2/2010 Allar Laugesaar, jurist, EKB Koguduste Liidu revisjonikomisjoni liige

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga oli üheks pooltargumendiks välisinvestorite suurenev usaldus Eesti majanduse vastu. Täna kasutatakse sama argumenti euroga liitumise põhjendamiseks. Jättes kõrvale liitumiste majanduslikud mõjud, võib nõus olla sellega, et riigi usaldusväärsusele mõjub liitumine Euroopa Liiduga ja euroalaga kindlasti positiivselt.

Samas on selle usaldusväärsuse suurenemise hinnaks riigi iseseisvuse vähenemine. Euroopa Liidu poolt reguleeritud valdkondades on Euroopa Liidu reeglid kõrgemad mistahes Eesti seadustest.

Usaldusväärsuse, suveräänsuse ja ainupädevuse küsimused on asjakohased ka EKB Koguduste Liidu ja liikmeks olevate koguduste suhetes. Eripalgeliste kogudustena ühtses liidus olemine on rikkus, mida peaksime võimalikult arukalt ära kasutama. Samamoodi arukalt peaksime aga üles leidma need kohad, kus erinevused tuleks unustada ja ühtsetena, usaldusväärsematena ja paraku ka vähem iseseisvatena koostööd teha.

Käesolevas artiklis kutsun üles neile küsimustele vastuseid otsima pidades silmas liidu õiguslikke regulatsioone. Mõeldes liidu usaldusväärsuse ja koguduste iseseisvuse küsimustele soovitan lugeda näiteks liidu kodulehel oleva Eesti EKB Koguduste Liidu (edaspidi liidu) pastorite statuudi eelnõud (http://www.ekklesia.ee/index.php?s=1384). Statuudi eelnõu esitati arutamiseks aastakonverentsil 2009.

Koguduste iseseisvusest

Liidu kogudused on võrdlemisi iseseisvad. Liidu põhikirja § 19 kohaselt on liidu liikmetel (kogudustel) kohustus täita liidu põhikirja nõudeid, tasuda õigeks ajaks kokkulepitud liikmeannetus ja juhinduda liidu juhtivorganite otsustest. Ilmselt koguduste iseseisvuse ideest kantuna peavad kogudused liidu juhtivorganite otsustest ainult juhinduma. Mida tähendab juhindumine, sõltub juba iga koguduse enda arusaamadest ja tõlgendamise lennukusest. Selge on see, et tegemist ei ole konkreetse sõnastusega, mis välistaks liidu juhtorgani otsuse liiga vaba tõlgendamise. Leian, et sisuliselt on liidu juhtorganite otsused enamasti soovituslikud, mitte enamat.

Liidu ja koguduste pädevuste kattumise näitena kasutan pastorite statuudi eelnõud. Selle § 1 lõike 1 kohaselt kehtib statuut liidule, liidu pastoritele ja liidu kogudustele. Sellest tulenevalt peaks liidu liikmeskoguduste pastoritega seonduvad tegevused alates pastori kutsumisest ja ordineerimisest kuni tema ametitunnistuse kasutamiseni toimuma statuudi kohaselt. Ühtne regulatsioon tõstab märgatavalt liidu pastori staatuses olemise väärtust. Liidu pastoriks ei saaks ennast nimetada isik, kellele liit sellist õigust ei ole andnud. Paraku peab regulatsioon arvestama ka võimalusega, et teatud tingimustel võib olla vajalik isikult liidu pastorina esinemise õiguse äravõtmine. Sisuliselt tähendab liidu pastori nimetus liidupoolset "garantiikirja".

Probleem on aga selles, et koguduste põhikirjades võivad küsimused olla lahendatud hoopis teisiti. Põhimõtteliselt võib tekkida olukord, kus kogudusel on põhikirja kohaselt valitud pastor, kes liidu pastorite statuudi tähenduses pastor ei ole. Vastuolu korral lähtutakse ilmselt koguduse põhikirjast, sest esiteks on see kogudusele "lähem" ja "oma" ning teiseks tekitaks koguduse põhikirja rikkumine ka õiguslikult rohkem probleeme kui liidu mõne regulatsiooni rikkumine. Näiteks kui pastor on juhatuse liige, siis tema kohta kohturegistrisse kande tegemisel kontrollitakse otsuse vastavust koguduse põhikirjale, mitte aga liidu regulatsioonile.

Kui selliste vastuolude tekkimine ja nende lahendamine ei ole põhikirjaliselt reguleeritud, siis tekib segadus ja see vähendab lõppkokkuvõttes kogu liidu usaldusväärsust.

Reguleerimata on ka liidu ja koguduste pädevused õpetuslikes küsimustes. Liidu kodulehel on kõigile tutvumiseks üleval Joosep Tammo ja Peeter Roosimaa koostatud „Piibli õpetus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus". Liidu kogudustes on usueluline praktika ilmselt olulisem kui õpetus ja ehk seetõttu ei viita nimetatud dokumendile liidu põhikiri. Põhikirja § 2 sätestab, et koguduste usu ja tegevuse aluseks on Piibli Vana ja Uue Testamendi kanoonilised raamatud. Põhikirja kohaselt on liidu koguduste õpetuslik alus sisuliselt piiritlemata.

Seega ei ole liidul ega kogudustel võimalik midagi teha juhul, kui mõni liidu kogudus hakkab kuulutama õpetust, mille aluseks on küll Piibli Vana ja Uue Testamendi kanoonilised raamatud, kuid mis on selges vastuolus liidu koguduste senise praktikaga või viidatud põhimõtete kogumikuga.

Koguduste iseseisvuse küsimus on seotud ka sellega, millisena meid nähakse ühiskonnas. Liidu arengukavas aastani 2012 on üheks eesmärgiks liidu tegevuse hinnatus ühiskonnas ja hea kajastatus meedias. Leian, et liit oleks ühiskonnas sotsiaalpartnerina usaldusväärsem, kui liit saaks mõnes valdkonnas tegutseda ühtselt. Koguduste suur iseseisvus ei võimalda kolmandatel isikutel suhtuda liitu kui ühtsesse tervikusse. Samuti on probleemiks see, et paljudes valdkondades puudub liidul niiöelda enda tegevus ja kogu tegevus toimubki ainult koguduste kaudu.

Kuidas edasi?

Soovin rõhutada, et ma ei arva, et liidule suurema pädevuse andmine koguduseelu küsimustes tingimata vajalik peaks olema. Võimalik, et praegune liidu ja koguduste pädevuste jaotus on kõiki (ajaloolisi, majanduslikke jms) asjaolusid arvestades optimaalne ja mingeid muudatusi ei ole tarvis. Lisaks sisaldab pädevuste üleandmine liidule ka riske, mida tuleb ette näha ja maandada. On ka küsitav, kas liit üldse on valmis ja suuteline mingeid täiendavaid ülesandeid enda kandma võtma.

Ma ei arva, et liidule suurema pädevuse andmine koguduseelu küsimustes tingimata vajalik peaks olema.

Kokkuvõtteks leian, et minu hinnangul ei ole liidu ja koguduste pädevuste jaotus tänasel päeval päris selge ja läbimõeldud. Ühelt poolt oleme liiduna justkui ühtsed ja ühisel õpetuslikul alusel, teisalt aga pole see kuidagi reguleeritud ja kogudused võivad liidu kogudusena tegutseda ilma piiranguteta.

Eelkõige võiksid olla tänaseid olusid arvestades põhjalikult läbi mõeldud pädevuste küsimused. Tulemustest lähtuvalt on võimalik üle vaadata liidu ja koguduste põhikirjad. Põhimõtteliste küsimuste lahendamine aitaks ka mitu aastat tagasi moodustatud liidu põhikirjakomisjonil reaalset tegevust alustada. Loodetavasti pakub liidu aastakonverents ja sealne pastorite statuudi kavandi vastuvõtmine häid võimalusi arutelu jätkamiseks.

19_lego, Foto Allar Laugesaar: Üks ehitusplokk on ka tore asi, aga alles kokkuliidetuna moodustavad nad midagi enamat.

2/2010 Eesti EKB Liit

Preambul

Eesti EKB Koguduste Liidu (edaspidi Liidu) kogudused tunnustavad Piibli õpetust kõigi usklike üldisest preesterlusest. Selle põhimõtte teostamisel juhindume vaimuandide mitmekesisusest ja rikkusest, nagu need on Uues Testamendis koguduse ülesehitamiseks tõotatud ja ellu rakendatud.

Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamise käsk kuulub tervele kogudusele. See ülesanne seisab eespool igasugust organisatoorset-institutsionaalset korraldust.

Püha Vaimu päevakohaste ülesannete jagamiste kõrval seisavad teenimisülesanded, mida Jumal on omistanud üksikutele isikutele eriliste ülesannetena koguduse ülesehitamiseks. Nende hulka kuuluvad Sõna kuulutamine, õpetamine, hingehoid, juhtimine ja diakoonia (Ap 6:1-6; 13:1-3; 14:23; Rm 12:3-8; 1Kr 12:27j; Ef 4:11jj). Kõik need teenimisülesanded teostuvad üldise preesterluse raames.

Koguduse teenistusse astujail peaks olema Jumalalt antud kutsumus ja anded, mis annavad eelduse selliseks teenimiseks Liidu osaduskonnas (Ap 2:4.17jj; 1Kr 12:4-11; Ef 4:7-16; 1Pt 4:10j).

See nõue kehtib pastorite teenimise kohta, kes töötavad meie Liidu kogudustes ja allasutustes või vanematekogu kooskõlastusel väljaspool Liitu ning kelle sobivust vaimulikuks töötegijaks on Liit tunnustanud. Selle taga on veendumus, et Jumalalt antud kutsumus tuntakse ära, kinnitatakse ja arendatakse nende poolt välja. Pastor on teeniv sulane.

Pastorite statuut korrastab pastorite, koguduste ja Liidu suhteid ning aitab pastoril viia ellu Jumalalt saadud kutsumust Liidu kaudu.

I Üldsätted

§ 1 Kehtivusala

(1) Käesolev statuut kehtib Liidule, Liidu pastoritele ja Liidu kogudustele.

(2) Liidu pastor (edaspidi pastor) on isik, kes on Liidu kaasosalusel pastori ametisse seatud ja on Liidu pastorite registris.

(3) Lisaks käesolevale statuudile kehtivad pastorite kohta ka muud Liidu poolt kehtestatud dokumendid (nt „Vaimulike töötegijate koolitusest", „Vikariaadi korraldus", „Pastorite Fondi statuut", „Koguduse pastori ametikoha täitmisega seotud põhimõtteid", „Vaimulikud talitused").

§ 2 Pädevused

(1)Vastavalt Liidu põhikirjale on pastoritega seotud küsimusi pädevad korraldama kogudus, Liidu president, vanematekogu ja ordineerimiskomisjon.

(2)Pastorite registrit peab Liidu juhatus.

§ 3 Pastoriks kutsumise eeldused

(1) Pastoriks võib kutsuda, valida ja seada vaid neid, kes oma elus, õpetuses ja teenimises järgivad Pühakirja ja Püha Vaimu juhtimist.

(2) Pastoriks võib kutsuda, valida ja seada isiku,

a) kes kuulub Liidu kogudusse (kui isik ei kuulu Liidu kogudusse, on vajalik Liidu vanematekogu kooskõlastus),

b) kellel on küps isiksus,

c) kellel on vaimuliku töö kutsumus ja vastav pädevus,

d) kes tunnustab Liidu põhimõtteid.

(3)Pastori ordinatsioonita isiku pastoriks valimiseks ja ametisseseadmiseks on vajalik Liidu vanematekogu kooskõlastus.

(4)Kui pastor on abielus, siis soovitavalt kuulub tema abikaasa samasse kogudusse.

II Pastori ametisseseadmine ja ordinatsioon

§ 4 Pastori ametisseseadmine

(1) Pastori ametisseseadmine Liidu kaasosalusel loob pastori ametiga seotud vaimuliku ja õigusliku suhte pastori ja Liidu vahel, mis väljenduvad §§ 16 ja 17 toodud suhetes.

(2) Liidu kaasosalus ametisseseadmisel ja ordineerimisel tähendab Liidu presidendi või tema poolt volitatud isiku kaasateenimist selles ametitalituses.

(3) Liidu kaasosaluse aluseks on Liidu vanematekogu otsus.

(4) Kui isik kutsutakse pastoriks väljastpoolt Liitu, selgitab tema kutsesobivuse ja tema senise ordinatsiooni pädevuse ordineerimiskomisjon, kes vajadusel määrab pastorile täiendkoolituse ja/või suunab ordineerimisele.

§ 5 Pastori ordinatsioon

(1) Pastori ordinatsiooniga tunnustatakse isiku vaimulikku autoriteeti ja pädevust teenida kogu Liidu ulatuses.

(2) Pastori ordineerimiseks esitab kogudus avalduse Liidu vanematekogule, kes kandidaadi sobivuse korral suunab ta ordineerimiskomisjoni.

(3) Pastoriks ordineerimisele peab eelnema vähemalt kaks aastat (vaimuliku kõrghariduse olemasolul vähemalt üks aasta) teenimist diakoniordinatsiooniga pastorina.

(4) Ordineerimise algatamise ja läbiviimise korda täpsustab „Vaimulikud talitused".

§ 6 Ordinatsiooni kehtivuse lõppenuks tunnistamine

(1) Liidu vanematekogu võib pastori ordinatsiooni kehtivuse lõppenuks tunnistada, kui ordineerimiskomisjon on otsustanud tema ametissesobivust mitte enam tunnustada.

(2) Kui pastori ordinatsiooni kehtivus tunnistatakse lõppenuks, siis lõpeb tema pastori ametiga seotud suhe Liiduga ja ta kustutatakse pastorite registrist.

III Liidu pastorite register

§ 7 Pastori ametinimetus

(1) Liidu poolt autoriseeritud ametinimetust „pastor" kannavad pastorite registrisse kantud isikud.

(2) Pastori registrist kustutamisel kaob tal õigus kanda Liidu poolt autoriseeritud ametinimetust „pastor".

(3) Praktikas võib olla kasutusel ka teisi ametinimetusi: presbüter, kogudusevanem, jutlustaja, kaplan.

§ 8 Üldised alused

(1) Pastorite registrisse kantakse isikud, kes on pastori ametisse seatud Liidu kaasosalusel.

(2) Pastorite registri koosseisus on:

a) ordineeritud pastorite register,

b) diakoniordinatsiooniga pastorite register,

c) töö lõpetanud pastorite register,

d) reservpastorite register.

(3) Registris olevate pastorite nimekirjad avaldatakse Liidu Aastaraamatus.

§ 9 Ordineeritud pastorite register

(1) Ordineeritud pastorite registrisse kantakse need isikud, kes on Liidu kaasosalusel pastoriks ordineeritud.

(2) Ordineeritud pastorite registrisse kantakse Liidu vanematekogu nõusolekul ka neid, kes seatakse Liidu pastoriks Liitu mittekuuluvast kogudusest ja on sealses koguduses pastoriks ordineeritud.

(3) Kui pastor asub muule vaimulikule tööle Liidu vanematekogu soovitusel, siis jääb ta ordineeritud pastorite registrisse kuni vanematekogu soovituse lõppemiseni.

§ 10 Diakoniordinatsiooniga pastorite register

(1) Diakoniordinatsiooniga pastorite registrisse kantakse need isikud, kes on seatud pastori ametisse ja kellel on ainult diakoni ordinatsioon.

(2) Diakoniordinatsiooniga pastorina teenistuskohta ei vahetata, v.a kui selleks annab nõusoleku Liidu vanematekogu.

(3) Diakoniordinatsiooniga pastori teenistuse üksikasju reguleerib „Vikariaadi korraldus".

§ 11 Töö lõpetanud pastorite register

(1) Töö lõpetanud pastorite registrisse kantakse need isikud, kes:

a) on lahkunud pastori ametist ja siirdunud pensionile;

b) pole teenistuskõlblikud – viimasega on tegemist, kui töövõimetus on seaduslikult või pastorina töötamise võimetus ordineerimiskomisjoni poolt kindlaks tehtud.

(2) Need töö lõpetanud pastorid, kellele Liidu vanematekogu on omistanud tiitli „pastor emeeritus", saavad registris märke „pastor emeeritus".

§ 12 Reservpastorite register

(1) Pastori ordinatsiooniga isik, kes pole enam pastori ametis, ent keda Liidu vanematekogu peab pastoritööks sobivaks, kantakse reservpastorite registrisse neljaks aastaks. Pärast seda võib tema olemist reservpastorite registris pikendada isikliku avalduse alusel (Liidu vanematekogu nõusolekul, korraga kuni neljaks aastaks).

(2) Isikliku avalduse alusel võib kanda (Liidu vanematekogu nõusolekul, korraga kuni üheks aastaks) reservpastorite registrisse diakoniordinatsiooniga pastori, kes pole enam pastori ametis, ent keda Liidu vanematekogu peab pastoritööks sobivaks.

§ 13 Registrist kustutamine

(1) Isik kustutatakse pastorite registrist:

a) surma järel,

b) juhul, kui tema pastori ordinatsiooni kehtivus on tunnistatud lõppenuks,

c) juhul kui isik pole enam pastori ametis ja tema kohta ei rakendu §§ 9-12.

(2) kui keegi osutub diakoniordinatsiooniga pastorina vaimulikuks tööks ebasobivaks, siis ta kustutatakse Liidu vanematekogu otsuse alusel diakoniordinatsiooniga pastorite registrist ja teda ei kanta reservpastorite registrisse.

§ 14 Tagasivõtmine registrisse

(1) Registritesse võetakse tagasi neid, kelle eeldused vastavalt § 3 on taastunud ja kes on (Liidu vanematekogu nõusolekul) uuesti pastori ametisse seatud.

(2) Reservpastorite registrisse võetakse varem registrisse kuulunud pastoreid isikliku avalduse alusel, juhul kui Liidu vanematekogu annab selleks nõusoleku (korraga kuni neljaks aastaks).

IV Pastori ja Liidu suhe

§ 15 Lojaalsussuhe

(1) Liidu ja pastorite lojaalsussuhte aluseks on ühine ustavus Kolmainu Jumalale, nii nagu seda tunnistab Pühakiri.

(2) Lojaalsussuhe väljendub vastavalt §§ 16-17.

§ 16 Liidu suhe pastorisse

Pastorite registris olek on aluseks Liidu-poolsele toetamisele, mille osas kannavad esmast vastutust Liidu president ja piirkonnavanemad.

(1) Liit tunnustab pastorite pädevust pastoraalseks tööks.

(2) Liit kannab vastavalt oma võimalustele hoolt pastorile koha leidmise eest §18 loetletud teenimisvaldkondades.

(3) Liit annab pastoritele nõu teenistusalastes küsimustes.

(4) Liit võtab pastorite suhtes hingehoiukohustuse.

(5) Liit toetab võimalusel pastoreid läbi Pastorite Fondi ja vahendab toetusi.

§ 17 Pastori suhe Liitu

(1) Pastor tunnustab oma teenimises nii Liidu põhikirja kui ka Liidu juhtorganite poolt vastu võetud otsuseid ja juhendmaterjale.

(2) Pastor edendab ja toetab Liidu tööd ka väljaspool oma otsest töövaldkonda.

(3) Pastor võtab osa Liidu koolitustest.

§ 18 Teenimisvaldkonnad

Liidu pastorid teenivad järgmistes teenimisvaldkondades:

(1) koguduslikus pastoraalses töös,

(2) kaplanitöös,

(3) misjonitööl,

(4) Liidu ja tema allüksuste vaimulikus töös,

(5) teoloogiliste ainete õpetamisel.

§ 19 Ametitunnistus

(1) Pastorite registris olevad isikud saavad tähtajalise ametitunnistuse.

(2) Pastori ametitunnistuse annab Liidu juhatus.

(3) Kui isik pole enam pastorite registris, siis ei tohi ta seda ametitunnistust kasutada.

V Lõppsätted

§ 20 Liidu pastorite statuudi kehtivus

Liidu pastorite statuut on vastu võetud Liidu aastakonverentsil ................ ja rakendub NNNN.

17_malemang Foto Ermo Jürma: Malemängu reeglid on väga täpsemalt paigas juba sajandeid – sest seal võidab vaid üks osapool... Jumala riigis aitab tugev ka nõrgemat.

2/2010 Tiit ja Aili Niilo, kõigi kutsutute nimel

02. veebruaril toimus Pärnus kauaaegsete vaimulike töötegijate kokkusaamine. Oli väga-väga ilus päev! Meid oli kokku üle Eesti 40 inimest. Olid pastorid abikaasadega ja ka lesed, kelle pastorist abikaasad juba taevas.

Päevakava oli päris tihe:

1) küünlapäeva jumalateenistus Immaanueli palvelas. Juhatas v. Joosep Tammo, jutlustas v. Meego Remmel. Küll oli hea jutlus!

2) Saalemi palvela, juhatas v. Kalju Põldroos. Koguduse ajaloost ja taastamisest tegi sisuka kokkuvõtte v. Voldemar Kaasik. Saalemi palvelas oli kaetud imekena lõunalaud. Aitäh perenaistele!

3) Sool ja Valgus koguduse külastamine. Koguduse tööst andis ülevaate v. Kristjan Allikas jt.

4) Peeteli palvela, kus on venekeelsed teenistused. Meile ütles vaimuliku sõna pastor v. Valeri Vetšerkovski. Seal on praegu juurdeehitus ja remont kõrvalruumides.

5) Lõpuks sõitsime läbi Samaaria keskusest. Seal on leidnud paljud joodikud ja narkomaanid endale sooja vastuvõtu. Mitmed on saanud paremad mõtted ja võtnud Jeesuse vastu oma südamesse. Seal on väga tänuväärne töö.

Suur tänu igale kogudusele, kus meid nii südamlikult vastu võeti! Jumal õnnistagu väga neid paikasid! Meie vanad Jumalariigi töötegijad oleme väga tänulikud sellise toreda päeva eest!

Eriti armas on, et eesotsas on 3 noort venda: v. Meego Remmel, v. Viljar Liht ja v. Erki Tamm. See on imeline ja armas, et nad hoolivad ja peavad lugu vanadest. Väga tore oli, et v. Viljaril oli kitarr kaasas ja sai lauldud igal pool vanu laule. Hea oli kuulda noore venna Meelis Kibuspuu ettekannet, kes on EEKBL-Valduste OÜ juhataja.

Oleme südamest tänulikud Jumalale, et Ta on kinkinud meie vendluse etteotsa nii ustavad ja tõsiselt vaimulikud vennad.

Mis meil vanadel jääb muud üle, kui jõudumööda teha veel Jumalariigis midagi kasulikku ja eriti palvetada töötegijate ning kasvava põlvkonna eest, et nad ei väsiks ega tüdiks!

Suur tänu veelkord v. M. Remmelile, v. V. Liht'ile ja v. E. Tammele teie suure armastuse ja südamesoojuse eest!

Jumal teid väga õnnistagu koos peredega! See päev ei unune kunagi meie meelest.

„Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi..." (T. laul 73:28).

9/2008

10. augustil Viljandi Baptistikoguduse 99. ja Otepää Evangeelse Vabakoguduse "Palverändur" 109. aastapäeva jumalateenistustel jutlustanud Eesti EKB Koguduste Liidu president Meego Remmel tegi üleskutse – ehitada ühiselt valmis nende juubeliaastasse astunud koguduste ehitusjärgus olevad pühakojad.

Oma tähtpäevakõnes esitas Remmel nii mõlema koguduse kui terve liidu liikmetele vaimuliku ning heamajapidajaliku väljakutse, et uue kirikuhoone sissepühitsemise järel Mustvees on aeg keskenduda pooleliolevate pühakodade lõpule viimisele Viljandis ja Otepääl. Rahvusvaheliselt kriitilistel aegadel on ajaloo Issand andnud Eestimaale kordumatud võimalused kuulutada evangeeliumi ning ehitada kogudusekodasid. Kuningas Taavet sõnum Jumala rahvale ütleb: "Eks ole Issand, teie Jumal, olnud teiega ja andnud teile igalt poolt rahu? Pöörake nüüd oma süda ja hing Issandat, oma Jumalat, otsima! Võtke kätte ja ehitage Issanda Jumala pühamu, et Issanda seaduselaeka ja Jumala pühad riistad saaks viia kotta, mis Issanda nimele on ehitatud!" (1Aj 22:18-19)

2/2010 Astrid Teekel ja Vaike Tutsu, Elva baptistikogudus

On 2. veebruari hommik. Maa on kaetud paksu valge lumega. Suur pakane on järele andnud. Sõidame mitmest Eestimaa nurgast: Harjumaalt, Tartumaalt, Saaremaalt, Viljandimaalt, Läänemaalt ja Raplamaalt Pärnu linna. Kahjuks takistab Hiiumaalt tulijaid jää. Oleme kutsutud kauaaegsete vaimulike töötajate kokkusaamisele. Meie koguduste liidu ilus traditsioon! Selliseid kokkusaamisi on olnud Tallinnas, Tartus, Haapsalus. See on vanadele õdedele-vendadele rõõmus kohtumine. Jumal on meile veel tervist ja jõudu kinkinud. Nii armas osadus koos meie liidu juhtivate vendadega! Kokku on meid seekord 40.

Kava kohaselt on ette nähtud kohtuda vendluse kogudustega Pärnus. Päev algab jumalateenistusega Immaanueli palvelas. Juhatab pastor Joosep Tammo. Alustame tuntud lauluga: "Näha vendi ja õdesid Issanda ees..." asepresident Viljar Lihti kitarri saatel. Lühivaate koguduse elust ja tööst annab Joosep Tammo. Immaanueli kogudus rajati 1884. aastal, mil Läänemaa usulisest äratusliikumisest haaratud mehed, eesotsas Andres Tetermanni ja Jüri Milliga, otsustasid rajada uuetestamentliku koguduse. 1895. aastal osteti krunt Henno tn 3, millele aasta hiljem valmis palvela. Kogudus on vanim baptistikogudus Pärnus. Jutlus on president Meego Remmelilt ning temale omaselt väga sisukas. Ta kõneleb Lk 2:25-38 alusel Siimeonist ja Hannast. Vennad saalis pidid kõne käigus iseloomustama jumalakartlikku Siimeoni ja õed vaga Hannat. Meego tõi ka toreda näite Billy Grahamist, kes on juba vana ja haige. Teda kutsuti ühele tänulõunasöögile. Billy otsustas minna ja seal lihtsalt istuda. Seal meenub talle lugu Albert Einsteinist, kes sõidab rongiga. Kontrolör küsib piletit. Einstein otsib, aga ei leia ja ütleb: "Mul oli pilet, aga ma ei leia." Kontrolör lohutab: "Ma usun teid, teil ei ole vaja otsida!" Einstein otsib edasi, juba põlvili pingi all. Kontrolör tuleb tagasi ja kinnitab: "Ma ju usun teid, ärge otsige enam!" Einstein vastab: "Ma ei tea ju kuhu ma sõidan, selle pärast on mul piletit vaja." Selliseks muudavad meid aastad. B. Graham lisab: "Mul on täna uus ülikond seljas, tõenäoliselt pannakse mind sellega kirstu, aga ma tean kuhu ma lähen!"

Jumalateenistuse lõppedes imetleme veel palvela juurdeehituse kõrvalruume. Kümme aastat ehitatud, väga kaunid!

Järgmisena külastame Saalemi koguduse palvelat. Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse poolt ehitatud pühakoda on kõige ruumikam. Võib-olla sellepärast võetigi ta nõukogude võimu poolt koguduselt ära ja kasutati võimlana. Kuid nüüd on ruum jälle koguduse kasutuses. Saalemi koguduse ajaloost ja taastamistöödest annavad ülevaate Voldemar Kaasik ja Kalju Põldroos. Koguduse kõrvalruumis toimub pidulik lõunasöök. Söögi ajal on mitmeid sõnavõtte. Palvela poodiumil tehakse ühine pilt. Rivistume kui koorilauljad ja "Sära päike, sära..." kõlab üsna võimsalt. Edasi liigume Sool ja Valgus kogudusse. Nende jumalateenistused toimuvad Noorte Vabaajakeskuse ruumides. Kohtume siin mõnede koguduse noortega ja saame ülevaate nende töödest, tegemistest.

Jäänud on veel Peeteli vene kogudus. Väike, kuid töökas. Palvela saal on ilusti remonditud, kaunilt dekoreeritud. Kõrvalruumides on remont veel pooleli. Pastor annab vene keeles ülevaate koguduse tööst. Lõpuks suundume Samaaria keskusesse. Siin majas on kristlikku abi saanud paljud õnnetud mehed, kellel olid alkoholiprobleemid või kes vabanesid vanglast. Selle maja töö vajab tõsist eestpalvet!

Ilus päev ongi möödunud ja käes lahkumistund. Veel südamlikud käepigistused ja õnnistussoovid. Oleme südamest tänulikud kõigile korraldajatele armastuse ja lahke vastuvõtu eest! Suur tänu meie liidu vendlusele! Suurim tänu Taevaisale! Koduteele asume rikkalike heade muljetega! Süda hõiskab ja juubeldab sees, sest parem aeg ootab ju ees... suur kohtumispäev saabumas on – see lõpmata rõõmsaks teeb meid! Jumalaga, kuni näeme veel!

6_Kohtumine Sool ja Valgus koguduse tootegijatega Foto Erki Tamm: Pärnu Sool ja Valgus kogudus on EKB Liidu üks nooruslikumaid. Külaskäigul olnud eakad töötegijad olid vaimuliku töö jätkumise üle väga rõõmsad.

6_DSC02313 Foto Erki Tamm: Johannes Voksepp (paremalt teine) Leisi kogudusest jagab Liidu asepresident Viljar Lihtiga oma töökogemusi.

.