September 2021 
Joosep Tammo, pastor emeeritus Pärnust

Jutustan teile ühe beduiinide loo. Isa tegi oma kolmele pojale testamendi. Ta varandus oli 17 kaamelit. Vanem poeg pidi saama varandusest pool, keskmine kolmandiku ja noorem üheksandiku. Kui isa suri, osutus varanduse jagamine poegadele üle jõu käivaks. Tüli tõusis taevani. Siis tuli üks tark sealt mööda ja ütles: „Ma annan teile oma kaameli juurde.“ Ja äkki oli kõik väga lihtne! Vanem vend sai nüüd juba 18 kaamelist pooled ‒ niisiis 9. Keskmine vend sai kolmandiku ‒ nimelt 6. Ja nooremale kuulus kogu varandusest üheksandik ‒ seega 2 kaamelit.

„Ma annan teile oma kaameli juurde.“

Tark sai seejärel oma kaameliga, mis probleemi lahenemisel üle jäi, rõõmsa südamega edasi rännata. Ja vennad võisid rahus edasi elada. Selleks et see lõbus lugu hästi lõppeda saaks, oli tingimata vaja 18. kaamelit.

Märts 2021 
Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust

3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“ Maainimesed võisid oma töid jätkata selleks, et saak saaks soodsates ilmastikuoludes ikkagi koristatud. Nüüdseks on pühapäeva pühitsemine riikliku kaitse all juba 1700 aastat.
Ilmselt ei mõelnud keiser selle ediktiga ainult kristlastele, see sobis ka Mitra kultuses osalejaile, kes austasid päikest. Siin oli erinevate usuliste traditsioonide kohtumine. Kuid ei tohi unustada, et ka juutide hingamispäeva ja kristlaste nädala esimese päeva pühitsemine olid kohtunud ja eristunud ligi kolmsada aastat varem. Nädala esimene päev sobis kõige enam ülestõusnud Issanda ligiolu kogemiseks.
Kristlastele oli see edikt igal juhul suureks kergenduseks. Seni sai „Issanda päeval“ (Domenica) pidada jumalateenistusi vaid õhtuti pärast tööpäeva lõppu. Nüüdsest kuulus kogu päev ülestõusnud Issandale.
Süüria apostlite 3. sajandist pärit õpetuses (Dies Domini, Nr 55) öeldakse: „Esimesel nädalapäeval olge kõik rõõmsad!“ Selle rõõmu all ei peetud silmas üksnes maiseid, vaid eelkõige taevaseid rõõme. Maroniitlikus liturgias laulab diakon enne pühapäevase jumalateenistuse algust: „Kiidetud olgu see, kes suure pühapäevase päeva on tõstnud üle kõigi teiste päevade. Taevas ja maa, inglid ja inimesed rõõmustuvad sellest.“

Märts 2021 
Andres Saumets, Elva Baptistikoguduse juhatuse esimees
Fotod: https://flbaptist.org/

Ainuüksi USAs on koroona nõudnud veebruari lõpuks juba üle poole miljoni inimelu, mida on rohkem, kui riik kaotas 2. maailmasõjas, Korea ja Vietnami sõjas kokku. Ühe inimese surm on tragöödia, kuid miljoni surm on vaid statistika – sellist küünilist lauset omistatakse muide Jossif Stalinile. Kuidas on ajaloos käitunud kristlased ja mida õpetab Piibel?

Sotsiaalsete kontaktide vähendamine on ligimesearmastuse käsk
Haiguste ennetamine ja nendega võitlemine on piibellik tegevus. Vanas Testamendis on kirjeldatud rangeid karantiinimeetmeid nakkushaiguste puhuks. 3. Moosese 13. peatükk annab meditsiiniliselt detailsed kirjeldused ja seaduslikud raamid, kuidas ära tunda sümptomeid ja ümber käia raske bakteriaalse nakkushaiguse, pidalitõvega. Seal räägitakse 7–14-päevasest karantiinist, hügieeninõuetest ja desinfitseerimisest. Kui ilmnesid haigusnähud, tuli tegutseda. Uute viiruste puhul tekib nakkusoht juba enne sümptomite ilmnemist ja sageli on need kerged või puuduvad üldse. Kuid põhimõte jääb samaks. Kui on haiguse oht või on see juba tuvastatud, tuleb järgida kehtestatud reegleid. Kui me järgime valitsuse ja Terviseameti üleskutseid, ei väljenda see meie uskmatust – nagu ei suudaks Jumal meid kaitsta –, vaid täidame arukuse ja ennekõike ligimesearmastuse käsku. Meil pole põhjust kahelda vana Iisraeli usklikkuses. Kuid Piiblis pole suhtumist, et õige hõlma ei hakka ükski haigus. Mõtleme neljandale laulule Jumala sulasest: „Issand arvas heaks teda alandada haigustega“ (Js 53:10).

Jaanuar 2021 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Elame ebatavalisel ajal, mil meeli valdavad ärevus ja hirm. Usu kaotsiminekuga elavasse Jumalasse on kadunud ka usk kaasinimestesse ja ühiskonna normaalsesse toimimisse. Sellist uskmatust soosib infomüra, raske on eristada tõde ebatõest. Tulemuseks on üha süvenev skepsis kõige suhtes, mida jagavad ametlikud infoallikad, puudutagu see kliimamuutusi või pandeemiat. On tekkinud vandenõuteoreetiline miljöö, kus usutakse, et rahvast hoitakse valitsuse poolt teadmatuses, teda petetakse, valvatakse ja manipuleeritakse. Seega ei tuleks ühtki ametlikku seletust maailmas toimuva kohta usaldada. Totaalne skeptitsism annab ruumi totaalsele kergeusklikkusele. Hiljuti Münsteri ülikoolis läbiviidud uuring näitas, et vabakiriklik miljöö on sellistele teooriatele mõneti vastuvõtlikum. Uurijad Carolin Hillenbrand ja Detlef Pollack põhjendavad seda vabakirikuis levinud kriitilise hoiakuga autoriteetide suhtes ning teatud iseseisvus- ja üleolekutundega muu ühiskonna suhtes. Nii on meilgi põhjust seda teemat käsitleda.

Kriisi läbiv ühiskond vajab keelde ja käske. See ei ole probleem – seda nimetatakse tsivilisatsiooniks.

Detsember 2020

Toorjuustu-kookoskook 
Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik Misjonikogudus

Põhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võid
Täidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat kookospiima, 150 g suhkrut, 2 tl vanillisuhkrut, 3 munakollast, 2 muna, 1 sl nisujahu, 2 sl kookoshelbeid
Kate: 200 g vahukoort + 2 tl suhkrut, 50 g kookoshelbeid
Kaunistuseks: 100 g valget šokolaadi, 150 g kookoshelbeid
Valmistamine: Purusta küpsised ja sega sulavõiga. Suru küpsisesegu küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (21 cm läbimõõduga) põhja ja tõsta külmkappi.
Sega omavahel toorjuust, sulatatud juust, kookospiim, suhkur ja vanillisuhkur. Lisa ükshaaval vahustades munad ja munakollased. Lõpuks sega sisse ka kookoshelbed ja jahu.