Märts 2022
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Fotod: Elerin Tammel, Erki Tamm, Tarmo Kähr

Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar avati 5. märtsil 1922. aastal Keilas. 100. aastapäev tõi 4.–5. märtsil Tallinnas kokku kooli vilistlased, tudengid, õppejõud, külalised ja sõbrad.

Pidustused algasid reede õhtul Seminari tänases kodus, Koskla 18.
Musitseerisid Kadri Hunt, Marek Talts, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel (foto 1). Kuulsime rahvakoraale, spirituaale, paastuaja laule. Üks vana pikk lugulaul võttis kokku kõik, mida Seminaris aastatega õpitakse: „Kord Iisrael läks Kaananimaast välja Egiptusesse (rahvas laulis stroofide teist poolt kaasa) ... kes laulikut ei usu, see mingu ise vaatama ja minult ärgu küsigu!“

Märts 2022
Peeter Tamm, pastor, EKB Liidu asepresident

Nendes sõnades on kaja Augustinuse pöördumise loost. Ta jutustab, kuidas ta õues jalutades kuuleb otsekui lapse häälega öeldud sõnu: „Võta ja loe, võta ja loe!“. Ta võtabki kätte aiamaja laual olnud käsikirja, mis oli lahti Rooma kirja 13. peatüki kohalt, ja loeb salmid 12–14. Loetu kõnetab teda, sest see peegeldab tema senist elu. Edasine on ajalugu.
Paljud inimesed on leidnud, et lisaks Piibli lugemisele on võimalik saada olulist taustainfot ja vajalikke selgitusi, vaadates ja kuulates erinevaid videomaterjale. Lisaks vaatamisele-kuulamisele on oluline nähtut-kuuldut kellegagi koos arutada.

Märts 2022 
Janek Järveots, Leisi koguduse pastor

Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud (Jh 14:26).
Mida inimene on õppinud, see mõjutab tema tulevikku. Kristuse järgijatena tahame õppida tundma Piiblit, mille sõnumi Püha Vaim meile oma väega elavaks teeb ja meid Jeesuse sarnasemaks muudab. Siiski võib Jumala sõna jääda meile kohati raskesti mõistetavaks, sest aastatuhandeid tagasi kirja pandud tekstis on ka sellist informatsiooni, millest me alati kohe lõpuni aru ei saa. Seepärast on kasulik otsida lisaks sellist abimaterjali, mis meile prohvetite, apostlite ja Jeesuse sõnade kohta suuremat selgust pakub.

Pealegi on need eestikeelsed, arvestavad meie kontekstiga ja on valdavalt tasuta saadaval.

Vaimulikuna kogudust teenides, osadusgruppe juhtides ja evangeeliumi kuulutades on vajalik teada, mida Piibli autorid oma ajastul ja sageli pildikeeles kõnelesid. Või mida õpetab meile Jeesus uue lepingu näol ja mida apostlid rääkisid koguduse ülesehitamisest ning samas ka peatselt saabuvast Jumala riigist.
Minu vaimulikule teenimisteele andis Seminar kaasa rohkesti teadmisi ja väga praktilisi oskusi. Oma lõputöös uurisin Vana Testamendi kaheteistkümne väikese prohveti sõnumeid. Koostasin nende raamatutest veerandtunnised õppefilmid, mis on tänagi leitavad KUSi kodulehelt https://kus.kogudused.ee/materjalid1/vaikegrupi-materjalid/.

Jaanuar 2022
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Liidu vanematekogu tegi Kõrgema Usuteadusliku Seminari arendamise osas kaks otsust. Esiteks, avada KUSi magistriõppe kava ja esitada vajalikud dokumendid Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile. Teiseks, valida õppekava nimeks „Teoloogia ja ühiskond“.
Eelnevalt oli arutatud küsimusi: Kas järgmine tase on meie Liidu õppeasutusele jõukohane? Millist praktilist kasu annaks magistriõpe meie kogudustele? Milline peaks olema selle õppekava suunitlus, kas praktiline või teoloogiline?
Elame ajal, kus hariduslikud nõudmised kasvavad elu kõigis valdkondades. Magistrikraad on tavapärane nõue paljudel ametikohtadel, nt koolis õpetajana ja isegi lasteaias kasvatajana töötamiseks, seda eeldatakse kaplaniteenistuses.

Juuni 2021 
Sander Tulk, Tartu Kolgata koguduse pastori abi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Mäletan hästi hetke 2015. aasta kevadel, kui olin just usule tulnud ja Alfa-kursuse lõpetanud. Järgnevad sammud olid ristimine ja kogudusega liitumine. Enne seda oli pastor Herman Mäemetsaga paar kohtumist, kus ta kirjeldas põgusalt baptistlikku ristimise arusaama, milleks on siis usuristimine. Mul oli selge soov järgida Jeesust ja lasta ennast usu peale ristida, nii nagu Kuressaare Siioni kogudus õpetab. Pärast ristimist vestlesin ka oma emaga sel teemal (ema ei ole kristlane). Tean, et väikese beebina olin ma ristitud ka Kuressaare Laurentiuse koguduses luteri kiriku kommete kohaselt, ja seetõttu oli emale arusaamatu, miks ma ennast ka teises koguduses ristida lasin.

Mul oli selge soov Jumalat järgida ja seepärast ka soov lasta ennast usu peale ristida.

Vaimulikult kasvades hakkasin rohkem mõtlema nii enda kui ka teiste ristimiskogemuste peale. Mitmed noored ja ka vanemad inimesed kirjeldasid enda usuristimise kogemust vägagi elavalt ja suurejooneliselt. Neile oli ristimine otsekui verstapost, kuhu selgelt vaadata ja mida meenutada. Tihti võrdlesin ka enda ristimise kogemust nende lugudega. Mina ei saanud sellist suurt vaimulikku elamust nagu paljud kirjeldasid, kuid järgnevatel kuudel tajusin selgelt, kuidas kasvas minu soov järgida Jeesust. Samal suvel olin ka ühe raske valiku ees, kus ma sisuliselt pidin otsustama koguduse ja maailma vahel. Valisin koguduse ja kui seda otsust analüüsisin, jäi see mulle suuresti arusaamatuks, sest teadsin, et minu endine mina ei oleks kunagi sellist valikut teinud.