Jaanuar 2023

Esimese jõulupüha jumalateenistus koondab Loksa kogudusse elevil ning särasilmseid väikeseid ja suuri. See sisaldab alati jõuluevangeeliumit, -jutlust ja -laule, komme, piparkooke ja mandariine. Oleme kogunenud suurele sünnipäevale – seda tähistab kolmandik maailma elanikkonnast. Foto: Merit Lassmann.

Detsember 2022 
Indrek Luide, Kehra koguduse pastor

Tartu Kristlik Risttee Kogudus ja Kehra Kogudus olid 2022. aastal palvepartnerid. Tegutsedes 21 aastat tagasi EKB Liidu misjonisekretärina, oli mu südames palav igatsus ‒ täita Jeesuse ülempreesterlikus palves kolm korda välja öeldud soovi: ...et nad oleksid üks (Jh 17:11, 21, 22).
Ühest küljest ühendab vendluse paljusid kogudusi organisatoorne pool. Aastakonverentsil oleme valinud endile juhid, meie infovahetus toimub listides, kaadri ettevalmistamiseks töötab Seminar, tegutseb noorsootöö keskus, sotsiaaltöövaldkonda veab Sõbralt Sõbrale, toimuvad suvefestivalid. Praktika näitab, et see hõlmab vaid väiksemat osa meie liikmeskonnast.
Teisest küljest oli tunne, et midagi on veel puudu. Jumal andis südamesse, et võiks alustada kogudustevahelise palve- ja osadusvõrgustikuga, millesse oleks kaasatud kõik kogudused. Igal aastal loositakse partneriteks kaks kogudust. Selliselt on tekkinud sidemed erineva suurusega, nooremate ja vanemate, eesti- ja venekeelsete, linna- ja maakoguduste vahel.
Nii oleme Kehras tänavu palvetanud igal pühapäeval Risttee eest. Igakuises infolehes oleme kirjeldanud partnerite tegevust, rõõme ja muresid.
Osaduslikuks kõrghetkeks on olnud vastastikused külastused. Seekord sõitsime Tartusse oma kuueliikmelise ülistustiimiga. Minu kui pastori osaks oli jagada Jumala sõna.

Detsember 2022 
Tarmo Lige, Kalju baptistikoguduse pastor

Kingituste päritolu jätab sageli ruumi salapärale. Võib-olla on see osa kinkimise ja kingi saamise protsessist. Kalju kogudus tähistab oma kiriku saamise 120. tähtpäeva 18. detsembril. Jõuluajale sattunud sündmus ei lubagi seda võtta teisiti kui kingitusena. Sest usume siiralt, et Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju (Jk 1:17).
Kingituste toojateks adresseeritakse üldlevinult jõuluvana, päkapikke ja teisi sarnaseid tegelasi. Kui Jumal kasutabki kulleritena inimesi, siis ometi on kingituste lähtekoht ülalt.
Kõik, kes tunnevad jumalariigi toimimise põhimõtteid, teavad, et inimesed on alati kaasatud, aga kõige taga on Jumal, kes esmalt kinkis oma Poja.
Kui kogudusele kingitakse kirik, on loomulikult selles osalised ka inimesed. Nagu jõulusündmuseski. Jõuluime on see, et kingituse saamise 120. tähtpäevaks on Kalju kirik saanud värskendustega ringi peale. Palju on veel teha, aga kiriku endaga on sündinud „uuestisünni ime“. 

Oktoober 2022 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus

„See on Paide kõige sõbralikum kogudus,“ ütleb minu kõrvale istunud Pille, kellega esimest korda kohtume.
Ehkki see avaldus kõlab üsna julgelt, on mul lihtne teda uskuda. Kui me kella kümne ajal, tund enne teenistust, pastor Joel Raasiku ja tema abikaasa Ailiga kirikumajja jõudsime, oli seal juba mitu inimest toimetamas. Kõik nad tulid üksteise järel mulle tere ütlema, tutvustasid end ja tundsid ka minu vastu huvi. Mu kahele lapsele toodi kastitäis mänguasju ja kui lapsed ülistuse ajal kitarri mängiva pastori ette plaksutama ruttasid, ei pannud keegi seda pahaks. See kogudus on tõesti sõbralik.
Paide koguduse ajalugu uurides avastan, et kõik sai alguse kolmest naisest. Esimene teadaolev usklikuna ristitud inimene siin oli Mari Teinberg, kes tuli Rakvere kogudusest ja hakkas paluma, et Jumal saadaks töötegijaid ka siia. Paar aastat hiljem tulidki kaks Liisit – Liisi Bakul ja Liisi Pass. Viimane oli Kärdla koguduse vanema Peeter Kaupsi tütar ja temast sai Paide koguduse eestvedaja kokku kaheksaks aastaks. Tööd on juhatanud veel Joosep Sikka, Aleksander Tammiste, Aamo Remmel, Rudolf Kingissepp ja Johannes Jääger. Aamo Remmel töötas koguduses palgalise diakonina, ta oli tuline ja aktiivne. See kirglikkus jäi aga halvas mõttes silma tollastele võimudele, kes lõpetasid tema veidi üle aasta kestnud töö sisuliselt päeva pealt. Joel Raasik on tänavu 100aastaseks saanud Paide baptistikogudust teeninud pea veerandsada aastat. Tema põnevat lugu tasub üle lugeda Teekäijast 2/2020.

Oktoober 2022
Hele-Maria Kangro, 3D kogudus

See, millest me räägime, annab edasi meie väärtusi. Sama kehtib koguduste kodulehtedel.
Analüüsisime Seminari meedialoengutes koos 20 tudengiga koguduste kodulehti ja arutlesime, millise kuvandi need meile loovad. Miks on kuvand oluline? Seda teemat põhjalikult uurinud Aune Past sedastab, et kuvand on „suhteliselt püsiv vaatenurk, mis määrab ära, mida tootest, maast või persoonist arvatakse ja kuidas temasse suhtutakse“ [Aune Past. Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas. Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2007]. Kuvand on oluline, sest see mõjutab otseselt inimese käitumist. Kui ütlen „Tallinna ühistransport“, tekib Sul, hea lugeja, silme ette kuvand, mis ja kellele see on, kui lihtne või elitaarne, hilinev või õigeaegne jne. Sarnaselt on organisatsioonidega ja isegi nendega, kellega meil pole kokkupuuteid. Kirikukaugetel inimestel on kogudusest oma kuvand(id). Näiteks arvavad paljud noored, et kirikus käivad ainult vanad inimesed. Minu täditütar, kelle kord Oleviste noorteõhtule kaasa võtsin, oli nähtust väga üllatunud ja ütles: „Ma arvasin, et kirikus on ainult pastor ja küünlasüütaja!“

„Ma arvasin, et kirikus on ainult pastor ja küünlasüütaja!“