Igal kogudusel oma laul

09/2017
Ester Murrandi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

„Pühad sõnad, kui neid lauldakse, häälestavad hinge vagamasse ja kuumemasse hardusesse kui mittelaulduna.” Need sügavad sõnad on lausunud Augustinus, ülituntud hilisantiigi kristlik õpetlane ja teoloog, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, umbes 650 aastat tagasi ja need on tähendusrikkad ka tänapäeval.

„Vaimulikud laulud” sisaldavad 608 laulu ja enamik neist, nagu mainis pastor Tammo, on põhjamaa inimesele sobivad, ilusate meloodiatega hästilauldavad laulud.

Pärnu Oikumeenilise Naiskoori dirigendina olen liikunud paljudes Eestimaa kirikutes – nii luteri-, nelipühi-, baptisti-, õigeusu-, metodisti- kui ka vabakogudustes – ja ühtlasi kogenud neis kaasa teenides, et muusikastiil ning üldlaul võivad olla küllaltki või suisa kardinaalselt erinevad.

Loe edasi: Igal kogudusel oma laul

Juudi rahvamuusika ansambel Keshet

03/2017
Serhiy Kravchenko (tõlge vene keelest Kristi Jörberg)

„Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal” (Js 40:1).

Muusikalise grupi Keshet (heebrea keeles vikerkaar) ajalugu kestab juba kaks aastakümmet. Kõik algas 1993. aastal Tartus. Noori kristlastest muusikuid ajendas looma just sellise helikeelega ansamblit sisemine kutse, Jumala sõna kõnetas.

See oli unustamatu kogemus, eriline ajahetk. Nägime suurt hulka juute endisest Nõukogude Liidust tagasi pöördumas oma esiisade maale. Sündmused, mis siis aset leidsid, osutasid igivanadele prohveteeringutele, mis puudutasid juutide tagasipöördumist „põhjamaalt” (Jr 16:15). Läbi muusikalise tegevuse, ühendatud armastuses Iisraeli vastu, soovisime selles osaleda. Selgeks õpiti heebreakeelsed laulud, juudi rahvatantsud, ansambli koosseisu kuulusid erinevad instrumendid: kitarr, flööt, viiul, löökpillid. Esimene ülesastumine ansamblina toimus 14. mail 1994. aastal Tartus Saksa Instituudis, kohale tuli sadakond kuulajat.

Loe edasi: Juudi rahvamuusika ansambel Keshet

Timo Lige plaat „Kõik on võimalik”

02/2017
Risto Tamm, muusikaguru

Kõik on võimalik Timo Lige uuel plaadil. Kristlik perebänd kõlab nii nagu kristlik perebänd ei peaks kõlama. Ja see on hea. Ei midagi piinlikku ega väljavabandamist ootavat. Aus ja ehe. Timoligelikuna ei kõla selle plaadi esimene (ja minu arust ka parim) lugu – „Maailm on katki”, suurepärane kõrvaklapimuusika.

Timo looming on kristlikule muusikale omaselt tekstikeskne. Nii tekstikeskne, et sellest saaks imehead materjali mõnele vihasele räpparile. Vihased, valusad ja lõikavad riimid („Tere, hirm!”). Pole ka liiga suur saladus, et Timo suudab kõnetada nii muusika kui sõnade keeles, selliselt leiab kõrvale tuttavat saundi Kalamaja hipster („Kui Sind pole”), ülistust nooliv piiblipäevlane („Ma näen Su armu”, „Arm ja ustavus”, „Ma tean, et sa oled hea”, kui ka tekstist tuge otsiv melanhoolsemas ja introvertsemas lainetuses viibija („Iga pisar on teada”, „Nüüd jäänud on arm”).
On selge, et Timo on evangelist, sest ta püüab ja suudab kõnetada inimest keeles, millest ta aru võiks/peaks saama. Isegi mina leidsin oma kõnetuse. Tõepoolest, kõik on võimalik – ma ostan Timo Lige plaadi.

Loe edasi: Timo Lige plaat „Kõik on võimalik”

Miks me laulame „Ma otsustasin järgida Jeesust“?

01/2017
Internetimaterjalide põhjal Helari Puu
Noot: Kersti Kuusk

Laul „Ma otsustasin järgida Jeesust“ sai läänemaailmas tuntuks Billy Grahami evangeeliumi kuulutamise suurürituste kaudu. Seda on esitanud ka Billy kuulus kaastööline George Beverly Shea. Eestisse jõudis „Ma otsustasin järgida Jeesust“ arvatavasti 1970. aastatel.
Lugu, millel põhineb see lihtne laul, avab meile evangeeliumi rahvusvahelise olemuse ja radikaalse iseloomuga kutse Jumalalt – kannatada ja vajadusel surra koos Jeesusega.

Loe edasi: Miks me laulame „Ma otsustasin järgida Jeesust“?

„Mu jõululaul on Petlemmast“

12/2016
Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus

Selle lüürilise laulu autor Ella Pumber on elanud väga pika elu. Ta on üles kasvanud Paldiskis, sõjapõgenikuna elanud Rootsis ja Argentiinas ning suurema osa elust Torontos. Viimased aastad on ta veetnud tütre juures Calgarys, kus täitus tal hiljuti 98. eluaasta. Ta on suure pere ema: 4 last, 10 lapselast ja 14 lapselapselast. Ta on kirjutanud palju luuletusi ja tõlkinud suure hulga vaimulikke laulutekste mitmest keelest.
Kõige olulisemat siin elus on kirjeldanud Ella nii: „Juba teismelisena olin kogenud Kristust kui oma isiklikku Päästjat, kes kinkis uue, puhta südame ja kindla lootuse igaveseks eluks. Sõjakeerises kaotasin kodumaa ja kõik, mis seal oli armas, kuid Jumala pitserit südamest pole keegi võinud röövida.“
Mõned päevad tagasi meenutas Ella Pumber selle laulu saamislugu: „Olles pagulasena 1944. aasta hilissügisel Põhja-Rootsis, tundsin ennast seal väga üksi. Mõned mu laulud ja luuletused olid sel ajal nii kurvad, üksildustundest kantud. Hakkasin jõulude peale mõtlema: kuidas kõik kodus oli. Igatsesin kangesti oma perekonna järele. Siis tahtsin jõuludest midagi ilusat kirjutada. Nii sündis „Mu jõululaul on Petlemmast“, mille meloodiaks rootsi rahvaviis.“