Otsing

Märts 2021 18 mary terdre
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Esitasime koguduste muusikutele neli küsimust. Seekord vastasid lahkelt Oleviste meeskoori dirigent Mary Tedre, laulumees Helari Puu, ülistusmuusik Hanna Rebeka Leinštrep ja pastor-muusik Margus Kask.

Kirjelda üht oma kaunimat muusikalist elamust.
Mary: Minu jaoks on jumalateenistustel iga laulmine omaette elamus, sest teenime ja ülistame ju maailma Loojat, kuningate Kuningat. Meenub aastaid tagasi üks jõululaupäev, kui laulsime ühendkooriga Händeli „Halleluujat“ orkestri ja timpanite saatel ning kogu rahvas tõusis kirikus püsti, austusest Jumala vastu. Mäletan, kui tulin alla koorijuhi puldist, siis elamus oli nii suur, et võttis põlved nõrgaks.
Helari: Mina kuulan erinevat muusikat ja nii on raske tuua välja see kõige-kõigem. Siiski meenub lihtne vaimulik laul „Suur on su ustavus“ Billy Grahami staadionikoosolekul Torontos 1995. aastal. Mitme tuhande lauljaga koor, kellega liitus kümnetesse tuhandetesse ulatuv kokkutulnud rahvas. Helid läbisid südant ja meeli, sõnad puudutasid. Jumal ise oli otsekui dirigendipuldis. Mäletan, et mõtlesin: Nüüd võiksingi koju minna, jutlust polekski vaja! Kõik oli hea: vaimne mõõde, laul ise, seade ja esitus!
Hanna: Tuleb meelde üks hiljutine kogemus, kui käisin kinos vaatamas filmi „I Still Believe“. Juba esimesest loost alates olin täiesti hämmastunud. Minu jaoks on muusikaline elamus siis, kui näen ja tunnen, et loo esitaja paneb esitusse endast kõik ning mängib/laulab kogu oma südamest. Kui muusika mind eriliselt puudutab, siis sügavalt, mis tähendab, et tunnen seda puudutust ka füüsiliselt, kas siis külmavärinate või pisarate näol.
Margus: Kõige kaunimas muusikalises elamuses olen kogenud kirgastumist, sügavat maad ja taevast ühendavat rahu, kus on rõõm. Võiks öelda, et sellised kogemused on olnud alati kohtumised Jumalaga. Neid elamusi on kingitud palju, näiteks J. S. Bachi kantaati plaadilt kuulates, kontserdil, dirigeerides, lauldes.

Detsember 2020 18 allar kaasik
Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon

Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.
„Tema nähtamatu olemus ... on maailma loomisest peale nähtav“ (Rm 1:20).
Nagu usku Jumalasse, ei saa ka muusikat kätega haarata. Ka igapäevane leib ei ole antud meile „mõistmiseks“, vaid toiduks. Samuti on muusika meile vaimseks elujõuks ja jumaliku sõnumi tunnetamiseks.
Kristuse sündimine, lunastus ja päästesõnum on sajandeid olnud heliloomingu sisuks ja inspiratsiooniallikaks.
1818. aastal oli Austrias Oberndorfi külas Püha Nikolai kiriku orel katki. Pastor Joseph Mohr (1792–1848) palus oma luulele Püha öö kirjutada organist Franz Gruberil (1787–1863) jõuluöö missa jaoks laul. Nad esitasid laulu kitarri saatel, koor kordas iga salmi lõpuosa. Laul levis kiirelt ja muutus nii tuntuks, et seda arvati olevat rahvalaul.

Meie jõulurõõm on, et Jumal puudutab meie südameid ja avab jõulusaladust meile ka muusikas.

Oktoober 2020 22 2randos
Katrin Selbak, Rakke Kogudus

Kuidas avada koguduse ruume ja tegevust kogukonnale? Rakke Kogudus on selle küsimusega tegelenud alates mullu kevadel suurematesse ruumidesse kolimisest.
Tänavu kevadel pakkus Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) ootamatult koostööd, et Kultuurkapitali toetusel kogukonna rahvale kirikuklassika kontserte korraldada. 2012. aastast on nad sarnast koostööd teinud EELKga. Ettepanek kõlas nagu palvevastus.

Plakatid panime küladesse üles, olemata ise oma koostööpartnerit veel näinudki.

Aprill 2020 17 penderecki
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

29. märtsil 2020. aastal lahkus igavikku suur Poola helilooja Krzysztof Eugeniusz Penderecki. Tema looming inspireeris minuealiste põlvkonda. Selles väljendus sügav vaimne protest valitseva kommunistliku režiimi vastu. Olen tänulik maestro Allar Kaasikule, kes toona tutvustas meie sõpruskonnale kasvavat muusikatähte Poola ja maailma muusikas.
Penderecki sündis 23. novembril 1933. aastal advokaat Tadeusz Penderecki peres. Ta õppis Krakowi Riiklikus Kõrgemas Muusikakoolis Artur Malawski käe all. Sellele lisandusid Krakowi Ülikoolis filosoofia ning kunsti- ja kirjandusajaloo õpingud. Pärast Muusikakooli lõpetamist hakkas ta samas koolis õpetama kompositsiooni. Aastail 1972–1987 oli ta selle kooli rektor. Rahvusvahelise tunnustuse tõi Pendereckile 1961. aastal UNESCO auhinnaga pärjatud „Itk Hiroshima ohvritele“, milles ta kasutab väga suurt keelpillikoosseisu, s.o kokku 52 pilli. Tuntumateks teosteks said „Luuka passioon“, „Kaotatud paradiis“, „Stabat mater“, „Te Deum“ ja „Poola reekviem“. Viimases sisaldub „Agnus Dei“, mis oli mõeldud Poola kardinali Stefan Wyszyǹski leina missana, „Lacrimosa“, mille ta lõi Danzigi laevatehase mahalastud tööliste mälestusmärgi avamiseks ja mille viimane lühike osa oli pühendatud paavst Johannes Paulus II mälestusele. Penderecki oli Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning mitme ülikooli audoktor, 2010. aastal valiti ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks, 2014. aastal pälvis ta Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Jaanuar 2020 22 kingi muusikal
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Otsides Jõuluteekäijale muusika-teemalist kaastööd, kirjutasin koguduste muusikajuhtidele ringkirja. Kokkuleppel asjaosalistega avaldan kirjavahetusest katkeid.

08.11.19 Ermo Jürma: Jaanuar–aprill 2020 tuleb sakslastel (baptistid, luterlased jt) 13 linna suurtes hallides võimas koorimuusikal „Martin Luther King – unistus muudab maailma“. Projektikoor u 1000 lauljat (harjutavad 5 kuud kodus ja siis koos). Esmaettekande veebr 2019 video on võimas: https://www.youtube.com/watch?v=e7-SkoKnu3k&feature=youtu.be „Parim on ees“ – millest unistate?

09.11.19 18:26 Maarja Vardja: ...kas sellele kirjale tuleb nagu päriselt vastata või on see selline kiri, et kui juhtumisi tuleb jutuks maailma paremaks unistamine, siis on hea öelda, et ma olen selle Kingi-muusikaliga kursis?

Detsember 2019 24 leipzig
Anu Kõlar, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Esimese jõulupüha varahommikusel jumalateenistusel aastal 1734 rõkkas Leipzigi Nikolaikirche trompetite ja muude puhkpillide, timpanite, keelpillide, koori ja solistide pidulikest helidest. Linna muusikadirektorina ja kahe peakiriku – Nikolai- ja Thomaskirche – kantorina kümmekond aastat ametis olnud Johann Sebastian Bachi (1685–1750) „Jõuluoratooriumi“ esiettekanne autori juhatusel algas võimsa kooriga: „Hõisates ülistage neid päevi, kiitke Kõrgeimat […] Kõik teenigu Jumalat ühises kooris ja kuulutagu me Issanda au!“ Ülev muusika jutustas retsitatiivides Luuka evangeeliumi järgi Jeesuse sünnilugu, mille vahele kõlasid solistide tundeküllased aariad Messia ootajate täitunud igatsusest.

J. S. Bach kirjutas kõigi oma helitööde lõppu SDG (Soli Deo Gloria – Üksnes Jumala auks).

Peatselt pidi hommikuteenistuse jõulujutluse juhatama sisse oratooriumi 5. number, koraal Paul Gerhardti tekstile: „Kuis küll astun sulle vastu, kuis kohtama pean sind?” (KLPR nr 3 „Kuis pean vastu võtma”). Ent kirikuliste jaoks ootamatult lauldi tuntud sõnu hoopis Suure Reede jumalateenistuselt tuttava meloodiaga. Tõepoolest – sama koraaliviis oli kõlanud Bachi Matteuse passioonis koguni neljas numbris sõnadega „Oh Jeesus, sinu valu…“ Kirikulised, kes üldiselt olid harjunud, et koguduselaulu sõnad ja viisid ei kuulunud lahutamatult kokku, pidid sedapuhku küllap siiski mõttes küsima: „Kuidas nii, kas meie tubli, aga ilmselgelt ülekoormatud muusikajuht ajab midagi segamini? Miks rikub ta Kristuse sünnipäeva toreduse kannatuse ja surmaga?”

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke