Aprill 2019 
Jonatan Lige, Kogudus Tallinna Kogukonnad vanem

Meie koguduse lugu ulatub aastasse 2009, kui Jumal mind Tallinnasse kogudust rajama kutsus. Mõni aasta hiljem said kaks venda üheaegselt veel sama kutse ja oma pastori Peep Saare soovitusel läksime kolme perega M4-nimelisele koguduste rajamise koolitusele. Tartu Risttee oli siis meie kodukogudus ja sealt läkitati meid ka välja, kui tundsime, et on õige aeg.
Alguses nimetasime ennast Tallinna Ristteeks, siis Kalamaja Kogukondadeks ja lõpuks, peale käesoleva aasta algusel toimunud ametlikku registreerimist, oleme Tallinna Kogukonnad. Väärtustame kogukonnas peituvaid suhteid ja võrgustikku – sellest ka nimi. Pealegi tekitab see tihti küsimusi ja siis saame oma olemust paremini lahti seletada. Lähtume visioonist „Jeesuse kesksed kogukonnad, kes elavad elu koos missioonil“.
Kujunemisloo juures mängisid suurt rolli läbi M4 koolituse tekkinud suhted, kus saime tuge uutelt rajatud kogudustelt Helsingis, Bergenis ja Riias. Headeks partneriteks on tänaseni erinevad organisatsioonid ja kirikud, nt Soma Communities, Noorteühendus Koma, Missio Dei Communities ja mitmed teised. Me oleme kohalik kogudus, samas igatseme ka mujal Eestis nähtaval olla ja sellest soov astuda EKB Liitu. Usume, et partnerid ja koostöö on Kristuse misjonikäsu elluviimisel väga oluline.
Püüame iganädalaselt üksteise ja oma sõpradega leida ühiseid kokkupuutepunkte. Selleks on lauamänguõhtud, piiblitunnid, õhtusöögid, rabamatkad jne. Pühapäeva hommikuti koguneme praegu neljas kogukonnas erinevates kodudes, kus me sööme, ülistame, uurime ja õpime Jumala sõna ning jagame perekonnana elus toimuvast. Kuu viimasel pühapäeval koguneme ühiselt kõik koos.
Sügisel tähistame oma 5. sünnipäeva ja oleme tänulikud Jumalale, et selle aja jooksul on kolmest perest kasvanud üle 60-liikmeline aktiivne kogukond, kellest kolmandik on lapsed. Ametlikke liikmeid on hetkel 20. Oleme ristinud 7 inimest ja aidanud paljudel inimestel taas leida elava suhte Jeesusega.

Aprill 2019 
Priit Keele kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Alustasin oma kooliteed KUSis 2014. aasta sügisel. Sel ajal olin adventkoguduses lihtliige ja aasta hiljem võtsin vastu pakkumise minna teenima ühte väikest kogudust. See tööpõld oli minu jaoks täiesti uudne ja väga hea koht praktikaks. Igas koguduses on omad head ja vead, olgu see suur või väike. Töö inimestega nõuab kannatlikkust ja erinevaid oskusi, sest inimesed on väga erinevad ja mõistavad asju erinevalt. Selle tõttu on lahkhelid kerged tulema. Nii tekkis mul huvi uurida lähemalt, mis on konflikt kogudustes. Selle tarbeks moodustasin küsimustiku.
Piiblis on palju näiteid konfliktiolukordadest. Neid on ajaloo kestel inimeste seas alati olnud ja need esinevad ka tänapäeval. Jeesus andis oma järgijatele käsu üksteist armastada, sest see on märk tema õpetusest (Jh 13:34,35).
Jeesuse järgija ja paljude koguduste looja Paulus õpetas samuti oma jüngreid teisi inimesi armastama (Gl 5:14). See sõnum on mõeldud ka kõigile tänapäeva kristlastele, kuid kogemused näitavad, et kogudustes on palju erinevaid konflikte, mida inimesed ei oska, ei suuda või ei tahagi lahendada.

Võimuvõitlused toimuvad igal tasandil, alates lasteaiast kuni suurvõimudeni välja.

Konflikti definitsioon
Tavaliselt mõistetakse konflikti all tüli kahe või enama inimese vahel. Paljud arvavad, et konflikt on juba tõsine huvide kokkupõrge, kus inimeste käitumine ei ole enam väärikas. Konflikt võib alguse saada ilma suurema tülita, piisab, kui üks inimene hakkab teise inimese tegevust takistama. Konflikti tunnuseks on see, et ühe osapoole tegutsemine takistab teist eesmärke saavutamast.
Konfliktiks võib nimetada nii suutmatust üksteist mõista kui ka huvide, erinevuste või väärtushinnangute kokkupõrget, mille tagajärjel tekib pinge. See võib panna osalisi teineteise vastu tegutsema. Konflikti tekkimiseks on vaja vähemalt kahte poolt ja ühiseid valdkondi, kus nende huvid kohtuvad.

02/2019 Mairit Kallaste, Rakvere Karmeli kogudus

Üheksakümnendate algus oli evangeeliumi levikule soodne ja see tõi kaasa arvukalt väliskülalisi. Heikki Raatikainen oma laulurühmaga külastas Tapat.

Olles lõpetanud nii Seminari kui piiblikooli, võtsin nüüd koguduse pastori kt pakkumise vastu.

Baptistikoguduse tolleaegne pastor Dimitri Lipping kutsus evangelisti ka Tamsalusse. Kultuurimaja andis koosoleku tarvis oma ruumid tasuta ja saal tuli rahvast täis. Soomekeelsed kõned tõlgiti nii eesti kui vene keelde. Eestpalvekutse peale tuli ette üle kahekümne inimese. Kui lauldi lõpulaulu, tuli Dimitri lavale, hüüdes Jumala poole: kuidas aidata neid noori pöördunuid edasi? Ühiselt otsustati hakata korraldama piiblitunde ja peagi ilmus vastav kuulutus ka kultuurimaja aknale. Kokku saadi üle nädala. Eestikeelseid piiblitunde juhatas Dimitri Lipping ja venekeelseid Viktor Krasnov, tööd alustas ka pühapäevakool. Sedasi toimetades sai üha enam selgemaks, et siia tuleb luua kogudus.

01/2019 
Aivar Raudver, Lihula baptistikoguduse pastor

Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Kogudus otsustas 2018. aasta 24. novembril lõpetada oma aktiivse tegevuse. Nende 66 aasta eest on põhjust Jumalale tänu öelda ka koduse EKB Liidu inimestel.

Liikmeraamatust on läbi kantud 183 inimest. Parimatel aegadel oli koguduses 125 liiget.

Kui Teise maailmasõja ajal ja järel põgenesid paljud eestlased Rootsi ja Saksamaale, rändas osa neist peatselt, avaramaid eluvõimalusi otsides, edasi Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse ‒ ka looduslikult kaunisse Vancouveri linna Briti Columbia maakonnas. Osa sinna jõudnud umbes 1500 eestlasest otsis kontakti kohalike kristlike kogudustega, sealhulgas Mount Oliveti baptisti kogudusega. Viimases korraldas grupp usklikke esimese eestikeelse jumalateenistuse 15. aprillil 1949.

11/2018
Kaur Paldre kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Vahel unustame, et see, kuidas me Piiblit mõistame ja tõlgendame, ei sõltu ainult tindist paberil. Meid mõjutavad meie endi kogemused (Jumalaga), meid ümbritsevate inimeste kogemused, tuntud autorid, kõnelejad, koolid, kus oleme õppinud, meie koguduse vaimulaad koos seal väljakujunenud hoiakutega jpm. Püha Vaimuga ristimise teema on üks selline, mida mõistetakse kristlaste seas erinevalt, olgugi et toetutakse Piiblile. Kahte peamist ja omavahel erinevat seisukohta nimetasin oma lõputöös üldistavalt nelipühilikuks (mõistetakse Vaimuga ristimist üldjuhul pöördumisjärgse eraldi sündmusena, rõhutatakse Püha Vaimu tööd, ande ja kogemusi) ja baptistlikuks (mõistetakse Püha Vaimuga ristimist Püha Vaimu tulekuna inimese ellu uuestisünnil, ei rõhutata eriliselt Püha Vaimu tööd, ande või kogemusi) seisukohaks. Eesti baptistid jäävad minu uurimuse kohaselt üldiselt kuhugi nende kahe vahepeale, olles pigem nelipühiliku poole kaldu.

Nelipühi teoloogid leiavad, et Luuka teoloogia erineb Püha Vaimuga ristimise küsimuses Pauluse omast.

Selleks, et paremini aru saada, kuidas tänapäeval Liidu kogudustes täpsemalt seda teemat mõistetakse ja miks just nii, andsin oma lõputöö esimeses peatükis ülevaate 20. sajandil toimunud sündmustest ja arengutest, mis antud teemal seisukohtade kujunemist enim mõjutada võisid. Praegu aga kirjeldan lähemalt seda, mille üle akadeemilises maailmas antud teemal arutatakse (lõputöö teine peatükk) ja annan lühikese ülevaate Liidu mitmete pastoritega peetud intervjuude tulemustest (kolmas peatükk).