Oktoober 2022
Hele-Maria Kangro, 3D kogudus

See, millest me räägime, annab edasi meie väärtusi. Sama kehtib koguduste kodulehtedel.
Analüüsisime Seminari meedialoengutes koos 20 tudengiga koguduste kodulehti ja arutlesime, millise kuvandi need meile loovad. Miks on kuvand oluline? Seda teemat põhjalikult uurinud Aune Past sedastab, et kuvand on „suhteliselt püsiv vaatenurk, mis määrab ära, mida tootest, maast või persoonist arvatakse ja kuidas temasse suhtutakse“ [Aune Past. Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas. Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2007]. Kuvand on oluline, sest see mõjutab otseselt inimese käitumist. Kui ütlen „Tallinna ühistransport“, tekib Sul, hea lugeja, silme ette kuvand, mis ja kellele see on, kui lihtne või elitaarne, hilinev või õigeaegne jne. Sarnaselt on organisatsioonidega ja isegi nendega, kellega meil pole kokkupuuteid. Kirikukaugetel inimestel on kogudusest oma kuvand(id). Näiteks arvavad paljud noored, et kirikus käivad ainult vanad inimesed. Minu täditütar, kelle kord Oleviste noorteõhtule kaasa võtsin, oli nähtust väga üllatunud ja ütles: „Ma arvasin, et kirikus on ainult pastor ja küünlasüütaja!“

„Ma arvasin, et kirikus on ainult pastor ja küünlasüütaja!“

September 2022 
Margarita Pugri, ülevaade oma Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööst

Möödunud suve lõpul kaitsesin Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonnas magistritööd, mis käsitleb 20. sajandi alguse vabakoguduste palvemaju, täpsemalt tänaseid EKB Liidu koguduste hooneid. Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on palvemajade kui ajalooliste hoonete väärtustamine ja võimalik säilitamine. Töö fookuses on Läänemaal ja Eesti saartel paiknevad palvelad.
Kõik sai alguse sellest, kui ühel 2019. aasta kevadisel pühapäeval istusin Nõmme baptistikoguduse kirikupingis. Lastes silmadel ruumist üle käia, kerkis minu sees kummaline kahtlus, et siin ruumis on midagi väga olulist puudu. Hiljem selgus, et mul oli õigus – aegade jooksul on kaduma läinud kiri koorivõlvilt. Mul tekkis huvi, mis on ruumiliste muutuste taga ja milliseid väärtuseid me ruumis millelegi omistame, milline üldse on vabakoguduse sakraalne ruum. Selliste küsimustega astusin EKA magistriõppesse. Oma uurimuses käsitlen füüsilise ja vaimse pärandi aspekte koos, ühe tervikuna. Lisaks arhitektuurile püüan mõtestada koguduste ajaloolist spiritualiteeti, jumalateenistuse rõhuasetusi ja vaadelda, kuidas see materiaalses peegeldub.

Palvemajad nii meie külamaastikul kui linnades on maamärk ajast, kui Jumal puudutas Eestimaad ja muutis tervete põlvkondade südameid.

Miks on oluline palvemajadest rääkida?
19. sajandi lõpu Läänemaa ärkamisest alguse saanud koguduste sünd tõi kaasa palvemajade ehituse, inspireeritud ise teha tahtmisest ja vabast koguduslikust enesemääratlusest. Ühine usk ja armastus liitis inimesi ühise jõupingutuse ja sisemise kirega püstitama pühakodasid, kus Jumalat kiita ja evangeeliumi kuulutada. Palvemajad nii meie külamaastikul kui linnades on maamärk ajast, kui Jumal puudutas Eestimaad ja muutis tervete põlvkondade südameid.
Palvemajad said alguse praktilisest vajadusest, kui talutuba enam kokkutulnud rahvast ära ei mahutanud. See, mis kunagi sai meie esivanemate poolt lihtsalt tahutud ja käepärastest vahenditest valmistatud, on 100 ja enam aastat hiljem muutunud ajalooliseks väärtuseks. Täie kindlusega võib vabakoguduste 20. sajandi alguse palvemaju pidada Eesti väärtusliku arhitektuuripärandi hulka kuuluvateks. Lisaks raamistab traditsiooniline ruum meie identiteeti. Uued mudelid ja kontseptsioonid ei saaks tekkida, kui ei oleks mineviku pärandit ja eelkäinud põlvkondade tööd.

September 2022 
Marie Laugesaar, Mooste Pühapäevakool

Juulikuu kolmandal nädalavahetusel toimus Tartu Salemi ja Mooste koguduste esimene ühine lastelaager Mooste Baptistikoguduse aias. Laste eludesse panustasid läbi ühiste grupiaegade, mängude ning sõna ja muusika Salemi ja Elva koguduste noored. Meeskonna südameid rõõmustas laste siiras usk ja avatud südamehoiak. Kogu laagri vältel kogesime Jumala imelist juhtimist ja hoidmist, näiteks kuulsime läbi tunnistuste, kuidas Jumal vastas laste palvetele. Loodame ja palvetame, et laagri jooksul külvatud ususeemned kannavad head vilja! Foto: Lauri Jürgenson.

September 2022 
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Olen olnud pastor üle 30 aasta. Alustasin siis, kui sain 26-aastaseks. Kogudus valis mind juba mõni kuu varem. Muidugi on vaimulikul konkreetsed tööülesanded: jutlustamine, hingehoidlikud vestlused, külastused, vaimulikud talitused, kogukonnaga suhtlemine, kirjutamine. Dokumendid tuleb samuti korras hoida. Kuid on veel midagi – koguduse õhkkond. Juhil on selle kujundamisel suur ülesanne. Millist koguduse kultuuri olen püüdnud luua; millist meeleolu, mis ilmneb tundetasandil, peegeldades jumalariigi tegelikkust? Sellest mõne sõnaga allpool räägingi.
Olen püüdnud luua sõbralikku ja kutsuvat õhkkonda. Pean seda väga oluliseks. Seda ei saa asendada õpetuslike seisukohtade või innukate usuväljendustega. Millise keskkonna me loome oma sõnade, tegude ja hoiakutega? Kas see võimaldab järeldada, et need inimesed „on olnud koos Jeesusega“? Et seda kogedes saaks öelda: ma olen mõistnud paremini, milline on jumalariik! Olen suunanud koguduse liikmeid töötama enda isiksuse arendamisega ja iseloomu kujundamisega, et võita tagarääkimist, minnalaskmist, halvasti ütlemise ja nurisemise harjumusi. Loobuma etteheitvast kõneviisist! Teiste ja iseenda suhtes. Jumala abiga.
Mul ei lähe kunagi meelest ühe inimese kommentaar aastaid tagasi. Ta ütles, et kui ta kirikusse tuli, siis ei saanud ta millestki aru, mida räägiti, aga ta sai aru, et selles koguduses on hea olla. Ma usun, et on ülimalt tähtis, kuidas me suhtleme, millise kogemuse loome teistele, ja kas meil kristlastena on Kristuse meel. Kui kristlastel on oma Õpetaja meelsus, siis on lihtne mõnda asja korrigeerida, seisukohti täpsustada, ja mõnel asjal lubada olla, nagu see on. John Wesley sõnadega: „Peamistes asjades üksmeel, teisejärgulistes asjades vabadus, ja kõiges armastus.“

Olen seadnud eesmärgiks öelda tõde armastusega.

August 2022 
Erki Tamm, EKB Liidu president

Keset koledaid sõjasündmusi Ukrainas, mille eest on pidanud põgenema miljonid, sh meie usukaaslased, on Jumal tegemas üleloomulikult ilusat. Peamiselt põgenikest koosnev Tallinna Piibli Kogudus sai ametlikult registreeritud.
Kolm kuud tagasi alustas Sergii Bilokin (https://teek.ee/teemad/36-uhiskond/2908-soda-tabas-mind-peterburis), kes on Eestis juba kuus aastat perega elanud, oma rahvuskaaslaste kogumist ühisteks osadusteks. Andsime selleks Liidu keskuse ruumid. Iga pühapäevaga kasvas inimeste arv Eestisse saabunud põgenikest, kes sellest võimalusest kuulsid. 10. mail tunnustas Liidu vanematekogu Sergii Bilokinit Eesti EKB Liidus ukrainakeelse rajatava koguduse pastorina. 15. juulil sai kogudus teate ametliku registreerimise kohta. Asutajaliikmeid oli 19. Kogudus on teinud otsuse liituda EKB Koguduste Liiduga.
19. juulil tähistati suure hulga inimestega (74 täiskasvanut, ps lapsed) Jumala armu tegusid. Inimesed kõigist neist paikadest, millest kõneldakse uudistes – Mariupol, Irpin, Harkiv, ja Kiiev – on leidnud Tallinna Piibli Koguduse osaduses vaimse varjupaiga, kus Jumal trööstib ja julgustab, päästab ja läkitab. Pastor Sergii tuletas kogunemise lõpus meelde, et meie oleme Kristuse käed ja jalad selles maailmas, ning kutsus oma rahvast tegema armastuse tegusid. Kogudust tervitas ka Tapa EKB Koguduse pastor Artur Klimov.
Kogudus koguneb Koskla 18 saalis igal pühapäeval kell 14. Samal ajal toimub ka pühapäevakool. Teenistused toimuvad peamiselt ukraina keeles.