Detsember 2020

Toorjuustu-kookoskook 
Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik Misjonikogudus

Põhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võid
Täidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat kookospiima, 150 g suhkrut, 2 tl vanillisuhkrut, 3 munakollast, 2 muna, 1 sl nisujahu, 2 sl kookoshelbeid
Kate: 200 g vahukoort + 2 tl suhkrut, 50 g kookoshelbeid
Kaunistuseks: 100 g valget šokolaadi, 150 g kookoshelbeid
Valmistamine: Purusta küpsised ja sega sulavõiga. Suru küpsisesegu küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (21 cm läbimõõduga) põhja ja tõsta külmkappi.
Sega omavahel toorjuust, sulatatud juust, kookospiim, suhkur ja vanillisuhkur. Lisa ükshaaval vahustades munad ja munakollased. Lõpuks sega sisse ka kookoshelbed ja jahu.

Detsember 2020 
Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor

Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.
Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks kaarte koos kohaste salmide ja soovidega. Kui asusin pastoritöösse, ütles Robert Võsu, et mõnele koguduseliikmele võib sinu pühadekiri olla ainus, mis ta saab. See tegevusjuhis sai meelde jäetud.
Juba 40 aastat olen aga saanud jõuluposti, milles on tunduvalt suurem pühendumine. Nimelt kohtusin Buckowi Usuteaduslikus Seminaris kauni tavaga – saata jõuluks/aastavahetuseks kogu suguvõsale perekondlik ringkiri (Familienbrief).
Kuna aastakiri järgneb aastakirjale, ei saa korrata oma ainust lugu, vaid peab leidma uut. Seda märgata ja sõnastada pole kerge, kuigi aega on 12 kuud. Iga kirjutaja teab, et sisering tunneb teda väga lähedalt, kuid sõnum peab kõnetama ka ülemaailmset perekonda.

Detsember 2020 

Hanuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid sellele ei pannud alust mitte Toora, vaid üks sündmus juutide ajaloos. 2. sajandil eKr oli hellenismi õitseaeg. Tasapisi hakkasid juudid seda kultuuri omaks võtma, kuid oma usust Ainujumalasse nad ei loobunud. Siis tuli Palestiina-Süürias võimule kuningas Antiochos IV, kes otsustas juutluse hävitada. Kõikjale seati üles ebajumalakujud ja sunniti rahvast neid kummardama. Keelati Pühakirja lugemine, hingamispäeva ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju.
Ühes Modeini mägikülas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus nendele korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli Jumalat. Koos oma suguvõsaga korraldas ta ülestõusu võõra kultuuri ja seleukiidide vastu. Võitlus oli äärmiselt ebavõrdne ja kestis 24 aastat, kuid juudi väesalk kasvas pidevalt. Otsustav lahing toimus Beth-Horoni asula lähedal. Juudid võitsid ja tee Jeruusalemma oli vaba. Nad asusid koheselt templit kõikidest ebajumalakujudest puhastama. See seati nii korda, et oleks võimalik jumalateenistusi pidada. Tempel tuli aga uuesti pühitseda. Kuid lampide tarvis leiti ainult üks kannuke pühitsetud õliga, millest jätkunuks vaid üheks päevaks. Õli pühitsemine oleks kestnud kaheksa päeva, kuid nad ei saanud enam oodata, sest rahvas oli kogunenud templi õue. Süüdati vähene õli ja sündis ime – see põles täpselt kaheksa päeva ehk uue õli valmimiseni.

Detsember 2020 

„Ajad muutuvad. Kuulutajat enam ei ole, aga nii nagu Jeesus ütles Ristija Johannese kohta, kes Eelija vaimus ja väes tegutses, nii tehakse ka mitme teise nime all ja vormis Kuulutaja vaimus ja väes Jumala riigi tööd edasi. Aitäh kõigile, kes on palvetanud, kaasta töötanud, toetanud – täna saab see läbi,“ ütles 31 aastat kristlikku lehte Kuulutaja välja andnud pastor Üllas Linder.
1989. a aprillis ilmus esimene leht, detsembris 2020 ilmub 374. number. Kuulutaja ühingusse on lisaks toimetajale kuulunud algusest peale pastorid Ago Rand ja Margo Meri.

Juuni 2020 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Läbi ajaloo on inimestel olnud igatsus viibida märgilise tähendusega paikades. Sinna jõudmiseks on võetud ette pikki ja ohtlikke teekondi. Aga mis saab siis, kui piirid on korraga kinni ja maailm pausile pandud. Muidugi võiks digiajastul teha neid rännakuid ka virtuaalselt. Päikese all pole midagi uut, vaimses-vaimulikus vormis on püütud ruumilisi ja ajalisi takistusi ületada juba keskajal.
Soov minna palverännakule täitis paljude vagade kristlaste hinge. Kuid Jeruusalemma, Rooma või Santiago de Compostela'sse jõudsid vähesed. Eriti ohtlikud olid sellised rännakud nunnadele, kes üksikute naistena olnuks teekonnal täiesti kaitsetud. Ometi vaimne vajadus pühadest osa saada jäi, üle jäi vaid üks – vaimne palverännak.

Nii võeti pikad teekonnad ette, toetudes kujutlusvõimele, Pühakirjale ja reisikirjadele.