inglise naela suhtes raskendab olukorda.

Prahasse siirdumisega toimusid IBTS õppetöös olulised muutused. Euroopast saabuvatele üliõpilastele pakuti üksnes teoloogilise haridustee jätkamist. EBF peasekretär Tony Peck ütles: „IBTS moodustab meie EBF-perekonna südame. Tal on olnud oluline osa terve rea baptistiliitude juhtide väljaõppel." Tänast olukorda nimetas ta suureks väljakutseks ja suureks võimaluseks: „Me vajame jumalikku tarkust ja meie EBF-liikmesliitude aktiivset toetust, kellele ju IBTS kuulub, et leiaksime tulevikku parima tee."

Vana kooli meeste kohtumine

9/2009 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Alates aastast 1880 õpetas Saksa baptistiliit endale vaimulikku kaadrit Hamburgi seminaris. Kuid Ida-Saksa võimud keelasid oma haldusalalt kodanikel läänes õppida ja nii rajati 50 aastat tagasi uus seminar Buckowisse. Selle pastoreid ettevalmistava usuteadusliku õppeasutuse lõpetas 146 vaimulikku töötegijat.

30 aastat tagasi alustasid seal oma õpinguid ka Eesti vennad Ermo Jürma, Peeter Roosimaa ja Joosep Tammo. Nüüd aastate järel oli meil Ermoga võimalus taas astuda kauni Märkische Schweizi pärli, Buckowi linnakese, radadele.

Esimene mulje: aeg on seisma jäänud. Kõik oli nagu endine. Need samad tänavad ja rajad, kus jalutades sai Uue Testamendi kreeka keele sõnu tuupida ja teoloogilisi diskussioone pidada ning tulevikust unistada. Need samad majad, kuigi säravvärvilises kuues. Juba tollal suurte pargipuude tüved olid palju jämedamaks paisunud. Nägime mitmeid uusi hooneid, aga ka ajapikku rääma vajunuid. Elanikke on tuntavalt vähemaks jäänud, sest tööd leiab eelkõige läänes. Ka diakonissidele kuuluvas Haus Bethelis, kus toimusid meie õpingud, ei ole enam ühtki õde, viimane neist veedab oma vanaduspäevi Berliinis.

Esimene mulje: aeg on seisma jäänud. Kõik oli nagu endine.

Me jõudsime Buckowisse päev enne juubeliürituse algust. Meid võtsid vastu rändmuusikust evangelist ja üks endistest seminari direktoritest Jörg Swoboda oma abikaasa Ingega. Õhtupoolikul külastasime Uue Testamendi ja süstemaatika õppejõudu Adolf Pohli. Lisaks mälestuste jagamisele kaldusid me vestlused peagi teoloogiliste, eriti aktuaalseks tõusnud ristimisteema, arutluste radadele.

Reede õhtul kogunesime seminariõuele õhtusöögile. Kohal oli tublisti üle saja inimese: endised seminaristid ja nende abikaasad ning õppejõud. Kahjuks puudus raske haiguse tõttu meie õpingute aegne direktor ja praktilise teoloogia õppejõud Klaus Fuhrmann. Meie kursuselt olid kohal Wolfgang Bachmann ja Stefan Röger.

Teoloogiline tagasivaade

Reede õhtu pühendati õpingute läbikaalumisele: „Teoloogilised rõhuasetused: Kuhu on need jäänud? Endiste õppejõudude ja Liidu juhtide vaatenurgad." Seejärel pakuti igale tudengile mõni minut oma toonase teoloogilise avastuse jagamiseks (seminari eluolulisi seiku jagati alles klassikohtumiste õhtulaudades).

Kvaliteetse kogudusetöö jaoks oli vaja kvalifitseeritud töötegijaid. Buckowis olid inimesed, kes olid võimelised õpetama.

Kõige vahele lauldi laululehelt Buckowi õppejõudude ning õpilaste loodud neid laule, mis kogu saksa keeleruumis on hästi läbi löönud.

Adolf Pohl rääkis, et eriti püüdis ta õpetada Kristuse ristist lähtuvat lepitusteoloogiat (teised lisasid, et ta kehastas ja õpetas ka preisi voorusi).

Christian Wolf (Vana Testament ja eetika) tõi esile, et Buckowis oli teoloogia õpetamine osaliselt reaktsioon ühe (ateistliku) ideoloogia vastu. Seda sai esitada kontsentreeritult, toetudes Pühakirjale. Hiljem Hamburgis töötades tuli kooliprogrammis reageerida paljudele ideoloogiatele, mis põhjustas mõtete hajusust.

Õppejõuna hindas Jörg Swoboda seda, et kolleegid andsid oma kirjatöid üksteise kätte eelnevaks lugemiseks ja ääremärkuste tegemiseks. Iga autor otsustas hiljem ise, mida ta neist arvestab, mida mitte.

Kui seminari üheks positiivseks eripäraks oli see, et loengutes võisid tudengid kõiksuguseid küsimusi vahele esitada, siis Bernd Wittchow (kreeka keel ja Uue Testamendi eksegees) tuletas humoorikalt meelde, et tudengid olid ka südametud, nad lausa ootasid, millal õppejõud vea teeb.

Liidu juhtkonna esindaja Manfred Sult kinnitas, et kvaliteetse kogudusetöö jaoks oli vaja kvalifitseeritud töötegijaid. Buckowis olid inimesed, kes olid võimelised õpetama. Õppijate osas pöörati väga tõsist tähelepanu nende valikule, eriti sellele, kas neil on tõeline kutsumus vaimulikuks tööks.

Piibliseminar vanast kännust

Laupäeva hommikul oli Adolf Pohli piibliseminar tekstile: „Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim" (Js 11:1-2). See on prohveteering Jeesusest, kelle sünnini oli siis veel ligi 700 aastat.

Selles Pühakirja lõigus on keskseks mõisteks maharaiutud puu känd. Iisai oli kuningate dünastia juureks. Tema poeg Taavet sai Iisraeli kuningaks. See valitsejasugu püsis võimul 400 aastat. Siis aga see purustati. Algas Paabeli vangipõlv. Dünastiast jäi järele ainult känd, ei midagi enamat. Nii mõistis Jumal kuningate patu üle kohut.

Buckowi seminar ei ole känd, vaid tugev puu, mis kannab jätkuvalt oma vilja.

Patu tagajärjel on ka meie ajal järele jäänud mitmesuguseid kände. Tasub tähele panna, et Jumal ei taha hävitada. Patu pärast kätte tasuda – jah, aga mitte hävitada. Sest ta on Jumal, mitte inimene.

Eriti imeline on see, et Jumal võtab meie patu iseenda peale. Sajandite pärast tõusis Iisai kännust nagu üksik võrse veel üks kuningas – Jeesus. Temale asetas Jumal kogu karistuse. Prohvet ütleb: „Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast... teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud" (Js 53:2-5).

Paljud on tundnud, et meie aega ja ruumi rist tegelikult nagu ei sobi. Kuid Jeesuse ohver ei olnud lihtsalt inimese ohverdamine, vaid Jumala endaohver. Kolgatal on näha, missugune Jumal meil on: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu" (Jh 3:16). Just seepärast kuulub rist siia.

Kuigi rist näib olevat rumalus, kogeb inimene just selle läbi Jumala pääste võimsust. Ristilt paistab uus vaade Jumalale, Jeesusele, meie enda elule.

Kuid kõik ei lõpe ristiga. Ka ülestõusmise läbi teeb Jumal head. Seda näitab algul loetud prohveteeringu teine pool: „Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim" (Js 11:2). See seitsmekülgne Vaimu-ilmutuse täius lasub Jeesusel – miski ei suuda pidurdada seda, mida Vaim Jeesuse läbi teeb.

Kui oleme Jeesusele väga lähedal, siis tunneme, et me ei sobi tema juurde. Aga see ei tähenda, et peaksime temast eemalduma, vaid tuleb edasi palvetada. Just Püha Vaim teeb võimatu võimalikuks, aitab palvetada ja täidab meie puuduliku osa. Elava Jumalaga osaduse tagajärjeks on võimas juubeldus!

Järgnenud küsimuste ja arutelu osas kõlas mõte, et Buckowi seminar ei ole känd, vaid tugev puu, mis kannab jätkuvalt oma vilja.

Ristimisteenistus keset kuurortlinna

Seminari esimese kursuse evangeliseerimistöö pool sajandit tagasi kandis vilja ja linna rajati kogudus, mis töötab 80ndail ehitatud seminarihoones.

Nagu aastaid tagasi võisime pühapäeva hommikul koos Ermoga osaleda nende jumalateenistusel. Seekord peeti seda kesk linna Schermützelsee järve kaldal. Enne kui pastor Jörg Swoboda ristitavatega vette astus, pidas Ermo kohase jutluse, mille üheks motiiviks oli, et tänane sündmus on nagu taskurätikusse seotud sõlm, mis enda Kristusele täielikku üleandmist meelde tuletab.

Pärast ristimist jätkus jumalateenistus kogudusemajas. Ristitutele paluti kogudusse astumise puhul õnnistust, anti üle ristimistunnistus, väike kingitus, koguduseliikmete nimekiri ja koguduse kord. Kõik see tipnes ühise Kristuse surma mälestamisega.

Kas aeg on seisma jäänud? Ei, aeg ei seisa! Igaks asjaks on oma aeg. Aeg on külviks, aeg viljakandmiseks ja ka lõikuseks on aeg. Kiitus Issandale!

Seminari lõpuaktus

6/2009 Meego Remmel, EKB Liidu president

Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris toimus 20. juunil pidulik aktus-jumalateenistus, kus anti üle nii kõrgkooli diplomid usuteaduse eriala lõpetajatele kui ka rektoriamet järgmiseks viieks aastaks valitud koolijuhile.

Dr. Toivo Pilli, kes pidas lõpuaktusel jutluse Jumala ja inimelu usaldusväärsuse tähendusest, andis samas üle rektoriameti kooli vilistlasele Margus Kasele. Ametiüleandmisel osalesid erakõrgkoolina tegutseva teoloogilise seminari omanikkonna esindajatena ka Eesti EKB Koguduste Liidu president Meego Remmel ja peasekretär Erki Tamm, kes palusid õnnistust nii ametisse astuvale rektorile kui ka avaldasid tänu endisele teenekale rektorile. Kokku oma elust 7 aastat rektoritööle pühendanud Pilli soovib nüüdsest pühenduda enam pastoraalsele ja teadustööle.

Kask, kes praegu juhib pastorina Jõgeva Baptistikogudust, on varem omandanud nii muusika- kui teoloogia-alase hariduse, õppinud koolijuhtimist ning jõudnud hariduse-alase magistrikraadini. Perekond Kask elab praegu Jõgeval, kus perepea on täitnud ka maakonna haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialisti ja pedagoogi ülesandeid. Pereema Tiina Kask, kellel nii meditsiiniline kui teoloogiline haridus, on viimastel aastatel pühendunud tööle lastega koguduse keskel ja kodus.

Kõrgem Usuteaduslik Seminar – 20 aastat taasavamisest

4/2009 Toivo Pilli, KUS rektor

Tartus Annelinna veerel asuv Kõrgem Usuteaduslik Seminar tähistab tänavu taasavamise 20. juubelit – 23. mail oodatakse külalisi pidulikule jumalateenistusele ja õhtusele aiapeole. See on suurepärane võimalus tänulikult mõelda seminaris tehtud tööle, kohtuda vanade sõpradega, viia end kurssi kooli tänase eluga, heita pilk raamatukogusse.

Helle Liht, seminari vilistlane, kes praegu töötab Prahas Euroopa Baptisti Föderatsiooni peakontoris assistendina, ütleb oma õpinguteaja kohta: „Seminar õpetas mõtlema. Varasem nõukogude koolisüsteem oli teistsugune. Nüüd järsku tuli kaasa mõelda, arutleda. Ja muidugi – seminarist sain kaasa ühikaelu kogemuse, Pille Havakatsiga oli tore tuba jagada."

Kindlasti sõnastatakse juubelipäeva taaskohtumistel hulgaliselt niisuguseid aja jooksul kristalliseerunud kogemusi.

Teoloogiline haridus on pikaajaline investeering

Kuigi nõukogude võim sulges Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari 1940. aastal, ei suutnud ta hävitada vaimuliku koolituse vilju. Seminari endisaegsed lõpetanud, nagu Robert Võsu, Albert Tammo, Kalju Raid, Osvald Tärk, tegid oma elutöö ateistlikus pärastsõjaaegses Eestis. Nad juhtisid EKB liidu kogudusi tasakaalukalt läbi raskete aegade. Mõned omaaegsed seminaristid tegid aga elutöö võõrsil, neist vahest kõige tuntum on Evald Mänd, kirjanikunimega Ain Kalmus.

1989. aastal oli aeg küps, et pärast pool sajandit kestnud pausi, nüüd juba vabamates oludes seminar jälle ellu kutsuda. Taasavatud seminari kahekümne aasta jooksul on lõpetajad siirdunud tööle nii koguduste vaimulikeks, noortetöö tegijateks, kristlikku meediasse kui ka koolidesse õpetajateks.

Paul Gill, pastor ja Mustvee linnavalitsuse liige ütleb, et seminar andis talle baashariduse, mis avas võimaluse ennast täiendada nii pedagoogilises töös kui ka omavalitsuse tegevuses. Gill töötab ka koolis: Mustvee Gümnaasiumis õpetab ta psühholoogiat ja filosoofiat. „Hindan seminaris antud haridust väga kõrgelt," lisab seminari kümme aastat tagasi lõpetanu veendunult.

Tänase seminari kolm tegevussuunda

Tänasele seminarile annavad näo kolm tegevussuunda: põhikursus usuteaduses, täienduskoolitused ja teoloogiline refleksioon. Kõik kolm on EKB liidu jaoks olulised, kõik kolm teenivad kogudusi ja laiemalt ühiskonda.

Seminari 126 ainepunkti mahuga usuteaduse õppekava kombineerib baasteadmiste omandamise loengus ja õppimise praktilisest kogemusest töökeskkonnas. Viimasel ajal on seminari õppejõud tegelnud õppekava väljundipõhiseks muutmisega – sõnastades selgemalt õppekava eesmärgid ja kavandades ainete integreeritumat õppimist-õpetamist.

Tartu Annemõisas asuvat kooli võiks nimetada ka teoloogiliseks koolitus- ja uurimiskeskuseks. Konverentside materjalid ja kirjalikud tekstid lubavad ilmselt veel aastategi pärast paremini mõista, millises suunas liikus EKB liidu teoloogiline mõte kolmanda aastatuhande alguses.

Viimase aja põnevamad täienduskoolitused on näiteks Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõuniku osalusel läbi viidud koolitus „Kuidas suhelda meediaga?", samuti professor Tõnu Lehtsaare koolitus „Kuidas suhelda keeruliste inimestega?"

 

Uus rektor

27. märtsil valis EKB liidu vanematekogu seminari uueks rektoriks pastor Margus Kase, kes asub tööle 1. juulist 2009. aastal. Margus Kask on ise seminari vilistlane; praegu töötab ta Jõgeva Baptistikoguduse pastorina ja on tegev Jõgeva maavalitsuses. Margus Kasel on hea ettevalmistus töötada koolijuhina, samas on ta hästi kursis EKB koguduste eluga. 23. mail on võimalik tutvuda lähemalt ka uue rektoriga.

Senine rektor Toivo Pilli siirdub Tartu Salemi koguduse teiseks pastoriks ja pühendub teoloogilisele uurimistööle ja kirjutamisele.

Kõrgem Usuteaduslik Seminar – 20

6/2009 Toivo Pilli, KUS rektor

Kõrgema Usuteadusliku Seminari taasavamise 20. aastapäeva tähistati 23. mail 2009 Tartus Annemõisa 8.

Aktus-jumalateenistusel laulis külaliskoor Rootsist, viiulil ja klaveril musitseerisid Tiina Kivastik ja Katrin Pai. Jutluse pidas EKB president Meego Remmel, kes kõneles jätkusuutlikust tulevikunägemusest – tõest ja armastusest – kui seminari tegevuse põhiväärtustest. Jumalateenistusele lisas värvi umbes 80 pildist koosnev powerpoint esitlus seminari 20-st aastast. Jumalateenistust juhatas rektor Toivo Pilli, kes andis Peeter Roosimaale üle EKB liidu ja seminari tänukirja – tegevuse eest 20 aastat tagasi seminari esimese rektorina.

Tervituse tõid dr Tony Twist (Austria, TCM), prof Riho Altnurme (Tartu Ülikooli usuteaduskond) ja Kerstin Kask (Usuteaduse Instituut). Vahetult pärast jumalateenistust esitleti Ain Riistani ja Andres Saumetsa toimetatud artiklikogumikku "Et sinu usk otsa ei lõpeks". Lõunal toimus vilistlaste kohtumine, mida juhtis valitud rektor Margus Kask. Õhtuse aiapeo käigus toodi tervitusi ja räägiti seminariga seotud juhtumusi ja mälestuskilde. Aiapeo taustaks mängis elektrikitarril seminari vilistlane Marek Talts. Algava vihmasaju tõttu läksid osalejad siseruumidesse – seminari kohvikusse. Seal jätkusid sõnavõtud sundimatus ja soojas õhkkonnas. Lauldi esimese kursuse kirjutatud „seminari hümni". Rektor Toivo Pilli rõhutas, et seminari ega seminari üliõpilasi ei määratle lihtsalt praegune hetk, vaid see, kelleks nad võivad saada – Jumala abiga ja oma kutsumust täites.

Kokkuvõtteks: seminari juubel oli kordaläinud ja rahvarohke. Tony Twist kinnitas valmisolekut jätkuvaks koostööks seminari ja TCM vahel. Osales märkimisväärselt palju vilistlasi. Vilistlastega tuleks kontakte kindlasti süstemaatilisemalt hoida, kui seni tehtud. Pereraadio ja Raadio 7 tutvustasid seminari juubeli eel seminari tööd ja tegevust laiemalt, nii et üritusel oli ka avalike suhete tugevdamise ülesanne.