10/2010 Tarmo Lige, Oleviste kogudus

Enamus meie Liidu kogudusi on vanemad kui Oleviste. Nõukogude perioodil ju eriti uusi kogudusi ei tekkinud. Kas 60 aastat on pikk või lühike aeg? Kelle või millega võrrelda? Kiriku ajaloos ei ole 60 aastal palju kaasa rääkida. Küll aga inimese eluloos. Samuti koguduse elus. Oleviste Koguduse sünnilugu on paljudele teada. Kuid on kindlasti ka neid, kes võib-olla loevad sellest esimest korda.

10/2010 Anita Gavriljuk, Betaania kogudus

Tallinna Vene Baptistikogudus „Betaania" pühitses oma 100. aastapäeva. Ettevalmistusi pidulikuks päevaks tehti pikalt ja põhjalikult. Juba talvel moodustati toimkond, kelle ülesandeks oli koostada juubelile pühendatud ajakiri „Betaania", mis kajastaks koguduse teekonda algusest tänaseni. Jumala abiga valmis see tähtaegselt – 12. septembriks.

Tallinna Vene Evangeeliumi Kristlaste Koguduse rajamisaastaks loetakse 1910, kuigi venekeelse vaimuliku tööga tehti algust veelgi varem. Esimeseks pastoriks oli Nikita Mošorenok. Esialgu oli koguduses vaid 13 liiget ning kogunemised toimusid väikeses majas Sakala tänaval. Suveperioodil koguneti aga linnast väljas asuvas suvemajas ning jumalateenistusi peeti aias.

11/2008 Sirje Reemets, Eevi Pilliroog, Kerli-Kadri Lige, Lembi Paldre, Taavo Lige

Nõmme Baptistikoguduse sünnipäevaks loetakse esimese karjase Manfred von Glehni ristimispäeva (7. oktoober 1893). Juubeli tähistamiseks korraldas kogudus rea üritusi, mida ühendas moto: „Mida vanemaks, seda paremaks!" Seda intrigeerivat lipukirja aitas sõnastada apostel Paulus: „Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt." (2Kr 4:16)

Neljapäeva, 9. oktoobri õhtul oli kontsert: "Mida vanemaks, seda paremaks – kiites Loojat". Pastori lühitervituse ja palve järel täitus palvela saal põnevate džässihelidega. Esines kvartett koosseisus Henry Peipman, Mihkel Metsala, Taavo Remmel ja Aleksandra Anstal. Vaatamata lühikesele ettevalmistusele esitasid nad nauditavat koosmängu ja improviseerimisoskust. Suurem osa kavast arvestas bassist Taavo Remmeli võimeid, kes õigustas kõigiti temale pandud lootusi. Huvitav oli kuulda harva kasutatavat instrumenti kornetit. Mihkel Metsalal õnnestus eriti esile tõsta selle pilli laulvust. Klahvpillimängija, õhtu tegelik organiseerija, jäi kogu programmi ulatuses suhteliselt diskreetseks. Harva džässkvarteti koosseisu kuuluv naislöökpillimängija nauditav improviseerimine jõudis kuulajani alles viimases loos. Õhtu andis paljudele meeldejääva muusikaelamuse ja tõdemuse sellest, kui kaunis on see, kui inimesed kasutavad oma ande Looja kiituseks.

11/2008 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

"Sest kui teil oleks ka kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa – evangeeliumi kaudu olen mina teid sünnitanud Jeesuses Kristuses." (1Kr 4:15)

Juba aastaid tagasi juhtis saksa kirjanik ja psühhoanalüütik Alexander Mitscherlich tähelepanu sellele, et elame "isadeta ühiskonnas". Isalik autoriteet kodus, koolis ja ühiskonnas on murenenud. Ideaaliks ei ole enam eelneva põlvkonna elukogemustest tulenev isiklik eeskuju, vaid ühiskonna võimalikult efektiivne toimimine. Autoriteetide asemele on tulnud managerid, meediatähed ja uus tarkvara. Eesmärkideks on muutunud raha, võim, ühiskondlik positsioon ja väline sära. Eriline osa kõiges toimunus on massimeedial.

Kuid see ei ole ainus mõjutegur. Isa kadus laste jaoks siis, kui ta lahkus kodust, et otsida paremat tööd. Isegi kui ta töötab kodulinnas, jõuab ta koju õhtul hilja väsinuna ja võimetuna lastega suhtlema. Ta tahab süüa ja siis pikast päevatööst teleka ees lõõgastuda. Veelgi kehvem olukord on nendes kodudes, kus isa töötab Soomes või Norras, jõudes koju ainult paari nädala tagant.

10/2008 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

„Tunnen end nagu perekonnas: sõbralik, armastav kogudus, kus aktsepteeritakse noorte arvamust, meid tahetakse toetada," kirjeldab Elva baptistikoguduse atmosfääri noortetiimi liige, 18aastane Mathias Mõttus. Tähelepanuväärne on, et sellist tänulikku rõõmsameelsust kiirgab noormehest, kes muuhulgas mängib noorteansamblis löökriistu, mis teinekord paneb eri maitsete ja põlvkondade taluvuspiiri proovile.

Toetavat õhkkonda peab Elva kogudusele iseloomulikuks ka pastor Peeter Tamm: „Tundub, et valitseb teatav ühtsus eri põlvkondade vahel. Vanemad toetavad, tunnevad muret, palvetavad. Nooremad oskavad pöörata tähelepanu vanematele." Kui kord noorteõhtul tuli noortel spontaanselt esitada lühisketše sellest, mis iseloomustab Elva kogudust, siis esitas üks noorterühm pildi sellest, kuidas käidi vanemal koguduseliikmel abiks mööblit tõstmas. Ju siis oli selles abistamises midagi positiivselt iseloomulikku, et see tuli ühe esimese asjana noortele meelde.

.