Mida on õppida 3D koguduselt? 
Herkis Roosimaa, Hiiumaa Misjonikoguduse pastori kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Uuringud näitavad, et kui Eesti noored lõpetavad kooli ja lahkuvad kodust, siis nad vahetavad sageli kogudust või kaovad kristlikult maastikult sootuks. Ligikaudu 60–75% noortest läheb kogudustest kaduma ülikooliõpingute ajal. Kurb on tõdeda, et nii suur hulk noortest jääb ühel hetkel koguduste elust kõrvale.

Noortele on oluline eakaaslaste seltskond, väikesed grupid, ühiselt veedetud aeg koguduseväliselt ja teenimisse rakendamine.

Osa nendest noortest jõuab siiski ka värskelt rajatud kogudustesse. See puudutab palju traditsioonilisi kogudusi. Millegipärast jõuab sinna vähem noori kui uutesse kogudustesse. Seepärast oli töö eesmärk uurida, miks noored eelistavad minna värskelt rajatud kogudustesse ja kuidas saaksid traditsioonilised kogudused, uute koguduste näitel, töötada sama tulemusrikkalt.
Seetõttu uurisin oma töös 3D koguduse meetodeid, et mõista, miks noored sinna lähevad ja jäävad. Paremaks ülevaateks võrdlen 3D koguduse meetodeid traditsiooniliste koguduste omadega. Loodan, et tehtud uurimistöö annab oma praktilise lähenemisega traditsioonilistele kogudustele näiteid ja juhiseid, mida oma koguduses ette võtta, et suurendada noorte ja noorte täiskasvanute osakaalu liikmeskonnas.

September 2020 
Mikael Raihhelgauz, KUSi arendusjuht teadustegevuse alal
Fotod: Helina Voogne

23. augustil võõrustas KUSi avaaktust Viljandi baptistikogudus. Seminari meeskond viis läbi jumalateenistuse.
Ragne Kivimets koos arendusjuht Chrisi ja haridustehnoloog Helinaga juhtisid elavat ülistust. Järgnes intervjuu värske „rebase“ Aris Sepaga. Aris rõõmustas kõiki oma siira tunnistusega, tõstatades mitu põnevat küsimust usu- ja valikuvabaduse kohta. Sama intervjuu käigus suutis ta neile – veel ühtegi ainet võtmata – vastata, märkides, et ei kavatse siiski teoloogidelt töökohti ära võtta.

Teadmiste mõistuslikust omandamisest ei piisa – need peavad ka südamesse jõudma.

Vaimuliku hariduse au kannatada ei saanud. Rektor Einike Pilli demonstreeris teoloogilise ettevalmistuse praktilist kasu, viies läbi eksprompt piiblitunni, Meego ja Aamo Remmel aga jätkasid jutlusega piibellikust vaatest mõtteteadusele. Avateenistus möödus vennalikus osaduses kohaliku kogudusega ja lõppes pastor Allan Helde õnnistuspalvega alustavate tudengite eest. Kogudus ei saatnud Seminari rahvast varustuseta teele – kaasa kingitud Muhu leivale sooviti kaasa paljunemise õnnistust. Just nagu Jeesuse päevil.

September 2020 
Roman Kuznetsovi, Kohtla-Järve Peeteli Koguduse pastori kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Kristliku koguduse ellujäämine on 21. sajandil terav küsimus. Kristlastele on mõnikord keeruline säilitada oma identiteeti, nii oma isiklikku usku Jeesusesse kui elada seda välja koguduse keskel. Seepärast ei ole koguduste argipäeva analüüs mitte lihtsalt usuteaduse tudengite eklesioloogia õppeaine fookuses, vaid peab olema iga täisealise kristlase tähelepanu all. Ja volitamise-võimestamise printsiibil on selles kontekstis vältimatu osa.

Sõna volitamine (võimestamine, delegeerimine) selgitab hästi lahti Christian Schwarz: „Kasvavate koguduste juhid keskenduvad teiste kristlaste teenistuseks ettevalmistamisele ja teenistusse saatmisele… Need pastorid varustavad, toetavad, motiveerivad ja juhendavad teisi isikuid, võimaldades neil saada kõiges selleks, mida Jumal tahab, et nad saaksid.“
Käesolevas artiklis vaatan põgusalt, mida räägib delegeerimisest Pühakiri, kuidas seda rakendada ja mis takistab koguduses neid põhimõtteid järgida, ning toon tulemusi uuringust, kus EKB Liidu vene regiooni töötegijad käsitlevad volitamist ja hindavad selle perspektiivi oma koguduste kontekstis.

Koguduse juhtimise üleandmine on aeganõudev tegevus – jutt ei ole lihtsalt uuest programmist või metoodikast, vaid vaimuliku elu püsivast praktikast.

August 2020 
Vahur Kobini kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Me teame, et vajadus koguduse töötegijate järele on suur. Tihti otsime vastuseid praegusest olukorrast. Aga selleks, et vaadata tänasesse päeva, on tark vaadata ka paar põlvkonda tagasi. Minu Seminari lõputöö uuris Eesti tuntud kirjaniku ja vaimuliku Evald Männi kutsumust ning mida me võiksime sellest õppida. Saadud lõputööst valmis ka portreefilm.

Kas meil oleks niisugust Evald Mändi või niisugust Ain Kalmust, kui ta oleks teinud lõpliku valiku ainult ühe „kutsumuse“ kasuks?

Vajadus luua uut (video)materjali
Minu teemavaliku esimeseks ajendiks (peale isikliku huvi Evald Männi elu ja teenimistöö vastu) oli see, et kutsumuse küsimus (või hoopis selle vastuse teadmatus) võib tihti luua pingevälja tänapäeva vaimulikutööd kaaluvate inimeste elus. Leian, et minevikust õppimine võib aidata kujundada ja mõtestada vaimulike ning koguduste töötegijate praeguseid väljakutseid. Eesti Kirikute Nõukogu ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari koostöös välja antud käsiraamat „Kristlik juht ja mentorlus“ täiendab mõtet, et igaühe kutsumuses ja läkituses avaldub teatud eripära, sõltuvalt sellest, millised isikuomadused ja vaimuannid kellelgi on. Seega võib Evald Männi eripära tundmaõppimine aidata praeguseid töötegijaid.
Teiseks suuremaks põhjuseks portreefilmi loomisel on vajadus tekitada juurde videomaterjali, sest Eesti vabakirikutel on vähe populariseerivat videomaterjali meie koguduste ja ajaloo kohta. Kindlasti on ka häid näiteid. Nimetan Toomas Vardja lühifilmi EKB Liidu põhiväärtustest ja ühtsusest praeguse ja varasemate presidentide pilgu läbi (vt Teekäija 2/2017) või dokumentaalfilmi Läänemaa usulisest ärkamisest (vt Teekäija 6/2018). Vardja on oma lõputöös videokeele kasutamist põhjendanud järgmiselt: „Kogu maailm on muutumas visuaalsemaks ja tehnoloogia areng võimaldab jäädvustada materjali, mida saab hiljem ka ajaloo uurimiseks kasutada.“
Evald Männi portreefilmis olid intervjueeritavateks TÜ professor ja kirikuloolane Riho Altnurme, SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo ning kirjanik/vaimulik Kaarel Väljamäe.

Juuni 2020 
Einike Pilli, KUSi rektor
Fotod: Karin-Liis Tambaum

Apostel Johannes on pannud kirja Jeesuse sõnad: „Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada“ (Jh 4:35j).
Juunikuu keskmisel nädalal peeti seminaris omamoodi lõikuspidu. Viis suurepärast kõrghariduse lõputööd said kaitstud. Lõpupiknikul saime läbi lõpetajate silmade tagasivaate sellele, mida seminaris õppimine neile on andnud. Pidulikul lõpujumalateenistusel läkitasime teele viis küpset ja tarka jumalariigitöölist, neist lausa kaks cum laude diplomiga.