06/2017
Einike Pilli, KUSi rektor

EKB Liidus on rajatud mitmeid noortekogudusi. See on suur rõõm, kui noored juhid on järginud Jumalalt saadud kutsumust. Ja alati jõutakse rohkemate inimesteni kahes kui ühes koguduses.

Rõõmule vaatamata on mõistetav ka mahajääjate kurbus. Ehk isegi hirm, et ka järgmised hakkajad noored lähevad oma teed. Neis tunnetes on ka küsimust, kas me tegime midagi valesti? Aga veel olulisem on küsimus: kuidas võiks noored ennast ka traditsioonilise koguduse keskel hästi tunda? Isegi nii hästi, et nad kutsuvad sinna julgelt oma sõpru?
Frank Powell on kirjutanud internetiartikli kümnest tunnusest, mis on iseloomulikud kogudustele, kust võib leida noori. Olen seda materjali adapteerinud ja palunud eesti noortel neid tunnuseid kommenteerida.

1. Seal ei seista vastu muutustele
Noored ei saa aru, miks ei muudeta ebaefektiivseks muutunud asju – olgu selleks tööharu, jumalateenistuse vorm või terve kogudusekultuur. „Nii on alati olnud” – ei ole argument. Nende jaoks ei ole „traditsioonil” ajalugu, mis selle väärtuslikuks teeb. Vastupidi, kui nad näevad, et traditsioonid takistavad arenemist, hakkavad nad neid vaenlasteks pidama. Maailma muutmiseks on vaja muutusi ja noored saavad sellest aru.

05/2017

1973. aastal liitusid Tartu Kolgata kogudusega Ludmilla ja Juri Kobzar ning Juri ordineeriti 19. novembril 1989 diakoniks. Ta oli vene osakonna juhiks 27 aastat.

7. mail oli pidulik jumalateenistus, kus ordineeriti diakoniks osakonna uueks juhiks valitud Panainti Posmatš. Medvennana töötav Panainti on lõpetamas oma õpinguid Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, Moldaaviast pärit iluteenindajana töötav abikaasa Diana on 1,5 aastaga omandanud suurepärase eesti keele. Loomulikult on neil hea vene ja ka inglise keel. Peres kasvab pisikene Andres.

Õnnistuspalves osalesid Peeter Roosimaa, Valeri Vetšerkovski, Ermo Jürma ja Leho Paldre. Väga südamliku ja ilusa muusikaga teenisid Tallinna Betaania venekeelse koguduse noored.

05/2017
Timo Lige, pastor

Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse juured ulatuvad 1990ndate keskpaika, kui Jumal kutsus Hiiumaale Harry Elleri, kellega koos alustasime teenistusi tollases Kärdla Keskkoolis. Algne visioon oli käia koos ilma ametliku kogudusliku vormita. Aja jooksul tõusis aga taas ja taas päevakorda koguduse ametlik registreerimine. Kuvand meist oli veidi arusaamatu nii väljapoole kui meile endile. 2015. a augustis otsustasime kokku kutsuda koguduse asutamiskoosoleku ja 17 erineva kogudusliku taustaga inimest kirjutasid alla Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse asutamislepingule. Tänaseks oleme kasvanud 33 liikmeni ja meie seas on väga erineva kirikliku taustaga inimesi. Koolimaja töö esimestel sammudel olid meile suureks abiks Tallinna Valguse Tee Vabakogudus, Mart ja Heli Metsala ning Veikko Võsu. Hiljem on tekkinud koostöövõrgustik väga erinevate konfessioonide ja kirikutega. Hiiumaa kontekstis oleme ühte õhku hinganud kõigi EKB Liidu kogudustega ja nii tõusis 2016. a lõpus üles mõte liituda Eesti EKB Liiduga. 2017. a aprillis võttis koguduse üldkogu peaaegu ühehäälselt liitumisotsuse vastu.

05/2017
Craig Hamer, TIF pastor

Tartu International Fellowship Kristlik Kogudus (TIF) liitus ametlikult EKB Liiduga möödunud aastakonverentsil.
Tegemist on ingliskeelse kogudusega, mis rajati 5 aastat tagasi Tartu Salemi koguduse poolt. Koguduse esmasteks eestvedajateks ning suure töö ärategijateks olid Greg ja Dee Jones USAst. Nüüdseks on koguduses käinud inimesi 40 eri riigist ja keskeltläbi võtab pühapäevastest jumalateenistustest osa 30-40 täiskasvanut. Korduvaid kokkutulijaid on nii Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, Ukrainast, Saksamaalt, USAst, Kanadast, Mehhikost, Nigeeriast, Ugandast, Kongost, Etioopiast, Egiptusest, Iraanist kui ka Hiinast ja Koreast.

04/2017

Mähe baptistikogudus jagab oma rõõmu. 28. märtsil said nad ehitusloa ja 7. aprillil ehitamise alustamise loa. 1939. aastal valminud ja 1950. aastal natsionaliseeritud palvemaja peab saama tagasi oma esialgse funktsiooni.
Kogudus on teinud juba palju ettevalmistusi. Nüüd ootavad suured ja kulukad ehitustööd: katus, välisfassaad, torn; saali põrand, rõdu ja sisetööd; piksekaitse ja turvasüsteem, parkla, sissesõiduteed, muru, piirdeaed, abihoone, sisustus.
Palvela: kõrgus 13 m, pikkus 17,1 m, laius 13 m, ehitisealune pind 149 m2.
Abihoone: kõrgus 3,8 m, pikkus 10,5 m, laius 4,3 m, ehitisealune pind 45 m2.
Kogu taastamise eelarveline maksumus on 244000 eurot. Esialgsete kalkulatsioonide järgi moodustab puuduolev summa 37000 eurot.

Annetust palvela taastamiseks on võimalik teha: Tallinna Mähe Baptistikogudus, arveldusarve: EE632200221016934729, märksõna „Ehitus“.