Märts 2021 
Tiina Teppo kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu lõputöö eesmärk oli kaardistada läbi ajaloolise uuringu, mida ja kuidas on Rakke kogudus erinevates oludes praktiliselt teinud, ja püüda sõnastada nende tegevuste kaudu koguduse väärtused. Mis on see, mida koguduse minevikust kaasa võtta ja mida võib muutustes austusega ajalukku maha jätta?

Rakke koguduse sünd ja algusaastad
Töö esimeses osas vaatlesin Rakke koguduse sündi ja arengut osakonnast iseseisvaks koguduseks ning uurisin Karl Kaupsi vaimset pärandit. Rakke kogudus rajati 1920ndatel aastatel Rakke-Vägeva piirkonnas evangeeliumi kristlaste ja baptistide kuulutustöö koosmõjul. Kogudus oli asutamise perioodil aktiivne ja avatud osaduskond. Keskenduti tegevustele, vähem selle mõtestamisele. Koguduse tegevuse korraldamine, sh juhtide erimeelsuste lahendamine, toetus emakogudusele. Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu vanemal Karl Kaupsil oli siin oluline roll. Kaupsi poolt sõnastatud koguduse väärtused kajastuvad koguduse protokollides. Põhiväärtusena taotleti piiblipõhist sõna seletamist nii täiskasvanutele kui pühapäevakooli lastele. Peamiselt oli see rangetel reeglitel põhinev pühitsusõpetus. Oluliseks peeti palvet, Jumalaga kõnelemist. Muusikatöö keskmes oli laulukoori tegevus. Väärtustati osaduse pidamist, kuid seda mõisteti koguduse koosolekutest osavõtmisena, milles tavaliikmetel oli passiivse kuulaja roll. Korraldati evangeelseid koosolekuid.

Piiratud tingimustes väärtustati eelkõige kogunemist vaiksesse palveosadusse ja eluraskustele otsiti troosti Jumala sõnast.

Jaanuar 2021 
Einike Pilli, KUSi rektor

Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei puuduta. Sellele kiiresti järgnenud tõsist muret, mida toob kaasa vastutus teiste pärast, kes meie hoolde on antud. Kergendust, kui uudised muutusid paremaks, ja raskust, kui need jälle halvenesid. Selles aastas on olnud usujulgust ja innovaatilisust, läbisegi teadmatuse ja uduhalli vaimse rõskusega. Siin on olnud kaasaelamist sõprade ja pereliikmete haigusele ning ärevat testitulemuste ootamist. On olnud tõsist toetumist Jumalale koos küsimusega, kuidas ta selles olukorras ikkagi tegutseb ja mida ta meilt ootab?

Kui oleme õppinud Jumalat rohkem usaldama ja inimesi rohkem armastama, oleme koroonatesti läbinud.

Ometi on meil läinud hästi. Sain sellest aru mõne nädala eest, kui skaipisime Ameerika suure sõpruskoguduse pastori ja misjonivaldkonna juhiga. Nende koroona-kogemusele oli lisandunud ka tõsine arvamuste lahknemine koguduses, mida veelgi võimendasid usu ja poliitika tugev lõimitus. Ega me ka siin Eestis kõik ühtemoodi ole mõelnud, aga Jumal on meie (Liidu vaimulikele) juhtidele palju arukust ja alandlikku üksmeelt kinkinud. Kui torni otsast tuleb selget sõnumit, siis ei tekita selle jalamil olevad eriarvamused nii palju segadust.

Jaanuar 2021 
Katrin Selbak, Rakke koguduse juhatuse liikme kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Diakonite rollist on EKB Liidu kogudustes erinevaid arusaamu ja praktikaid, mis tulenevad sageli traditsioonist ning on läbi mõtlemata või sõnastamata. Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös kaardistasin diakoni rolli käsitusi EKB Liidu koguduste juhtide hulgas.

Liidu juhid näevad ühe suure väljakutsena vaimulike töötegijate ja juhtide järelkasvu. Uue põlvkonna ootused pastori rollile on muutumas ja esitamas väljakutseid traditsioonilistele arusaamadele. EKB kogudustes on ka diakonid ja diakonissid vaimulikud. Liidu pastorite statuudi kohaselt peab pastoriks ordineerimisele eelnema vähemalt kaks aastat teenimist diakoni ordinatsiooniga pastorina. Seega aitab diakoni rolli käsituste kaardistamine ja praktikate teoloogiline mõtestamine kaasa ka koguduste juhtide järelkasvu lahenduste leidmisele.

Diakoonia on vaeste ja kannatajate keskel tehtava töö tähenduse omandanud alles 19. sajandi Saksamaal.

Diakonos kui volitatu
Eestikeelse Piibli tekstis me sõna „diakon“ ei leia. Ka Apostlite tegude raamatu 6. peatükis on sõna „diakon“ ainult hiljem lisatud alapealkirjas.
Paulus ja Timoteos kirjutavad „...ülevaatajaile ja abilistele“ (Fl 1:1). Siin eesti keeles „abilisteks“ tõlgitud sõna on kreeka keeles διακόνοις (diakonois) ehk diakonid. „Ülevaatajaiks“ tõlgitud sõna on aga kreeka keeles ἐπισκόποις (episkopois), millest on tulnud sõna „piiskop“.

Detsember 2020 
Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond

Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid. Oleme küsinud, kas füüsilise tervise hoidmine väärib hinda, mida selle eest vaimse tervisega maksame. Kuigi riigipiirid on kinni hullemini kui nõukogude ajal, tunnetame enam kui kogu senise elu jooksul, et jagame saatust terve inimkonnaga. Milline aeg!

Märgakem nende jõulude ajal ennast ümbritsevate inimeste väärtust ja öelgem seda neile!

Jõulud kuulutavad meile selget sõnumit inimelu hindamatust väärtusest. Sünnib väike vaene laps ja kuningad lähevad teda tervitama. Karjased jätavad oma töökoha, et beebit näha ja vanemaid õnnitleda. Keegi neist ei ole imikuga kuidagi seotud. Ometi rõõmustavad kõik, kuna elu on nüüd rohkem. Kuna nad usuvad, et sellel tundmatul poisil on tohutu potentsiaal muuta terve inimkonna saatust. Ühel, inimeseks saanud Jumala elul, võib olla nii suur väärtus!

Mida on õppida 3D koguduselt? 
Herkis Roosimaa, Hiiumaa Misjonikoguduse pastori kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Uuringud näitavad, et kui Eesti noored lõpetavad kooli ja lahkuvad kodust, siis nad vahetavad sageli kogudust või kaovad kristlikult maastikult sootuks. Ligikaudu 60–75% noortest läheb kogudustest kaduma ülikooliõpingute ajal. Kurb on tõdeda, et nii suur hulk noortest jääb ühel hetkel koguduste elust kõrvale.

Noortele on oluline eakaaslaste seltskond, väikesed grupid, ühiselt veedetud aeg koguduseväliselt ja teenimisse rakendamine.

Osa nendest noortest jõuab siiski ka värskelt rajatud kogudustesse. See puudutab palju traditsioonilisi kogudusi. Millegipärast jõuab sinna vähem noori kui uutesse kogudustesse. Seepärast oli töö eesmärk uurida, miks noored eelistavad minna värskelt rajatud kogudustesse ja kuidas saaksid traditsioonilised kogudused, uute koguduste näitel, töötada sama tulemusrikkalt.
Seetõttu uurisin oma töös 3D koguduse meetodeid, et mõista, miks noored sinna lähevad ja jäävad. Paremaks ülevaateks võrdlen 3D koguduse meetodeid traditsiooniliste koguduste omadega. Loodan, et tehtud uurimistöö annab oma praktilise lähenemisega traditsioonilistele kogudustele näiteid ja juhiseid, mida oma koguduses ette võtta, et suurendada noorte ja noorte täiskasvanute osakaalu liikmeskonnas.