02/2012

Neljaks aastaks Eesti EKB Koguduste Liidu aastakonverentsil valitud kollektiivse juhtorgani, vanematekogu, 18-liikmeline koosseis pidas 7. veebruaril oma viimase koosoleku Nuutsakul. Kutsutud olid ka Liidu juhatuse liikmed. Ajakiri Teekäija tegi valiku seal kõlanud ütlustest.

Viljar Liht (vanematekogu esimees): „Vanematekogu sellel koosseisul on olnud 23 koosolekut, neist 16 korralist. Kõige rohkem oleme kogunenud KUSis (4 korda). Viis liiget on osalenud kõikidel koosolekutel. Tänan kõiki! Oluline on küsida, kuhu Jeesus meid viib?"

Ermo Jürma: „Koosolekute protokollid võiksid valmida kiiremini. Tasub küsida, kas otsused jõuavad ka paberilt ellu? Ootan mõnes asjas võib-olla suuremat ühtsust, kui on reaalne."

Meego Remmel: „Meie kogudused on iseseisvad, aga kui on vaja, siis oleme andnud juhatusi. Alustades mõtlesin, et nelja aastaga teeme palju tööd ära, aga aeg läheb kiiremini, ja asjad kuhjuvad."

02/2012

Eesti EKB Koguduste Liidu (Liit) missioon on järgida Jumala kutset elumuutvate koguduste liikumisena, kes kuulutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest Püha Vaimu väes.

Liit on lähtuvalt väärtustest piibli-, koguduslik, pühitsuslik ja misjoniliikumine.**

Liidul on ühistöö nägemus aastaks 2017: Liidu kogudused on terved ja viljakad oma kogukonnas ning loovad koostöös teiste kogudustega uusi algatusi ja ressursse, millega mõjutatakse Eesti ühiskonnaelu laiemalt.

02/2012

Teekäija usutlus

Millise tundega lõpetad oma presidendivolituste 4-aastast perioodi?

Tänutundega! Jeesus on Issandana olnud meie liikumise suhtes eriliselt armuline. Olen teda kogenud nii isiklikus elus ja teenimistöös kui ka terve meie koguduste liidu kasvule ja arengule kaasa elades. Au Jumalale!

Kuidas laabus Sinu meeskonna koostöö?

Olen väga tänulik koostöömeelse meeskonna eest. Eelnevalt leppisime Viljar Lihti ja Erki Tammega kokku, et valituks osutudes teeme seda tööd vaid üheskoos ja üksteist toetades. Sama sai jaatatud esimesel juhatuse koosolekul Meelis Kibuspuu ja Toivo Pilliga. Nii jätkasime ka siis, kui seminari rektorite vahetuse järel liitus juhatusega Margus Kask.

Nelja aasta eest rõhutasid holistlikku missiooni (TK 3/2008, lk 14), mida on selles vallas Liidus sündinud?

2008. aastast alanud majandusraskustes läbisime koguduste ja kogukondadena nii Eestis kui laias maailmas kõrgeima missioonikoolituse. Rasked ajad teevad selgeks, et Jumal armastab kõiki inimesi tervenisti ning Jeesuse eeskujul ja läkitusel peavad just kristlased seda praktilistes armastusetegudes kehastama. Suurim kapital pole finantsiline, vaid sotsiaalne. Parim sõnum väljendub mitte niivõrd „nimetamissõnades", kuivõrd „tegutsemissõnades". Nii on meie elumuutev usuliikumine evangeelselt veenev.

Kas Tartu Salemi kogudus oli sel ajal hästi hoitud?

Juba ligi 3 aastat karjatseb meie kogudust pastor Toivo Pilli. See on mulle andnud võimaluse külastada teisi kogudusi ja teenida kodus vaid ühel pühapäeval kuus. Olen oma kogudusele tänulik suure eestpalvetöö ja vastastikuse mõistmise eest.

Poeg pastoriks ja uus kogudus – mida see kaasa tõi?

Jakob Remmel koges Jumala kutset koguduse rajamiseks 2009. aasta sügisel. Peaaegu aasta sai algatusmeeskonnaga pühapäeviti koos käidud ja eeltööd tehtud, kuni 5. septembril 2010 toimus Tartu kinos Ekraan uue koguduse avateenistus. Esimene ristimine ja koguduse ametlik asutamine leidis aset 31. detsembril 2010. Jaanuari esimesel pühapäeval sai vastrajatud koguduse pastor emakoguduselt diakoni ordinatsiooni ning 3D koguduse liikmed õnnistusega välja läkitatud. Mullu märtsis võttis aastakonverents uue koguduse liidu liikmeskonda. Täna võime tunnistada, et tegemist on vendluses ühe jõudsamalt kasvava kogudusega. Kui viie aasta eest rajatud Risttee koguduse mentoriks oli pastor Toivo Pilli, siis nüüd volitas Salem mind 3D kogudust toetama. Olen tänulik iga hetke eest selle koguduse arengus ja iga inimelu eest, kes seeläbi päästetud ja õnnistatud.

Kaitsesid doktoritöö ja tegutsed jätkuvalt eetika õppejõuna – mida on see andnud Sulle Liidu juhitöös?

Minu doktoritöö puudutas meie koguduste liidu lauluvaras peegelduvat vooruseetilist elunägemust. Eetika õppejõuna kasutan võimalust seda visiooni vendluse seminaris ja teistes õppeasutustes jagada ja ellu viia. Olen veendunud, et meie koguduste liit ja selle esindajad on kutsutud edasi viima nii usuliselt kui kõlbeliselt Jeesust järgivat elumuutvat liikumist.

Mida uut lisandus enam kui 125-aastase ajalooga liikumise ühistöösse viimasel neljal aastal?

Oleme vaadanud nii minevikku kui tulevikku ning teinud sellest lähtuvalt sisulisi ja ka struktuurseid muudatusi. Näiteks Sõbra Käe heategevuse ja Sõbralt Sõbrale sotsiaalse ettevõtluse koostöö arendamine tõhusamaks inimeste abistamiseks, koguduste toetamiseks, ühiskonna teenimiseks. Eri töövaldkondi lõimiva misjoninõukogu käivitamine piirkondlikult viljakate misjoninädalate, sotsiaaltöövõrgustiku, koguduste rajamise ja välismisjoni elluviimiseks. Liidu Noorsootöö Keskus muutus kolmekojaliseks, et laste, noorte ja täisikka jõudnud noorsoo vajadusi paremini tunnetada ja teenida. Toimusid ühislaululoome talgud. Seminar sai üleminekuhindamisel järgmiseks kolmeks aastaks riikliku tunnustuse. Ajakiri Teekäija jätkab ilmumist vaatamata tellijaskonna- ja rahanappusele, samas anti välja ka liidu ajalugu peegeldav juubelikogumik. Palju tööd sai tehtud koguduste ühistöö tulevikku visandava arengukava koostamisel. Päevast päeva aitab liidu kantselei kogudustel suhelda e-riigiga või arveldada e-rahaga. Ühesõnaga, teostatud on seda, mida kogudused ühises vendluses konverentsi otsustega on kavandanud.

Kogesid Sa neil aastail ka mõnda erilist palvekuulmist?

Tõsi, palvekuulmisi on olnud igal päeval. Tahan tänuga öelda, et kuuldud on eriliselt neidki palveid, mida Teekäija lugejad minu eest on teinud. Lõppkokkuvõttes on aga määrav, et kuuleksime palves Jumala häält ning osutuksime Issanda Jeesuse Vaimu häälekandjaks ja palvevastuseks neilegi, kes teda täna alles otsivad. See ongi meie missioon.

01/2012 w. K. Kaupsi kõne.

Kõneleja tõi hiljuti ilmunud Ühenduse 1915-18 a. aruande ja saadikute kõnede põhjal ette, et meie tööl ei ole mitte wiimsil aastatel olnud soowitawat edu waid tagasiminekut. – ühtlasi katsus kõneleja ka põhjusid otsida,

1.Kas wahest wäsimus esimese tuliduse ja waimustuse järele, mis on ajalooline ja küllalt harilik nähtus ka teiste rahwaste juures olnud. – Selle sisse ei tohi seisma jääda waid läbi wõidelda uutele õnnistustele wastu [...] Pealegi seisneb töö tagasiminek enam numbrites, läinud aegadel on wõrdlemisi palju enam tööd tehtud, palwes ja silmawees külwatud kui iialgi enne.

2.Kas wahest pole aga partei waim ja mingisugune waimline armukadedus mitmeti mitmes kohas meie misjoni tööd takistanud, sellele otsekohe kahju teinud ?

Tahetakse ikka oma hulka suurendada ; liikmete arwu omas koguduses kaswatada, oma jutlustaja eest seista ja n.e. – Kõneleja soowitas koguni, et kogudused koguni ühineks näit. linnades; mõni wend tõestaski seda mõtet. - Läbirääkimistel mõisteti pea ühelmeelel hukka igasugune partei waim ja n.n. waimline armukadedus, sest meie ei kogu keegi liikmeid endale waid Kristusele, kes meie kõikide pea on, kelle ees kõik usklikud üks on. Kuid ei unustatud ka seda tõeasja, et see otse loomulik on kui meie igaüks, kus meie ka töötame, just sinna kogudusele tööwilja koguda katsume, sest üks baptisti kogudus on „elawa Jumala kogudus, tõe sammas ja tugi."

Ka tähendati, et ühine töö on soowitaw kõikide usklikudega teatud aegadel ja tingimistel, aga see ei tohi sündida Jumala töö arwesse, seda warjates wõi sellest midagi maha tingides, nagu meile juba teatud ringkondades on ettepandud. - Ja koguduste ühinemisest arwati, et see wähemast meie maal jääb küll paljaks soowimiseks. Üks oleme meie Issandas, nii kui nii, kuid jäägu igaühele oma wabadus töötada, kuida, kus ja kelle juhatusel heaks arwawad. [...]

4.Soowitati töös paremat korraldust ja et meie jutlustajad mitte ajast maha ei jääks, siiski ikka Püha Waimu juhatuse alla jäädes.

11/2011 Nikolai Orehhov, Betaania koguduse pastor

Kaua aega oli Eesti EKB Liidus ainult 2 registreeritud vene kogudust – Tallinnas ja Narvas. 1986. aasta suve algul Pärnu Immaanueli palvelas kokku tulnud vene koguduste töötegijad asutasid oma ühistöö koordineerimiseks nn Vene regiooni. See on pakkunud vene keelt kõnelevatele eestimaalastele paremaid võimalusi üksteist tundma õppida, palvetada, korraldada vaimulikke seminare, nõustada tööd kohtadel, asutada uusi kogudusi. Ühenduse juhiks ehk vanempresbüteriks valiti Nikolai Orehhov.

Tänaseks on peaaegu kõikidest senistest vene gruppidest kujunenud iseseisvad kogudused, rajati ka uusi kogudusi. Praegusel hetkel on regioonis 12 kogudust: Kiviõli, Kohtla-Järve „Lootus", Kohtla-Järve Kolgata, Kohtla-Järve Peeteli, Narva, Narva-Jõesuu, Pärnu „Peeteli", Sillamäe, Tallinna „Betaania", Tapa, Valga „Lootus", Valga Peeteli ja 3 gruppi. Peaaegu kõigil on pastorid.

22. oktoobril toimus „Betaania" koguduses Vene regiooni 25. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Laulis üle-eestiline vene koguduste ühendkoor. Pärnu pastor Valeri Vetšerkovski tutvustas regiooni ajalugu. Kokkutulnuid õnnitles toonane EKB Liidu president Ülo Meriloo. Vaimuliku sõnumi jagas president Meego Remmel.

Tervitus- ja õpetussõnu ütlesid pastorid Pavel Vezikov (Narva), Valeri Gerassimov (Sillamäe), Pjotr Šuparski (Narva-Jõesuu), Juri Kalinin (Kohtla-Järve).

Jumalale toodi tänu oma rahva ühtsuse eest, kõigi vendade ja õdede eest; palvetati, et Jumal liidaks kogudustele uusi päästetuid ja õnnistaks oma rahvast üle kogu Eestimaa.

.