Evald Mänd ja tema kutsumus kirjaniku ja vaimulikuna
August 2020
Vahur Kobini kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Me teame, et vajadus koguduse töötegijate järele on suur. Tihti otsime vastuseid praegusest olukorrast. Aga selleks, et vaadata tänasesse päeva, on tark vaadata ka paar põlvkonda tagasi. Minu Seminari lõputöö uuris Eesti tuntud kirjaniku ja vaimuliku Evald Männi kutsumust ning mida me võiksime sellest õppida. Saadud lõputööst valmis ka portreefilm.
Kas meil oleks niisugust Evald Mändi või niisugust Ain Kalmust, kui ta oleks teinud lõpliku valiku ainult ühe „kutsumuse“ kasuks?
Vajadus luua uut (video)materjali
Minu teemavaliku esimeseks ajendiks (peale isikliku huvi Evald Männi elu ja teenimistöö vastu) oli see, et kutsumuse küsimus (või hoopis selle vastuse teadmatus) võib tihti luua pingevälja tänapäeva vaimulikutööd kaaluvate inimeste elus. Leian, et minevikust õppimine võib aidata kujundada ja mõtestada vaimulike ning koguduste töötegijate praeguseid väljakutseid. Eesti Kirikute Nõukogu ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari koostöös välja antud käsiraamat „Kristlik juht ja mentorlus“ täiendab mõtet, et igaühe kutsumuses ja läkituses avaldub teatud eripära, sõltuvalt sellest, millised isikuomadused ja vaimuannid kellelgi on. Seega võib Evald Männi eripära tundmaõppimine aidata praeguseid töötegijaid.
Teiseks suuremaks põhjuseks portreefilmi loomisel on vajadus tekitada juurde videomaterjali, sest Eesti vabakirikutel on vähe populariseerivat videomaterjali meie koguduste ja ajaloo kohta. Kindlasti on ka häid näiteid. Nimetan Toomas Vardja lühifilmi EKB Liidu põhiväärtustest ja ühtsusest praeguse ja varasemate presidentide pilgu läbi (vt Teekäija 2/2017) või dokumentaalfilmi Läänemaa usulisest ärkamisest (vt Teekäija 6/2018). Vardja on oma lõputöös videokeele kasutamist põhjendanud järgmiselt: „Kogu maailm on muutumas visuaalsemaks ja tehnoloogia areng võimaldab jäädvustada materjali, mida saab hiljem ka ajaloo uurimiseks kasutada.“
Evald Männi portreefilmis olid intervjueeritavateks TÜ professor ja kirikuloolane Riho Altnurme, SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo ning kirjanik/vaimulik Kaarel Väljamäe.