Milline tulevik ootab Rahvusvahelist Baptisti Teoloogilist Seminari?

04/2012 Helle Liht

Euroopa Baptistiföderatsiooni (EBF) Rahvusvaheline Baptisti Teoloogiline Seminar (International Baptist Theological Seminary, IBTS) vaatab ärevalt tulevikku – viimaste aastate keeruline majanduslik olukord sunnib ette võtma reforme ja keskenduma prioriteetidele.

Norralane Jan Sæthre, EBFi finantskomitee esimees, tutvustus aastakoosolekule IBTSi majandusaruandeid. 1997. aastal Rüschlikonist (Šveits) Prahasse (Tšehhi) kolinud seminari 2011. aasta kuue kuu kahjum oli 127 000 eurot ja kogu aasta eeldatav kahjum 265 000 eurot. Koos eelnevate aastate kahjumitega moodustab see Rüschlikoni müügi tulemusena rajatud ja IBTSi tegevust finantseerivast fondist märkimisväärse osa. Kuigi fondis on endiselt umbes 2,6 miljonit eurot, ei tohi oodata, kuni tuleb välja kuulutada pankrott. Senised meetmed pole andnud oodatud tulemust. Kuigi administreerimise, õppetöö ja hoonete korrashoiu summasid on tunduvalt kärbitud, on Ameerikast saadav toetus kahanenud alates 2001. aastast kuus korda, sissetulekud hoonete rendist ja õppemaksudest ebapiisavad ning inflatsioon neelab sääste. Olukord on väga tõsine.

IBTSi töörühm on analüüsinud erinevaid võimalusi, millest on sõelale jäänud veel neli. Eelistatuimaks variandiks peetakse tugeva koostööpartneri leidmist, kes oleks huvitatud olemasoleva campuse jagamisest ja kulude kaasfinantseerimisest. Teise võimalusena nähakse kolimist Praha piires. Nimelt on Tšehhi Vennastekoguduse seminar väga huvitatud rahvusvahelisest koostööst. Nende arendatav campus suudaks majutada ka IBTSi ja infrastruktuuride jagamine vähendaks mõlema kooli administratiivkulusid. Paraku on nende projekt venimas, sest Euroopa Liidule esitatud finantseerimistaotlus on siiani vastuseta.

Kui IBTSi Tšehhi Vabariiki jäämine osutub võimatuks, ootab ees pikem teekond. Tänaseks sõelale jäänud variantide hulgas on koostöö ühega kahest õppeasutusest – Saksa Evangeelsete Vabakoguduste (sh baptistid) seminar Berliini lähistel Elstalis ja Amsterdami Ülikool Hollandis (Vrije Universiteit Amsterdam), mille teoloogiline fakulteet on juba praegu väga hea koostööpartner Hollandi Baptistiliidu Seminarile.

IBTSi akadeemiline panus EBFi liikmesliitude teenimisel on märkimisväärne. Täna õpib erinevates programmides umbes 160 tudengit, suurim osakaal on doktoriõppel. Erinevate õppekavade prioriteediks on baptistliku teoloogia edendamine ja selle traditsiooni uurimine. Lisaks heale akadeemilisele tasemele on tudengite sõnul õppimine rahvusvahelises keskkonnas lisaboonus, sest just õpiaastatel sõlmitud suhetest võrsub sageli edasine koostöö Jumalariigi edendamisel.

IBTSis on erinevatel aegadel õppinud ka mitmed eestlased. Rüschlikoni päevil õppisid seal Ants Rebane ja Tarmo Toom, Prahas on doktorikraadi kaitsnud Toivo Pilli ja Meego Remmel, magistrikraadi omandas Helle Liht, ja üheaastase diplomiõppe on lõpetanud Jaanus Keernik, Mirjam Link, Anni Kuusik ja Betty-Maria Märk. Praegu on IBTSis magistrikraadi omandamas Peeter Tamm. Lühematel seminaridel ja konverentsidel on osalenud veel paljud ning edasiseks koostööks on Kõrgema Usuteadusliku Seminari ja IBTSi vahel sõlmitud koostööleping.

EBF tahab IBTSi säilitada ja edasi arendada ka siis, kui kooli välist kesta tuleb muuta. EBFi aastakoosolek septembris peaks vastu võtma lõpliku otsuse IBTSi jätkusuutlikuks edasiarendamiseks kas Prahas, Elstalis või Amsterdamis.

Neliteist aastat Seminariga seotud mees

04/2012

Väikese intervjuu andis Teekäijale Meelis Kibuspuu, kes on Eesti EKB Koguduste Liidu juhatuse liige, EEKBL Valduste OÜ juhataja ja Kolgata Baptistikoguduse diakon.

Sa oled Seminaris töötanud juba üle kümne aasta. Valduste OÜ toetab pidevalt nii rahaliselt kui mitmel muul moel Seminari toimimist. Aga sul on Seminariga ka oma lugu, milline?

See algas juba päris palju aastaid tagasi. 1995. aastal lõpetasin keskkooli ja tegin sisseastumiseksameid Tartu Ülikooli. Mu isa tundis toonast haldusprorektor Tõnu Vebelit, kelle kaudu sain eksamite ajal äsjavalminud seminarihoone ühikas elada. Terve öö õppisin, hommikul nägin päikesetõusu, linnud laulsid...

Oma õpingute ajal sain kasutada ka Seminari hüvesid. Kuna elasin ühetoalises ahiküttega korteris, siis käisin aeg-ajalt Seminaris sõprade juures, nt duširuumi kasutamas. See tegevus oli muidugi poolillegaalne, kuna Seminari ühiselamu kord oli kontrolli all ja ei lubatud vee asjatut raiskamist.

Aga konkreetselt sain Seminariga seotuks mõned kuud peale abiellumist 1998. aastal, kui rektor Toivo Pilli kutsus mind haldusprorektoriks. Seminar tekitas minus aukartust – väärikad õppejõud ja teatud „aura" Seminari ümber. Olin ju tollal 21-aastane, ülikoolgi veel lõpetamata. Praegu ei kujuta küll ette, kes sellise ettevalmistusega nii suurt kinnisvara võiks hallata. Minu esimene ülesanne oli käivitada gaasikatel. See tähendas muidugi suurt asjaajamist, katla käivitasid ikkagi teised mehed. Põhiliselt oli minu ülesandeks vastutada hoone haldusküsimuste eest. Esialgu oli üsna kindel mõte, et tulen tööle paariks-kolmeks aastaks, et siis karjääri edasi teha ja raha teenida. Nüüd olen Liidu ja Seminariga seotud juba neliteist aastat...

Kuidas sa hindad arenguid, mis on Seminaris nende aastatega toimunud?

Tänaseks on toimunud suur paradigma nihe. Seminar tegeles n-ö teoloogiaga, õpetas seda pigem akadeemilise poole pealt. Seminar on rohkem kujunenud vaimulikuks kogukonnaks, kelle jaoks on väärtuseks vaimulik kogemus. Selles mõttes tunnen Seminaris elavat usku. Kui koguduse töötegijal pole südant oma vaimuliku töö ja koguduse jaoks, siis ei jõua vaimulikus töös kuhugi. Täna on ikkagi ka tööturul juba sellised lähenemised, et uusi töötajaid ei värvata mitte lähtuvalt kompetentsist, vaid vaadatakse eeskätt tema väärtushinnanguid, iseloomu, koostöövõimet. Inimene ise on väärtus ja see on oluline, milline on ta oma loomult. Kompetentsi saab alati lisada.

Millised on need väärtused, mida Seminaris peaks hoidma?

Sageli on nii, et koguduses me ootame, et kui meile tuleb haritud pastor, siis tulevad ka inimesed kogudusse. Tegelikult peame teadvustama ühiskonna vajadusi ja mulle tundub, et peame ümber mõtestama koguduse funktsiooni. Näiteks, praegu elab Ida-Virumaal üle 150000 inimese, seal on majanduskriisi tõttu palju töötust, vaesust ja viletsust. Kui palju me Liiduna tegutseme Narvas, Kohtla-Järvel või Jõhvis? Kuidas me reageerime ühiskonna valupunktidele? Võime ka küsida, kui palju veetis Jeesus aega templis? Kelle keskel ta oli? Jeesus oli tegelikult inimeste keskel, ta lammutas barjääre inimeste vahel, ta oli patuste sõber. Kindlasti on Seminaris jätkuvalt oluline ka nende väärtuste kandmine, mis seavad koguduse teenimistöö tulipunkti inimese koos tema kõigi vajadustega. Maailma tuleb näha läbi Kristuse prisma, ka halba ühiskonnas tuleb näha läbi selle prisma.

Kellele sa soovitad tulla Seminari õppima?

Seminar on hea igale inimesele. Siia ei peaks tulema mitte niivõrd need, kellel on vaid kutsumus, kuivõrd need, kes soovivad ennast pühendada Jumala riigi tööle. Need, kes on valmis osalema Jumala plaanis. Sellistel soovitan tulla Seminari õppima. Tudengid peavad kujunema koguduste töötegijateks. Aga sellised Jumalale pühendunud tudengid saavad tulla ainult kogudustest endist.

Seminar 90: Konverents Olevistes

04/2012

„Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud, ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole." (2Tm 3:14jj)

KÕRGEM USUTEADUSLIK SEMINAR

kutsub rahvusvahelisele konverentsile

TEOLOOGILINE HARIDUS MUUTUVAS ÜHISKONNAS – AJALUGU JA TÄNAPÄEV

Tallinnas, Oleviste kirikus

14.-15. september 2012

Konverents on pühendatud Keila Jutlustajate Seminari 90. aastapäevale.

Teemad:

- Teoloogilise hariduse lugu ja tähendus meie Liidus alates 19. sajandist tänase päevani

- Seminari panus koguduste töötegijate koolitamisel

- Usuteaduse roll ja arengusuunad Eestis ja mujal

Konverentsil võtavad sõna välismaiste partnerkoolide (Rahvusvaheline Baptisti Teoloogiline Seminar, Örebro Teoloogia Kool, Elstali Seminar) esindajad. Lisaks on ettekanded meie Liidu tuntud tegijatelt. Oma sõna saavad osalejad kaasa öelda õpikodades.

Konverentsile on oodatud koguduste töötegijad, üliõpilased ja Seminari vilistlased ning kõik huvilised. Osavõtt on tasuta. Täpsem info Seminari kodulehel: www.kus.tartu.ee

Konverentsijärgsel pühapäeval, 16. septembril kell 11.00, on oodatud kõik tänujumalateenistusele Keila Baptistikogudusse.

Tule ja ela kaasa areneva kooli loole!

Kõrgem Usuteaduslik Seminar alustab uut õppeaastat

09/2011 Eve Saumets, õppeprorektor

Suur rõõm on „Teekäija" lugejatele teada anda, et tänavu asub Kõrgemasse Usuteaduslikku Seminari õppima üheksa uut tegusat inimest erinevatest Eestimaa kogudustest. Sisseastujate põhiliseks sooviks, mida väljendati ka elavalt sisseastumisvestlustel, on soov saada uusi teadmisi, praktilisi oskusi, õppida paremini tundma Piiblit, tutvuda erinevate inimestega ning olla üksteisega vaimulikus osaduses. Uued üliõpilased on erinevate huvidega ning erinevas vanuses – sisseastumisvestlustel leidsid tudengikandidaadid, et see just ongi rikastav ja õpetav kogemus ning kartust, et üksteist ei mõisteta, ei ole.

Uus õppeaasta algab 21. septembril sissejuhatusega õppetöösse esmakursuslastele, järgnevad loengud ning sama päeva õhtupoolikul (kell 17.00) toimub avaaktus. Septembrikuu õppesessioonil peab külalisloenguid Keith Jones Prahast. Seminar jätkab viimastel aastatel traditsiooniks kujunenud kaugõppevormis, seega on avatud võimalus õppimiseks ka inimestele, kes töötavad.

Sisseastumisvestlustel oli tore kuulda, et eelarvamusi Seminari tulles tulevastel üliõpilastel ei olnud – tunti vajadust ammutada teadmisi ning mitme inimese suust jäi kõlama mõte, et kogudusetöös kaasa lüües ja end panustades on tihti olnud vajaka just vaimulikust haridusest. Seda lünka saab nüüd edukalt täita. Seminaristidel on võimalus ja kohustus osa võtta ka mentorgruppide tööst – väiksemas ja avatud õhkkonnas saab arutleda küsimuste üle, mida alati ei julgeks suures ringis esitada. Siinkohal tahaks südamest tänada Seminari õppejõude ja mentorgruppide juhte, kes on end muude tööde-tegemiste kõrvalt Seminari töösse panustanud. Külv on olnud viljakas. Õpinguaastad Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ei ole küll kergemate killast, aga igal aastal jõuab siiski üliõpilasi ka lõpetamiseni. Kaitstud lõputööd jätavad maha jälje nii koguduste ajalookirjutamisse kui Piibli uurimisse. Signe Martensoo kaitses lõputöö teemal „Variseri ja tölneri õigeksmõistmine" (juhendaja Peeter Roosimaa), Allan Helde lõptutöö teema oli „Noortetöö Pärnu Metodisti Koguduses 1970. aastatel" (juhendaja Toivo Pilli). Raul Järvlepa lõputöö „Noortetööst Oleviste koguduses 1970. ja 1980. aastatel" (juhendaja Jaan Bärenson).

Loodan, et lõpetajad jäävad õpinguaastaid Seminaris hea sõnaga meenutama ning saavad omandatud teadmisi ka elus rakendada.

Edukat õppeaastat kõigile õppijatele ning kandkem nii uusi kui õpinguid jätkavaid tudengeid ikka palvekätel ning ärgem unustagem ka Seminari õppejõude ja töötajaid!

„Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga. Pea seda kõrgeks, siis see ülendab sind, kui sa seda süleled, siis see austab sind! See paneb sulle pähe ilupärja, kingib sulle kauni krooni." (Õp 1:7-9)

Argo jõudis Seminari teisel katsel

7-8/2011 Teekäija intervjuu Argo Talleramaaga

Räägi natuke endast: kes sa oled ja millega tegeled?

Olen pärit Ida-Virumaalt. Siin olen sündinud ja kasvanud. Uuestisünni elasin läbi 1993. aastal. See oli üks kõige imelisemaid kogemusi minu elus. Käesoleval ajal teenin Kohtla-Järve koguduses diakonina ja täidan pastori kohuseid. 2010. aastal abiellusin Oksanaga ja tänavu 7. juulil sündis meie perre tütar. Sünni järgsetel esimestel päevadel oli lapse ellujäämine küsimärgi all. Kuid imede Jumal tervendas meie lapse. Väga paljud kristlased palvetasid selle lapse pärast. Armas väike Liilia-Angelika elab, hingab, tema ajud ja süda on korras. Kiitus Issandale! Oma igapäevast leiba teenin Viru Vanglas kriminaalhooldusametnik-sotsiaaltöötajana. Meeldib uurida Piiblit ja sealt ammutada hindamatuid aardeid, mis muudavad, suunavad ja kinnitavad mind igal päeval. Kuigi ma pole eriti suur muusik, laulan meeleldi. Mõni kõrv ei kannata minu viisipidamatust välja, aga Issandale on tähtsam, millise meelsusega me teda ülistame.

Kuidas sündis otsus tulla õppima seminari?

Südames oli kutsumus seminari õppima minna juba kuskil 18aastaselt. Aga siis polnud veel aeg küps ja mina ka polnud veel selleks valmis. Mulle soovitati ennem mingi muu eriala omandada ja alles siis seminari õppima tulla. Õppisin vahepeal sotsiaaltööd. Sel ajal tuli mulle lausa koju ametlik kutse tollase rektori Toivo Pilli poolt, tulla seminari õppima. See oli väga meeldiv üllatus, kaalusin küsimust väga tõsiselt Jumala ees. Tollel ajal vastasin siiski eitavalt, kuna mul oli üks kool veel pooleli. 2010. aasta sügisel helistas praegune rektor Margus Kask ja kutsus taas seminari. Jälle olin palves Jumala ees, arutasin seda küsimust ka abikaasaga ja tulin. Olen aru saanud, et Jumalal on mingi kutsumus minu jaoks. See, et ma õpin seminaris, on olnud selge Jumala juhtimine. Kui see poleks nii, siis arvan, et ma poleks praegu ka seminari tudeng.

On sul mingeid eelarvamusi Seminari osas?

Absoluutselt mitte mingisuguseid. Leian, et see on parim koht, kus vaimulikult areneda ja eluks kasulikke teadmiste pärleid koguda.

Milline oli sinu ettekujutus seminari tööst?

Ega polnudki suurt ettekujutust. Olen vaid kuulnud teistelt tudengitelt, kui soe ja ühtehoidev õhkkond on seminaris ja need, kes on juba sinna õppima läinud, pole seda kahetsenud. Õppejõud ja tudengid saavad omavahel hästi läbi ja kui on mingid probleemid, siis lahendatakse need ka ära nii, et sellest oleks kasu jumalariigile ja omavahelised suhted säiliksid headena.

Oled õppinud nüüdseks 9 kuud. Millised on sinu muljed?

Seltskond on muidugi väga eripalgeline. Õppima on tulnud väga erinevate elualade inimesed. Kuid hetkel õppivaid seminariste ühendab see, et kõik on kuskil jumalariigi viinamäel rakkes. Kõik seminaristid teenivad kuskil koguduses kaasa. See on tegelikult hea märk. Nii saame omandatud teadmisi kasutada koguduslikus töös. Lihtsalt õppimise pärast seminaris käia pole minu arust mõtet. Ühel hetkel tekib ikka ju see tunne, et mida ma nende teadmistega peale hakkan ja kus ma neid kasutan. Aga kui on olemas eesmärk, siis on ka õppimine palju tulemuslikum ja see valmistab üksnes rõõmus.

Kuidas kirjeldaksid Seminari õppejõude?

Innovaatilised, oma ala spetsialistid ja väga suurte kogemustega. Ei piirduta ainult teoreetiliste teadmiste õpetamisega, vaid üliõpilastele tehakse selgeks, kuidas on võimalik teadmisi ka oma igapäeva elus kasutada. Õpetamine on väga elulähedane ja avardab oluliselt silmaringi. Õppejõud on üliõpilasetele kui teekaaslased ja abimehed uute vaimulike sfääride avastamisel. Vähemalt minul ei teki seminaris sellist tunnet, et õppejõud on kui kõrgel asuvad kõiketeadjad, kellele tuleb alt üles vaadata. Ühesõnaga, need on parimad õppejõud, kellega olen seminaris kokku puutunud.

Kui vajalikeks pead neljapäevaõhtuseid mentorgruppe?

Väga vajalikeks. Seal saab rääkida asjadest, millest võib-olla teistele nii väga ei tahaks rääkida. Need kohtumised loovad sooja osaduse õppejõudude ja üliõpilaste vahel.

Mida muudaksid sina Seminaris, kui saaksid olla seminari rektor?

Enne tuleb rektoriks saada, et sellele küsimusele osata vastata. Minu meelest on antud hetkel kõik hästi. Kõrvalseisjale võib küll tunduda, et asjad pole nii, nagu tahaks. Olla seminari rektor on ikka suur vastutus ja mitte igaüks ei sobi selleks. Usun, et tänane rektor teeb seminari heaks palju. Kuid väga palju sõltub ressurssidest. Praeguste võimaluste juures toimib seminar minu arvates suurepäraselt. On klassiruumid, kus õppida; ühikas, kus ööbida; söökla, kus keha kinnitada; raamatukogu, kus saab head kirjandust laenutada; aula, kus suursündmusteks koguneda; tasemel õppejõud. Mina olen tänulik selle eest, mis on juba olemas!

Kellele julgeksid soovitada Seminari õppima tulla ja miks?

Kõigile, kes tunnevad oma südames kutsumust Jumala riigis töötada. Seminar annab palju laiema silmaringi ja avarama mõttetegevuse ümbritseva elu ja Piibli mõistmisel.

Mis on sinu elus see valdkond, milles kõige rohkem sooviksid areneda ja kasvada?

Nagu öeldakse, kuigi inimene õpib kogu elu, sureb ta ikka rumalana. Soovin areneda ja kasvada ikka Pühakirja tundmises ja oma palveelus. Seminaris õppides saab mulle üha selgemaks, kui piiratud teadmistega ma olen olnud. Pühakiri on kui sügav ookean, kust on võimalik alati midagi ammutada. Tundes Piiblit põhjalikumalt ja elades selle järgi saab olla kasuks ja õnnistuseks teistele inimestel ning heaks lõhnaks Kristusele.

Mulle soovitati ennem mingi muu eriala omandada ja alles siis seminari õppima tulla.

04_tallerma. Foto erakogu.