Aprill 2022 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).
Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate Põhja-Eesti maakoguduses, kus oli laulukoor, nädalasisesed palve- ja piiblitunnid. Pühapäeval oli palvela pilgeni rahvast täis. Seda kõike hoolimata asjaolust, et kolmandik kogudusest oli 1944. aasta sügisel põgenenud Rootsi ja paljud sealt edasi Kanadasse. Oli nõukogude aeg, maal valitses kolhoosikord.
Kuuekümnendate algul asus meie pere elama linna, sest isa kutsuti Pärnu Immaanueli Baptisti Koguduse pastoriks. 1953. aastal võttis riik ära Pärnu Evangeeliumi Kristlaste Saalemi Vabakoguduse palvela. Kaks kogudust ühinesid ja teenisid nüüd palvelas, kuhu mahtus 160 inimest, aga liikmeid oli üle 400. Pühapäeva hommikustel ja õhtustel teenistustel oli raske leida istekohta. Alati oli püstiseisjaid. Paljud tulijad olid pärit maalt. Kogudus pakkus neile turvalist keskkonda linnaellu sisseelamiseks. Tänu sellele linnakogudused kasvasid.
Tänaseks asub enamus Eesti elanikkonnast linnades või linnalähedastes asulates. Vahet tuleb teha linnastumisel ja linnalikul elulaadil või linlikustumisel. Linnastumine on kirjeldatav linnade laienemisega seotud arvuliste näitajatega. Linlikustumine tähendab „sotsiaalseid ja kultuurilisi nähtusi“, mis tekivad linnaruumis ja kehastavad selle ruumi vaimsust. Piirid maa- ja linnaelu vahel hägustuvad. Peab ütlema, et maaelu pole kunagi olnud nii „linlik“ kui täna. Põhjuseks on, et paljud noored perekonnad kolivad maale, tuues siia kaasa ka linnaliku elulaadi. Sellele aitab kaasa mobiilsuse kasv ja digitaliseerumine.

Me vajame kontekstuaalset ja kasutajasõbralikku pastoraalset teenimist.

Märts 2022 
Eerik Rahkema, pastor emeeritus

...üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele (Hb 10:24). Suur heategu on Jeesuse antud misjonikäsu täitmine. Üheks virgutuseks sellele oli 30 aasta eest toimunud evangelisatsioonikonverents Kohtla-Nõmmel. Jumal oli avanud meie maal uusi võimalusi evangeeliumi kuulutamiseks, mille kasutamiseks oli vaja õhutamist. See konverents oli üheks lüliks teiste kõrval, kuid oma iseseisvust taastavas Eestis esimene sedalaadi. Nimetan ettevõtmisi, mis meid evangeeliumi jagamisel tiivustasid.
11.–20.07.1989 ‒ Lausanne’i liikumise evangelisatsiooni kongress Manilas.
13.–14.02.1990 ‒ kristlike misjonite esindajate ja evangelistide konverents Moskvas, mille organiseeris EKB liit.
01.07.–09.08.1990 ‒ Campus Crusade for Christ (juht Bill Bright) poolt Manilas korraldatud koolitus „New Life 2000“.
22.–26.10.1990 ‒ Lausanne’i liikumise evangelisatsiooni kongress Moskvas. Moskva ürituse kohta kirjutab Päivo Kasekamp: „Seal saime sädeme südamesse korraldada ka Eestis evangelisatsiooni konverents osavõtjatega kõigist evangeelsetest kirikutest.“
15.12.1990 ‒ kogunesid Tallinnas EMK keskuses misjonitööst ja evangelisatsioonist huvitatud kirikute ja misjoniühingute esindajad. Idee pärines varasematest Lausanne’i liikumise (üks algataja oli Billy Graham) kongressidest (Manilas ja Moskvas) osavõtnutelt. Otsustati korraldada evangelisatsioonialane konverents aastal 1991. Konverentsi algatusgrupi üleskutses on öeldud: „Oleme veendunud, et Lausanne’i evangeelne liikumine, mille hüüdlauseks on „EVANGEELIUM KÕIKIDELE RAHVASTELE“, on Püha Vaimu algatus, teadvustamaks kristlastele nende suurimat ja pakilisemat ülesannet käesoleval ajal.“

Märts 2022 
Enn Veevo, Palade koguduse pastor

Jeesuse Kristuse isik on aastate jooksul inspireerinud paljusid režissööre tooma tema elu kinoekraanile. Osa neist on tõsiseltvõetavad katsed kujutada Jumala Poja elu, mõned mõjuvad isegi jumalapilkena. Teistest eristub 1979. aastal valminud film „Jeesus“, mille tootis Campus Crusade’i rahastusel John Heyman. Film põhineb Luuka evangeeliumi tekstil, peaosa mängis inglise näitleja Brian Deacon. Filmimine toimus peamiselt Iisraelis, kõrvalosades kasutati kohalikke elanikke. Film läks maksma ligikaudu 6 miljonit dollarit ja see jõudis USAs 1979. aasta sügisel rohkem kui 4 miljoni vaatajani. Kuid Campus Crusade’i (tänase nimega Cru) asutaja Bill Brighti unistus ulatus kaugemale. 1981. aastal käivitati „Jesus-Film Project“, mille eesmärk oli jõuda võimalikult paljude rahvaste juurde nende emakeeles. Guinnessi rekordite raamatu järgi on see enimtõlgitud film maailmas (2017. aastal 1500 tõlget). Filmi on esitatud rohkem kui 350 miljonit korda ja selle mõjul on ligi pool miljardit inimest teinud oma pöördumisotsuse.
Campus Crusade’is töötanud Jaan Heinmets käis tõlkimise mõtte välja Toronto eesti kogudustele. Ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ andmeil oli tõlkijaks Leida Lund ja dubleerimistööd juhatas näitleja Tarvo Kask. Esilinastus toimus 1984. aasta suvel Torontos ESTO päevadel.

Rahva üksmeelne soov oli – näita edasi ja jutusta ise, mis seal ekraanil toimub!

Juuni 2021 
Johannes Reimer, Ewersbachi Teoloogilise Kõrgkooli misjoniteadlane

Pandeemia julgustas misjonist tagasi tõmbuma
„Koroona on meie tegevuse peatanud.“ ‒ Seda lauset pole ma kuulnud varem nii sageli kui viimastel kuudel. Peaaegu kõik meie maal koduseinte vahele surutud inimesed tunnevad avalikkusest tagasitõmbumist probleemina. Kristlastega pole teisti. See ahistab ka meid ja vahel saab villand. Laialdase eraldumisega on paljud oma misjonaarsest vastutusest taandunud.
Kas pandeemia on tõesti püstitanud läbitungimatu seina kristlaste ja nende misjoniülesande vahele? Või me lihtsalt ei näe selles kriisis olevaid evangeeliumi kuulutamise võimalusi? Vahest on lugu selles, et enamus meie koguduseliikmetest panustas juba enne pandeemiat misjonisse vähe või üldse mitte. Nüüd tuli see puudus lihtsalt selgemalt esile.
Nii või teisti näib mulle oluline küsida: kas pandeemiaaegsel misjonist tagasitõmbumisel on õigustust? Seoses sellega tekib veel põhimõttelisem küsimus: keda peetakse silmas, kui jutt on Jumala misjonist selles maailmas?

Enamus koguduseliikmetest panustas juba enne pandeemiat misjonisse vähe või üldse mitte.

Detsember 2020 
Daily Adam, misjonär Kosovos

Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.
Kuna enamus rahvastikust (90%) on moslemid, peetakse suurt pidu aastavahetusel. Kuused, tuled ja kaunistused tulevad peale jõule ja enne aastalõppu. Poodides on küll kogu pühadekraam juba varakult lettidel, eriti suurtes linnades.
Katoliiklased ja evangeelsed kogudused kogunevad jõuluõhtul või jõulupäeva hommikul. Peale jumalateenistust minnakse restoranidesse ning peetakse suurt pidu koos kirikurahvaga. Siinsetel kristlastel ei ole tavaliselt kodus kristlikku peret, kellega Jeesuse sündimist tähistada. Nii tehakse seda siis koguduseperega. Need peod on ikka tantsu ja lauluga, aga mitte selliste jõululauludega, nagu meie oleme harjunud. Siinsetel inimestel on omad laulud.
Kuna selline pidutsemine on meile võõras, oleme jõulupühadel koos kas oma meeskonna või lihtsalt perega. Olen üritanud pühitseda jõule nii, nagu minu lapsepõlves ja Eestis tavaliselt peetakse: on evangeeliumi lugemine ja jõululoo rääkimine, pidulik jõululaud, kingitused, laulame ühiselt jõululaule.