Detsember 2020 
Daily Adam, misjonär Kosovos

Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.
Kuna enamus rahvastikust (90%) on moslemid, peetakse suurt pidu aastavahetusel. Kuused, tuled ja kaunistused tulevad peale jõule ja enne aastalõppu. Poodides on küll kogu pühadekraam juba varakult lettidel, eriti suurtes linnades.
Katoliiklased ja evangeelsed kogudused kogunevad jõuluõhtul või jõulupäeva hommikul. Peale jumalateenistust minnakse restoranidesse ning peetakse suurt pidu koos kirikurahvaga. Siinsetel kristlastel ei ole tavaliselt kodus kristlikku peret, kellega Jeesuse sündimist tähistada. Nii tehakse seda siis koguduseperega. Need peod on ikka tantsu ja lauluga, aga mitte selliste jõululauludega, nagu meie oleme harjunud. Siinsetel inimestel on omad laulud.
Kuna selline pidutsemine on meile võõras, oleme jõulupühadel koos kas oma meeskonna või lihtsalt perega. Olen üritanud pühitseda jõule nii, nagu minu lapsepõlves ja Eestis tavaliselt peetakse: on evangeeliumi lugemine ja jõululoo rääkimine, pidulik jõululaud, kingitused, laulame ühiselt jõululaule.

August 2020 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus

Piret Metsala on minu aastatepikkune kogudusekaaslane ja naine, kelle ettevõtlikkus ja töökus hakkavad ilmselt paljudele silma. Hiljuti avastasin aga oma üllatuseks, et lisaks kõigile muudele tegemistele kasutab Piret kõiki võimalusi evangeeliumi kuulutamiseks. Ta on näiteks palvetanud viimast reisi planeeriva vähihaige taksojuhi eest, veennud teist taksojuhti mitte enesetappu tegema ja rääkinud Jumalast lennuki kõrvalistmel olevale transnaisele. Ta ise ütleb, et teda huvitavad inimeste lood ja võimaluse Jumalast rääkida leiab ikka. Tema ind ja järjekindlus on inspireerivad ja heaks eeskujuks kõigile, mistap tahaksin Pireti lugu jagada ka Teekäija lugejaga.

Kust on pärit Sinu misjonimeelsus ja mis Sind motiveerib kuulutama?
Olen selle peale isegi palju mõelnud. Ilmselt suuresti jumalakartlike inimeste isiklikust eeskujust. Näiteks turgudel, bussides ja tänavatel Kristust tunnistav ema ja Eestis elanud Ameerika misjonärid Mel ja Mary Lou Duke on teadliku ja eesmärgistatud tegevusega näidanud, et misjon võib olla loomulik osa meie igapäevaelust.
Saan hästi aru, mis vaimumaailmas toimub ja ma tahan olla Jumala partner selles, et siin maa peal sünniks tema tahe. Aga soovin ka ise ja väga isiklikult nende evangeeliumi jagamise kogemuste kaudu Jumalaga kohtuda, muudetud saada ja uuendatud usuga edasi elada. Selliselt elades on misjon mulle põnev, mõistetav ja arusaadav, mitte ainult paljas käsk ja kohustus.

Jaanuar 2020
Peeter Tamm, Elva baptistikoguduse pastor

Möödunud sügisel avanes mul harukordne võimalus osaleda misjonireisil Indias. Esimene teenistus toimus vabas õhus Palayshia külas Gujarati osariigis. 100–150 inimest istus mahaasetatud koormakatetel. Hoogsate laulude ajal seisti. Sel õhtul aitasin Lars Leveni jutluses kehastada Jeesust, mitmel järgneval teenistusel sain rääkida oma lugu. Koosoleku järel toimus ühine söömaaeg, mis on Indias kombeks, sõltumata rahva hulgast.
Järgmisel päeval külastasime Jaman Padali piirkonna noorteteenistust, kus osales 280 inimest. Kogesime evangeeliumi meelevalda kultuuris, kus kummardatakse kümneid tuhandeid jumalusi. Ent ka seal otsivad inimesed elavat Jumalat ja on avatud evangeeliumile Jeesusest.
Jaman Padali koguduse pastoriks on farmer, kes oli aastaid olnud hindu usufestivalide korraldaja. Tema ülesandeks oli käia enne pidustuste algust külades toiduandamit kogumas. Oli ka kodusid, kus talle ei tahetud midagi anda. Eelkõige oli tegu kristlastega, kes ei näinud selleks mingit põhjust. Siis oli tal õigus anda perekonnapeale ihunuhtlust, milleks olid tal abilised kaasas.

September 2019 
Helina Voogne, ELB Liidu Misjonikeskuse koordinaator

Keskmiselt veedame me töö juures umbes kolmandiku oma elust, ümmarguselt 90 tuhat tundi. Kuidas tõlgendada neid tunde Piibli valgel? Niisuguse küsimusega algas Manilas 25.–29. juunil Lausanne’i liikumise Ülemaailmne töökoha foorum (Global Workplace Forum). Selle konfessioonidevahelise liikumise alustasid 1970ndatel Billy Graham ja John Stott, et edendada koguduste koostööd maailmamisjonis.

Mismoodi elada Jumala palge ees, et lunastust tajuks kogu loodu?

Seekord said kokku pea 900 inimest 110 riigist, ja mitte ainult pastorid ja misjonärid, vaid enamus olid ettevõtjad, õpetajad, insenerid, IT-arendajad, meditsiinitöötajad, pankurid jne.
Konverentsi põhiteema oli vajadus laiema nägemuse või lausa uue töökohateoloogia järele. Sest meie töö, olgu see kui „argine“ tahes, on ka kutsumus. Kuidagi on aga juhtunud nii, et me peame vaimulikuks tööks vaid seda, mida tehakse põhiliselt kirikuseinte vahel. Ülejäänu olla argine töö, ja seda nähakse vähem (kui üldse) pühana, mida paremal puhul saab pühitseda sellega, kui jagame töökohal evangeeliumi. Mismoodi elada Jumala palge ees, et lunastust tajuks kogu loodu?
„Kas meie roll töö juures on vaid evangeeliumi jagamine?“, küsiti ka foorumi juhtidelt. Vastus oli valdavalt „ei“ ja põhjuseks toodi, et enamikul inimestest on evangeeliumi jagamisest liiga kitsas arusaam. Seda nähakse vaid kui sõnalist kuulutust ja pöördumisele kutsumist. Aga evangeelium on palju enamat.

12/2018 

Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna poolt välja antud kalender annab ülevaate Eesti misjonäride ja misjoniorganisatsioonide tegevusest ning palvesoovidest. Sel aastal näitame pilte misjonimaade kultuurist ja rahvariietest. Ei puudu ka erinevate maade retseptid, mis tänavu on pühendatud suppidele.
Selle kalendriga saame olla kaasas ning toetada olulist ja tihti rasket tööd, mida meie pühendunud ja kutsumusega inimesed maailma eri paigus teevad.
Mingem siis kõike maailma, ostes kalendri ja oma eestpalvetes misjonäre kandes!
Kalendrit küsi oma kodukogudusest.