Avastamist väärt püha Jumal!

02/2019 
Ragne Kivimets, ülistusmisjonär Eestis, Ülistus Alfa peakorraldaja

Saame ülistada ainult seda, mida me teame. Nii on ka Jumala ülistamisega – saame ülistada ainult neid Jumala omadusi ja tegusid, mida teame. Piiblist loeme, et ta on hoomamatu ja nii mitmekülgne, et võimatu oleks ühte laulu kogu kiitust temale ära mahutada.
Ehk seepärast kasutamegi tihti sõnu „hea“ ja „suur“ — need sõnad ütlevad nii vähe ja ometigi nii palju. Avastades üha rohkem, kes Jumal on, jõuame lõpuks igavese ülistuse laulmiseni tema trooni ümber. Meie koosolekud ja osadusajad on ju ainult tükike taevast maa peal, mis annab väikese maigu, kuidas ühel päeval ülistame meie täiuslikku Jumalat kogu looduga.
Piiblipäevadel on hea tava tutvustada uusi laule. Eriti omaseks saavad laulud, mis on kirjutatud Eesti ülistajate sulest. Nii on ka laul „Püha“ (PP40) tänaseks leidnud tee mitmetesse kogudustesse. Tegemist on üpris lihtsa lauluga: kolm salmi ja refrään, meeldejääva meloodia ja rütmiga, puuduvad ka suured dünaamilised hüpped. Salmide tekstid peegeldavad seda, kes Jumal on ja mis ta on teinud ning refrään vastab nendele kiitusega. Laul peegeldab usaldadust Jumala suhtes ning kindlustunnet usus temale.

Loe edasi: Avastamist väärt püha Jumal!

Oodateski laulame

01/2019
Ragne Kivimets, ülistusmisjonär Eestis, Ülistus-Alfa peakorraldaja

Kes saab rohkem sõna meie palveelus: kas meie ise või Jumal? Kuidas otsime Jumalat ja Jumala tahet? Taavet kirjutab „Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!“ (Ps 27:14).

Loe edasi: Oodateski laulame

Kolmandat sajandit helisev jõululaul

12/2018
Heldi Vahter, Kuressaare Siioni kogudus

Jõululaul „Eemal sõimes“ nägi ilmavalgust 19. sajandi lõpus ja sai inglise keelt kõnelevas maailmas laialdaselt tuntuks. Inglismaal on see üks populaarsemaid jõululaule – Gallupi küsitlus 1996. aastast on selle liigitanud koguni teiseks. Kuigi pika aja jooksul väideti see olevat saksa reformaatori M. Lutheri töö, peetakse seda tänapäeval täielikult ameerika päritolu jõululauluks.

Loe edasi: Kolmandat sajandit helisev jõululaul

Juhan Ungru ülistuslaul „Usk/Lootus/Armastus“

11/2018
Ragne Kivimets, ülistusmisjonär Eestis, Ülistus-Alfa peakorraldaja

Sel aastal on Juhan Ungru kirjutanud ja salvestanud uue ülistuslaulu „Usk/Lootus/Armastus“.

Laulu sisu räägib Jumala päästmistööst: Ta saatis oma ainusündind Poja maa peale, et saaksime osa tema vabadusest, tema väest, tema jõust. Meie usk ei ole mitte tühine, vaid seisab kindlal alusel ja tõotustel, mis „on Kristuses „jah““ (2Kr 1:20). Selles laulus ei laulda otse Jumalale – ehk „Jumal, Sa“ –, vaid pigem peegeldades tema tegusid kiituse toonil.
Laul „Usk/Lootus/Armastus“ sobib kindlasti repertuaari, kus on soov tutvustada või meelde tuletada Jeesuse olemust, tema ohvrimeelsust ning võitu, mis meil on vaid tema läbi.
Antud laulu lauldakse mõõdukas tempos, mis laseb süveneda laulu sõnadesse. Originaalesituses kuuleme, et pillidest juhib laulu klaver. Ometi – see laul on sobiv nii bändile kui ka üksikinstrumendil mängimiseks.
Juhan Ungru jagab laulu sünnilugu: „Oli lähenemas Suur Reede. Seesmiselt kogesin neil päevil Jumala pühadust ja seda, et kõik muu meie kristlikus elus ja arutlustes on küll vajalik, ent ometi vaid „lisakommentaarid“. Kogesin soovi tulla tagasi oma usu juurte ja tuuma juurde. Tahtsin kirjutada laulu Jeesuse verest, mille läbi me oleme päästetud, õigeks mõistetud ja mis on võimas päästma ning tervendama elusid tänapäeval samamoodi nagu 2000 aastat tagasi. Sellest puhtuse ja inspiratsiooni sünergiast saigi laul klaveri taga istudes oma tänase kuju.“

Loe edasi: Juhan Ungru ülistuslaul „Usk/Lootus/Armastus“

Valmis Võidulaulik uues kuues

11/2018
Eerik Rahkema, Haapsalu baptistikogudus

Käesoleval aastal anti uuesti välja laulik „Võidulaulud“. Haapsalu kogudus on kasutanud seda palvekoosolekutel. Sellest lauldes ja seda lehitsedes tajun, kui hästi tunnevad laulusõnade autorid Piiblit ja millised on nende usukogemused.
Oled kindlasti samuti täheldanud, et meil on rikkalik lauluvara. Meie „Vaimulikud laulud“ ja „Võidulaulud“ kajastavad sügavat usulist arusaamist ja rikkalikku kogemust. Laulude sisu on mitmekesine, näiteks: Jumal, Jumala sõna, evangeelne kutse, vaimulik elu ja kasvamine, perekond, vaimulikud talitused, tähtpäevad, surm, igavik.
Eraldi tahaks nimetada laule vaimulikust võitlusest, mis näitavad, et laulude autorid on isiklikult tuttavad uue ja vana loomuse vastasseisuga ning uskliku sisemise arenguga. Selliste laulude olemasolu kinnitab, et nad polnud vaimuliku elu kõrvaltvaatajad, vaid sisemise kasvamise teed kõndivad aktiivsed inimesed.
Laulud on dünaamilised – vanast ja madalast lahti kiskuvad ning kõrgete sihtide poole kandvad. Laulud võivad kõnelda igatsusest ja olla hüüuks Jumala poole, aga nad võivad olla ka kaugemale jõudnute kogemuste kajastuseks ja Jumala töö külluslikkusest kõnelevad laulud – meie juurde tulnud Päästja ja Issanda imelise armu kogemise laulud. Kõik on saanud uueks! Sisurikas elu on alanud, uus jõud on täitnud südame, uued emotsioonid valdavad meeli.

Kui viisid tundmata, võib laulusõnu ka ainult lugeda, et saada osa neis peegelduvast Jumala töö õnnistusest. Sisu, suuna ning jumaliku varustuse oma püüdlustele leiab ja avastab neist lauludest endale igaüks.
Vastse väljaande aluseks on „Võidulaulud“ 1938. aasta seitsmes täiendatud trükk. 80 aastat tagasi välja antud kogumiku pani kokku Rootsi misjonär Valdemar Ölvingsson (1893–1965).
Laulude sõnade raamatud trükiti nüüd kahes formaadis. Üht on parem kohapeal tarvitada, teine on käepärane kaasaskandmiseks.
Eraldi raamatuna anti nüüd välja ka noodiraamat (pisut suuremas köites, 154 X 216 mm), kus lauludele on ka noodid, paraku iga sõnade-raamatu laulu (kokku 363) kohta selles nooti siiski veel ei ole.
Võidulaulude uustrükkide väljaandmise initsiaator oli Läänemaa Sutlepa koguduse juhatuse esimees Albert Rebane (80). Raamatu järelsõnas ütleb ta: „Jumalarahva hulgas on evangeeliumi kuulutamine vaimuliku lauluta mõeldamatu. Vaimulik laul on alati olnud ja on usklikule võitluse, vabaduse ja võidu väljendaja. See lauluraamat on trükitud, uskudes, et neid laule lauldes võiksid paljud kogeda Jumala suurust ja saaksid suuremat igatsust Püha Vaimu väe järele.“