Teekäija 1919: Meie Ühendus.
01/2012 w. K. Kaupsi kõne.
Kõneleja tõi hiljuti ilmunud Ühenduse 1915-18 a. aruande ja saadikute kõnede põhjal ette, et meie tööl ei ole mitte wiimsil aastatel olnud soowitawat edu waid tagasiminekut. – ühtlasi katsus kõneleja ka põhjusid otsida,
1.Kas wahest wäsimus esimese tuliduse ja waimustuse järele, mis on ajalooline ja küllalt harilik nähtus ka teiste rahwaste juures olnud. – Selle sisse ei tohi seisma jääda waid läbi wõidelda uutele õnnistustele wastu [...] Pealegi seisneb töö tagasiminek enam numbrites, läinud aegadel on wõrdlemisi palju enam tööd tehtud, palwes ja silmawees külwatud kui iialgi enne.
2.Kas wahest pole aga partei waim ja mingisugune waimline armukadedus mitmeti mitmes kohas meie misjoni tööd takistanud, sellele otsekohe kahju teinud ?
Tahetakse ikka oma hulka suurendada ; liikmete arwu omas koguduses kaswatada, oma jutlustaja eest seista ja n.e. – Kõneleja soowitas koguni, et kogudused koguni ühineks näit. linnades; mõni wend tõestaski seda mõtet. - Läbirääkimistel mõisteti pea ühelmeelel hukka igasugune partei waim ja n.n. waimline armukadedus, sest meie ei kogu keegi liikmeid endale waid Kristusele, kes meie kõikide pea on, kelle ees kõik usklikud üks on. Kuid ei unustatud ka seda tõeasja, et see otse loomulik on kui meie igaüks, kus meie ka töötame, just sinna kogudusele tööwilja koguda katsume, sest üks baptisti kogudus on „elawa Jumala kogudus, tõe sammas ja tugi."
Ka tähendati, et ühine töö on soowitaw kõikide usklikudega teatud aegadel ja tingimistel, aga see ei tohi sündida Jumala töö arwesse, seda warjates wõi sellest midagi maha tingides, nagu meile juba teatud ringkondades on ettepandud. - Ja koguduste ühinemisest arwati, et see wähemast meie maal jääb küll paljaks soowimiseks. Üks oleme meie Issandas, nii kui nii, kuid jäägu igaühele oma wabadus töötada, kuida, kus ja kelle juhatusel heaks arwawad. [...]
4.Soowitati töös paremat korraldust ja et meie jutlustajad mitte ajast maha ei jääks, siiski ikka Püha Waimu juhatuse alla jäädes.
.
