Aprill 2021 
Heigo Ritsbek, Anglokatoliku Kiriku patriarh

Kuna pean ka ennast karismaatikuks, pakkus mulle suurt huvi lugeda professor dr Tõnu Lehtsaare monograafiat „Väike vaimuraamat“ (Allika, 2021). Eesti ilmselt parima kristliku psühholoogina on Lehtsaar teinud psühholoogiast lähtuva ülipõhjaliku analüüsi par excellence. Ükskõik kust nurgast vaadatuna, täidab raamat talle esitatud nõuded „ühe vaatleja pilgu läbi“ ja kindlasti mitmekordselt veel. Karismaatika olemuse, karismaatilise praktika ja karismaatikute arusaamade kohta psühholoogi pilgust lähtununa paremat raamatut vast kirjutada ei saagi.

Karismaatilise liikumise tunnusjooneks saigi Püha Vaimu erakordse töö praktiseerimine oma konfessiooni teoloogiast lähtuvalt.

Lubage siiski mõned väikesed mõtted. Isiklikult lähenen karismaatilisele liikumisele just eklesioloogilisest seisukohast. On teada, et varasema nelipühiliikumise leviku ajal kõik need kristlased, kes olid väljaspool nelipühi kirikuid ja said nn karismaatilise kogemuse (või ka nn Püha Vaimu ristimise), lahkusid oma kirikutest ning ühinesid nelipühiliikumisega. Rootsi Baptistiliit kaotas vist ligi kolmandiku oma liikmeid nelipühi kogudustesse. See oli aastakümnete praktika.

Jaanuar 2021 
Krista Esta, Allika kirjastus

Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski kogeti, et piiratud suhtlemine oli enamikule kõikidest piirangutest kõige raskem.

Läheduse kuldreegliks nimetab Ortberg apostel Pauluse käsku: „Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!“

Antud teemaga haakub Allika kirjastusel ilmunud John Ortbergi raamat „Sa meeldiksid mulle rohkem, kui oleksid rohkem minu moodi: tõeliselt lähedaseks saamisest“. Ortberg on USA pastor, kõneleja ja mitmete raamatute autor. Kuna tema pere juured on Rootsis, sobib tema lähenemine ka jahedale eestlasele, äratundmist raamat igatahes pakub. Ortberg kirjutab lähedusest, mis see on ja mis see ei ole ning kuidas seda saavutada ja hoida. Ta ei puuduta ainult peresuhteid, vaid läheduse teemaga on seotud ka meie sõprus- ja töösuhted ning suhe Jumalaga. Lähedus võib tähendada meile erinevaid asju, aga üldjuhul igatseme kõik sama.

Oktoober 2020 
Aare Tamm, pastor emeeritus Ridalast

Trükist on tulnud minu uus raamat „Varjatud varandusi“, mis on saadaval Logose ja Pauluse raamatupoodides, Oleviste raamatuletis, Ridala palvelas ja EKB Liidu keskuses. Köite sissejuhatuses kirjutasin:
„Armas lugeja! Sinu käes on omapärane novellikogu, milleks on Piibli Uue Testamendi lugude ilukirjanduslik töötlus. Olen püüdnud teha neid lugusid mõistetavaks ka neile, kes pole Piibliga veel tuttavaks saanud. Iga uue novelli alguses on ka viide kirjakohtadele, kus sellest loost Piiblis juttu on.
Nendes lugudes on tunda kaugete aegade hõngu, sest lood on toimunud ligi 2000 aastat tagasi. Kuid samas on need sündmused igihaljad ja täis väärtuslikke õpetusteri.
Üldse on Piiblis palju imelisi lugusid, mis on väärt avastamist. Ehk aitavad ka need novellid tõsta huvi Piibli kui unikaalse teose vastu, mida on maailmas kõigist raamatutest kõige enam trükitud ja usun, et ka loetud. Peale selle, et Piibel on unikaalne raamat, on tegu Jumala sõnaga – see tõstab selle väärtust üle aegade kõige kõrgemale tasemele. Selles on Jumala juhatused tänaseks, homseks ja igavikuks. Juhatused on, aga valikud on jäetud meie endi teha.“

Märts 2020 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus

Saksa evangeelse piibliteadlase ja kirjamehe Fritz Rieneckeri (1897–1965) raamat „Parim on ees“ (Kirjastus MTÜ Allika, 2019, 232 lehekülge) räägib meie taevasest kodumaast. Juba pealkirjast nähtub, et autoril on taeva reaalsuses suur kindlus. Teose algusosa on pühendatud sellele, et esitada lugejale kaalukaid tõendeid surmajärgse elu kohta. Raamatu teine pool maalib detailirikka tervikpildi sellest, mida Piibel – Vana ja Uus Testament ning eelkõige Jeesus Kristus – meile taeva kohta teada on andnud.

Siin maa peal veedame vaid imelühikese aja, võrreldes surmajärgse eluga taevas.

Rienecker analüüsib peamisi argumente, mis kinnitavad inimese hinge surematust. See on väga tänuväärne ja aktuaalne, kuna kaasaegne ateistlik maailmavaade toetub väitele, et hinge ei olevat olemas. Kristlasi kinnitab teadmine, et hinge olemasolu ei oli pelgalt usuküsimus, vaid selle kohta on lausa käegakatsutavad tõendid, nagu inimese loomis- ja kujutlusvõime ning kõlbeline teadvus, mis sisaldab näiteks vastutustunnet ja südametunnistust. Autor näitab samuti, et hinge olemasolust annab selget aimu, kuidas inimese füüsiline ihu toimib, ja toob selle kohta konkreetseid ning värvikaid näiteid.
Otseseid ja kaudseid viiteid tõsiasjale, et inimene on igavene olend, leiame kogu Piiblist, alates loomisloost kuni Ilmutuse raamatuni välja. Pilk Piiblisse avab inimelu suure lootuse pildi, mis kingib jõudu, tasakaalu ja rahu. Jumal ei soovi surma, hävitust, olematust. Jumal tahab, et inimene elaks. Paljud Pühakirja peatükid, mis sellest räägivad, väärivad lugejapoolset hoolikat läbitöötamist ja annavad vajaliku lisa üldisele Piibli tundmisele. Autor on pidanud jätma arvukad kirjakohad sageli välja kirjutamata, seepärast peaks raamatut lugedes Piibel pidevalt kõrval olema. Aga sõnum on mõistetav ka ilma selleta.

Jaanuar 2020
Sinu Sõber, Teekäija e-kirjasaatja

Mul on sõber. Isegi mitu. Ei, me ei kohtu Facebookis, ei laigi teineteist ega hängi kaubanduskeskuses. Mulle meeldib sõpradega koos olla. Heade semudega on ju mõnus aega veeta. Mõned lausa laiutavad mu toas. Eks neil kitsavõitu ole, aga mis teha, amigode asi. Pealegi, neid võib julgesti üksi jätta, kartmata tohuvabohu või muid loodusõnnetusi.
Mida ma oskan oma semude kohta öelda? Lapsepõlves olid mu sõbradki väiksemad. Sirgudes muutusid ka nemad suuremaks ja targemaks. Nende käest võib küsida nõu, kui mul on abi vaja, sest nad jagavad oma teadmisi meeleldi. Kuid minu mõtted hoiavad nad kiivalt oma teada.