Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse rännutee

01/2019 
Aivar Raudver, Lihula baptistikoguduse pastor

Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Kogudus otsustas 2018. aasta 24. novembril lõpetada oma aktiivse tegevuse. Nende 66 aasta eest on põhjust Jumalale tänu öelda ka koduse EKB Liidu inimestel.

Liikmeraamatust on läbi kantud 183 inimest. Parimatel aegadel oli koguduses 125 liiget.

Kui Teise maailmasõja ajal ja järel põgenesid paljud eestlased Rootsi ja Saksamaale, rändas osa neist peatselt, avaramaid eluvõimalusi otsides, edasi Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse ‒ ka looduslikult kaunisse Vancouveri linna Briti Columbia maakonnas. Osa sinna jõudnud umbes 1500 eestlasest otsis kontakti kohalike kristlike kogudustega, sealhulgas Mount Oliveti baptisti kogudusega. Viimases korraldas grupp usklikke esimese eestikeelse jumalateenistuse 15. aprillil 1949.

Loe edasi: Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse rännutee

Püha Vaimuga ristimine EKB Liidu kogudustes

11/2018
Kaur Paldre kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Vahel unustame, et see, kuidas me Piiblit mõistame ja tõlgendame, ei sõltu ainult tindist paberil. Meid mõjutavad meie endi kogemused (Jumalaga), meid ümbritsevate inimeste kogemused, tuntud autorid, kõnelejad, koolid, kus oleme õppinud, meie koguduse vaimulaad koos seal väljakujunenud hoiakutega jpm. Püha Vaimuga ristimise teema on üks selline, mida mõistetakse kristlaste seas erinevalt, olgugi et toetutakse Piiblile. Kahte peamist ja omavahel erinevat seisukohta nimetasin oma lõputöös üldistavalt nelipühilikuks (mõistetakse Vaimuga ristimist üldjuhul pöördumisjärgse eraldi sündmusena, rõhutatakse Püha Vaimu tööd, ande ja kogemusi) ja baptistlikuks (mõistetakse Püha Vaimuga ristimist Püha Vaimu tulekuna inimese ellu uuestisünnil, ei rõhutata eriliselt Püha Vaimu tööd, ande või kogemusi) seisukohaks. Eesti baptistid jäävad minu uurimuse kohaselt üldiselt kuhugi nende kahe vahepeale, olles pigem nelipühiliku poole kaldu.

Nelipühi teoloogid leiavad, et Luuka teoloogia erineb Püha Vaimuga ristimise küsimuses Pauluse omast.

Selleks, et paremini aru saada, kuidas tänapäeval Liidu kogudustes täpsemalt seda teemat mõistetakse ja miks just nii, andsin oma lõputöö esimeses peatükis ülevaate 20. sajandil toimunud sündmustest ja arengutest, mis antud teemal seisukohtade kujunemist enim mõjutada võisid. Praegu aga kirjeldan lähemalt seda, mille üle akadeemilises maailmas antud teemal arutatakse (lõputöö teine peatükk) ja annan lühikese ülevaate Liidu mitmete pastoritega peetud intervjuude tulemustest (kolmas peatükk).

Loe edasi: Püha Vaimuga ristimine EKB Liidu kogudustes

Mida GLS on Eesti kogudustele andnud?

10/2018
Alland Parmani kokkuvõte oma KUSi lõputööst

GLSi juhtimiskonverents tuleb 23.–24. novembril 2018. Eestis 11. aastat järjest. Mida see on möödunud dekaadi jooksul Eesti kogudustele andnud? See küsimus huvitas GLSi korraldusmeeskonda ja mind selle meeskonna liikmena ka isiklikult. Otsustasin teema valida oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputööks. Vaatame põgusalt üle, mida ma teada sain.

92% GLSil osalejatest seostab koguduse edu selle hea juhtimisega.

Kõigepealt – jah, lõpetasin 2018. kevadel seminari teist korda (esimest korda juhtus see aastal 1995), et saada akrediteeritud rakenduskõrghariduse diplom, mida toona ei olnud võimalik saada. Suure osa minu korduskäimisest moodustaski lõputöö tegemine, sest enamus aineid olid mul olemas ning puudujäävad sai korda VÕTA (varasema õpingu ja töökogemuse arvestamine) abil.
Tahtsin lõputöös uurida GLSi mõju, sest olen GLSi tegemistega pikalt seotud olnud. Minu juhendaja, seminari rektor Einike Pilli (kes GLSi tegemistega samuti aktiivselt seotud), oli teema põnevuse osas sama meelt, aga kogenud õpetlasena ta rõhutas, et „mõju“ kui sellise uurimine on erakordselt keerukas, vaat et võimatu. Uurida pidi saama „omistatud mõju“ – seda, millist mõju GLSil osalejad sellele konverentsisarjale omistavad.
Õige muidugi, sest objektiivse mõju hindamiseks oleks keegi pidanud uurima näiteks koguduste juhtide hoiakuid (või koguduste suurust või mistahes muud asja, mida kuidagi mõõta saab) enne GLSil käimist ja siis pärast GLSil käimist. Seejärel oleks keerukate statistiliste analüüside tulemusena saanud hinnata, kas GLSi eelsel ja GLSi järgsel valimil on mingi statistiliselt tõsiseltvõetav muutus ja kas seda muutust võib usaldusväärselt laiendada kõigile GLSil käinud inimestele ja kas see kuidagi ka nende inimeste kogudustes mõju on avaldanud.
Sellist võimalust ei olnud (keegi ei olnud teadaolevalt asjakohaseid võrdlusi „enne GLSi“ teinud), seega pidin rangelt võttes piirduma selle uurimisega, mida GLSil käinud juhid enda arvates GLSilt on saanud ja kuidas GLS neid ja nende juhitavaid kogudusi/organisatsioone nende endi (ja osalt ka nende meeskonna) arvates on mõjutanud.

Loe edasi: Mida GLS on Eesti kogudustele andnud?

Mustamäe ja Mooste neli kohtumist

10/2018
Allan Saukas, Mustamäe vabakoguduse pastor

Sellel kalendriaastal on EKB Liidu palve- ja osadusvõrgustiku üheks tandemiks Mooste Baptistikogudus ja Tallinna Mustamäe Kristlik Vabakogudus.
Mooste asub maalilises Kagu-Eestis Põlva maakonnas Põlva vallas, kus elab 14 000 elanikku. Kogudus käib koos keset ilusaid viljapõlde 1929. aastal ehitatud palvelas. Mustamäe vabakogudus tegutseb Tallinnas Kristiine linnaosas Marja asumis. Meie teenistused toimuvad „ülemises toas“, mida rendime Talleks Eestilt. Linnaosas, mis on justkui meie sihtgrupp, elab 68 000 elanikku. Seega on mõlema koguduse põllud suured.
1. jaanuaril saabus pastor Ermo Jürma tervitav e-kiri Mustamäele. Kiiresti järgnesid mõned telefonivestlused. Esimene, mõlema koguduse juhtide kohtumine leidis aset liidu aastakonverentsil. Seal ütles Gunnar Kotiesen oma jutluses delegaatidele, et on aeg võtta kohvitass ja minna ning teha juttu inimesega, kellega sa tahad rohkem tuttavaks saada.

Loe edasi: Mustamäe ja Mooste neli kohtumist

Suvelaager koos eestpalvekogudusega on õnnistus!

09/2018
Liivi Reilson, Tallinna Kalju kogudus

Elame maailmas, kus elutoast lahkumata võib kuulata parimaid jutlusi ja nautida head kristlikku muusikat. Kas laagrit on vaja, et inimene kohtaks inimest või et kogudus kohtuks kogudusega? Küsisin Kalju ja Laagri koguduse laagrirahvalt: „Mille poolest oli sõpruskoguduste ühine suvelaager tähenduslik Sinu kogudusele ja Sulle isiklikult?“ (Häid vastuseid tuli nii palju, et toimetaja pidi korduvad momendid välja jätma.)

„Meeldiv võimalus kaunis looduses ja ühistegevuses tutvuda teise koguduse inimestega ja õppida, mida tähendab ellujäämine looduses.“ (Toivo)

Loe edasi: Suvelaager koos eestpalvekogudusega on õnnistus!