05/2015
Piret Ehavald, Oleviste kogudus

Olevistes on koguduse rajamisest alates olnud piibliõpe tähtsal kohal. 30 aastat tagasi alustasid Piiblikooliga Rein Uuemõis ja Ülo Niinemägi, edasi Ants Rebane, Jaan Bärenson, Siim Teekel jt.
2003. a töötas Oleviste Piiblikool Kõrgema Usuteadusliku Seminari programmi alusel 103 õpilasega Kristiina Krabi juhtimisel. Edaspidi on Piiblikooli koordineerinud Mirjam Link ja Nete Tutsu, tänavu allakirjutanu.

Franciscus Assisist on öelnud: „Kuuluta Jeesust Kristust igal viisil ja kui muud üle ei jää, siis kasuta ka sõnu." Nii illustreeris Toivo Pilli oma loengut teemal „Jutlustamine ja tunnistamine". Tänavu läbis Piiblikooli 178 osalejat, kellest tunnistuse said 91.

Teemad ja lektorid olid sel korral väga põnevad, pakuti tarkust hingehoiu, jutlustamise ja tunnistamise, palve, ee stpalve ja paastumise, Püha Maa, evangelismi ja misjoni teemadel. Loomulikult anti ülevaade Vanast ja Uuest Testamendist, kiriku ajaloost, uskkondadest ja usunditest, aga ka vaimulikest talitustest ja jumalateenistustest.

03/2015 
Erki Tamm, mentorite grupi liige

Raamatu „Numbritega efektiivseks" autor William Hoyt tutvustas mullu meie pastoritele koguduse arengu hindamise metoodikat, mida ta on lähtuvalt oma pastoritöö ja konfessioonijuhtimise kogemustest välja arendanud ning süvendatult uurinud oma doktoritöös. Seekordse külastuse eesmärgiks oli õpetada välja koguduste arengu hindamise mentorgrupp ja osaleda selle meetodi esmakordsel kasutamisel Eestis.

Rapla Vabakoguduse soovil toimus nende arengu hindamine märtsi keskel. Selleks viidi kahe nädala jooksul läbi kirjalik küsitlus, kus kõik liikmed said vastata koguduseelu küsimustele. Tulemusi analüüsiti viie kriteeriumi alusel: ettevõtlikkus, organisatsioonilisus, tõhus toimimine, institutsionaliseeritus, väljasuremine. Iga kriteeriumi taga on küsimused, mille vastustest ilmneb, kuivõrd on kogudus orienteeritud ühtsele visioonile, kuidas toimivad koguduse programmid, juhtimine ja kommunikatsioon, kuivõrd altid ollakse uutele algatustele. Väljasuremise faasis on kogudus kaotanud visiooni, oluliseks peetakse suhteid, kaua aega töötanud programme ja stabiilset juhtimist.

01/2015 
Külli Hansen, Salemi kogudus

Kas oled mõelnud, mida võis tunda Jumal seitsmendal päeval, kui ta oli lõpetanud taeva, maa, inimese, loomade ja kõige muu loomise ning vaatas seda, mida ta oli teinud. Piibel kirjutab, et ta hingas ja õnnistas loodut ning pühitses.

Küllap on igaüks meist tundnud rõõmu hästi tehtud tööst ja kogenud emotsioone, mida annab loov tegevus. Ometi usuvad paljud inimesed, et nad „ei oska" asju luua või et pisikeste asjade meisterdamine pole piisavalt „tõsine" asi. Jumala jaoks ei ole pisiasju ja sageli ilmutab jumalikkus ennast just väikeste asjade kaudu.

Salemi kirikus toimus 7. detsembril Looja päev. Selle eesmärk oli luua meeleolu ja keskkond, kus erinevas eas kogukonna liikmed leiaksid endale tegevust ja tekiks palju ühiseid kokkupuutepunkte. Ühtlasi oli soov pakkuda kõikidele osalistele tunnet, et igaüks meist võib olla looja. Päeva jooksul sai valmistada küünlaaluseid, looduslikest materjaldest kuuseehteid, meisterdada jõulukaarte ja kaunistada piparkooke. Osalejad liikusid ühest töötoast teise ja said kõikjal tasuta meisterdada.

01/2015 
Maarja Mänd, Rakvere Karmeli Kunda kogudus

Kunda koguduse juhi Janek Puusepa sõnul peab kohalik kogudus olema aktiivne vähemalt kolmes valdkonnas: sotsiaal-, kultuuri- ja hariduselus. Kristlaste ülesanne on anda oma panus, aitamaks lahendada ja leevendada kogukonnas olevaid sotsiaalseid kitsaskohti. Jeesus on kutsunud meid armastama ja siin on üks võimalus selle väljendamiseks. Piibel õpetab, et seda kõike tuleb teha väärikalt ja austusega, näidates, et Kristus armastab meid kõiki ühesuguselt.

02/2015 
Hanna Kristiina Liht, Kohila noortetiim

Kohila Baptistikoguduse sotsiaaltoimkond koostöös Toidupangaga on juba pea aasta jaganud kaks korda kuus toidupakke üheteistkümnele meie valla abivajavale perele. Meie noortetiim sai sellest toredast ettevõtmisest innustust. Tahtsime koos sotsiaaltoimkonnaga luua nende peredega veelgi isiklikumat kontakti ja anda teadmist, et kogudus pole ainult koht, kus saab kaks korda kuus suure toidukoti. Sellest tuligi mõte korraldada nendele peredele jõuluõhtu. Eks pühade ajal on tihti rohkem kulutusi ja kindlasti nad endile palju lubada ei saa. Aga vahel oleks tore ju ennast kenamini riidesse panna ja kõik koos perega välja sööma minna...