Juhan Ungru ülistuslaul „Usk/Lootus/Armastus“

11/2018 24 juhan ungru
Ragne Kivimets, ülistusmisjonär Eestis, Ülistus-Alfa peakorraldaja

Sel aastal on Juhan Ungru kirjutanud ja salvestanud uue ülistuslaulu „Usk/Lootus/Armastus“.

Laulu sisu räägib Jumala päästmistööst: Ta saatis oma ainusündind Poja maa peale, et saaksime osa tema vabadusest, tema väest, tema jõust. Meie usk ei ole mitte tühine, vaid seisab kindlal alusel ja tõotustel, mis „on Kristuses „jah““ (2Kr 1:20). Selles laulus ei laulda otse Jumalale – ehk „Jumal, Sa“ –, vaid pigem peegeldades tema tegusid kiituse toonil.
Laul „Usk/Lootus/Armastus“ sobib kindlasti repertuaari, kus on soov tutvustada või meelde tuletada Jeesuse olemust, tema ohvrimeelsust ning võitu, mis meil on vaid tema läbi.
Antud laulu lauldakse mõõdukas tempos, mis laseb süveneda laulu sõnadesse. Originaalesituses kuuleme, et pillidest juhib laulu klaver. Ometi – see laul on sobiv nii bändile kui ka üksikinstrumendil mängimiseks.
Juhan Ungru jagab laulu sünnilugu: „Oli lähenemas Suur Reede. Seesmiselt kogesin neil päevil Jumala pühadust ja seda, et kõik muu meie kristlikus elus ja arutlustes on küll vajalik, ent ometi vaid „lisakommentaarid“. Kogesin soovi tulla tagasi oma usu juurte ja tuuma juurde. Tahtsin kirjutada laulu Jeesuse verest, mille läbi me oleme päästetud, õigeks mõistetud ja mis on võimas päästma ning tervendama elusid tänapäeval samamoodi nagu 2000 aastat tagasi. Sellest puhtuse ja inspiratsiooni sünergiast saigi laul klaveri taga istudes oma tänase kuju.“

Loe edasi: Juhan Ungru ülistuslaul „Usk/Lootus/Armastus“

Valmis Võidulaulik uues kuues

11/2018 04 tuulikenno
Eerik Rahkema, Haapsalu baptistikogudus

Käesoleval aastal anti uuesti välja laulik „Võidulaulud“. Haapsalu kogudus on kasutanud seda palvekoosolekutel. Sellest lauldes ja seda lehitsedes tajun, kui hästi tunnevad laulusõnade autorid Piiblit ja millised on nende usukogemused.
Oled kindlasti samuti täheldanud, et meil on rikkalik lauluvara. Meie „Vaimulikud laulud“ ja „Võidulaulud“ kajastavad sügavat usulist arusaamist ja rikkalikku kogemust. Laulude sisu on mitmekesine, näiteks: Jumal, Jumala sõna, evangeelne kutse, vaimulik elu ja kasvamine, perekond, vaimulikud talitused, tähtpäevad, surm, igavik.
Eraldi tahaks nimetada laule vaimulikust võitlusest, mis näitavad, et laulude autorid on isiklikult tuttavad uue ja vana loomuse vastasseisuga ning uskliku sisemise arenguga. Selliste laulude olemasolu kinnitab, et nad polnud vaimuliku elu kõrvaltvaatajad, vaid sisemise kasvamise teed kõndivad aktiivsed inimesed.
Laulud on dünaamilised – vanast ja madalast lahti kiskuvad ning kõrgete sihtide poole kandvad. Laulud võivad kõnelda igatsusest ja olla hüüuks Jumala poole, aga nad võivad olla ka kaugemale jõudnute kogemuste kajastuseks ja Jumala töö külluslikkusest kõnelevad laulud – meie juurde tulnud Päästja ja Issanda imelise armu kogemise laulud. Kõik on saanud uueks! Sisurikas elu on alanud, uus jõud on täitnud südame, uued emotsioonid valdavad meeli.

Kui viisid tundmata, võib laulusõnu ka ainult lugeda, et saada osa neis peegelduvast Jumala töö õnnistusest. Sisu, suuna ning jumaliku varustuse oma püüdlustele leiab ja avastab neist lauludest endale igaüks.
Vastse väljaande aluseks on „Võidulaulud“ 1938. aasta seitsmes täiendatud trükk. 80 aastat tagasi välja antud kogumiku pani kokku Rootsi misjonär Valdemar Ölvingsson (1893–1965).
Laulude sõnade raamatud trükiti nüüd kahes formaadis. Üht on parem kohapeal tarvitada, teine on käepärane kaasaskandmiseks.
Eraldi raamatuna anti nüüd välja ka noodiraamat (pisut suuremas köites, 154 X 216 mm), kus lauludele on ka noodid, paraku iga sõnade-raamatu laulu (kokku 363) kohta selles nooti siiski veel ei ole.
Võidulaulude uustrükkide väljaandmise initsiaator oli Läänemaa Sutlepa koguduse juhatuse esimees Albert Rebane (80). Raamatu järelsõnas ütleb ta: „Jumalarahva hulgas on evangeeliumi kuulutamine vaimuliku lauluta mõeldamatu. Vaimulik laul on alati olnud ja on usklikule võitluse, vabaduse ja võidu väljendaja. See lauluraamat on trükitud, uskudes, et neid laule lauldes võiksid paljud kogeda Jumala suurust ja saaksid suuremat igatsust Püha Vaimu väe järele.“

04 v6idunoot

Uus kiituslaul meie kogudustes

10/2018 24 uus kiituslaul
Ragne Kivimets, ülistusmisjonär Eestis, Ülistus-Alfa peakorraldaja

Käies erinevates konfessioonides ja erinevates linnades teenimas, tundub, et pärast Piiblipäevade festivali on südameid võitmas uuem ülistuslaul. Usun, et järgnevate kuude jooksul ja veel kaua kiidame Jumalat eesti ülistajate Joonas Alvre ja Raili Lilleoru kirjutatud lauluga „Ma tõstan silmad“.
PP-festivalil võtsid selle moderaatos laulu omaks ligi 900 inimest ja kõigest ühe nädalaga hakkasid seda laulu laulma kogudused üle Eesti erinevates konfessioonides. Ei pane imeks! Lugu on kaasahaarav nii oma sõnade, meloodia kui ka groove’i poolest.
„Ma tõstan silmad“ kinnitab oma sisu poolest usaldust, mis meil on Jumala vastu. Laulu autorid peegeldavad Jumala mõlemat poolt: Jumal on kõige valitseja ja Looja, kes hoolitseb oma loodu eest. Jumal on suur, aga ometi lähedane.
Laulu salmid räägivad Jumala olemusest ja meie usaldusväärsest suhtest temaga. Refrääniga liigub sõnum Jumalale vastamiseks kiitusega selle eest, mida salmis on esile toodud — Jumala peale võib kindel olla! Laulu bridge võtab dünaamiliselt hoo maha, et mediteerida ja laulda sõnu, mis käivad läbi kogu Piiblist ja iga kristlase elust: „Sulle kuulub kogu au ja Sulle kuulub kogu kiitus, Sulle kuulub minu lootus igavesti!” Me oleme loodud ülistama!

Loe edasi: Uus kiituslaul meie kogudustes

Indrek Pattel valmis kolmas sooloalbum „Cinemanic”

01/2018 23 indrek patte
Maarja Vardja, Oleviste kogudus

2017. aasta detsembris rõõmustas hea muusika austajaid Indrek Patte kolmas sooloalbum „Cinemanic”. Siia plaadile on autor kogunud varasematel aastatel kirjutatud filmimuusikat koos mitmete uute arranžeeringute ja teemaarendustega. Kogu album on professionaalsete kompositsioonidega sümfooniline tervikteos. Võrreldes tema eelmiste sooloplaatidega, on siin aga uutmoodi põnevaid muusikalisi väljendusvahendeid ja üllatavaid kõlavärve. Ilmselgelt on tegemist väga võimeka muusiku ja heliloojaga.
Autori sõnul võib plaadilt leida kolm erinevat taustsüsteemi – loomise kõiksuse tasand, vaba riigi tasand ja inimese teekond, alates loomisest kuni tagasi Jumala juurde jõudmiseni. Läbi muusikaliste väljendusvahendite kuuleme, et sageli kulgeb tõe juurde jõudmine läbi raskuste, teekond ideest teostuseni võib olla üpriski keeruline, kuid ometi – läbi armastuse paistab lõpus valgus.

Plaadil olevast kümnest loost on üheksa instrumentaalsed. Kuulaja on tänulik, et lugude pealkirjad annavad fantaasiale suunavihjeid, mis aitavad kogu tervikut paremini tunnetada. Siit tulebki soovitus seda plaati järjest kuulata. 55 minutit kvaliteetaega koos omaenda silmade ees jooksva isikliku filmiga!

Loe edasi: Indrek Pattel valmis kolmas sooloalbum „Cinemanic”

Oleviste noortekoor meenutas kuldseid kuuekümnendaid

01/2018 14 1
Külvi Kuusk, koori vilistlane

Jõuludeeelne Oleviste noortekoori vilistlasõhtu tõi kokku üllatavalt palju inimesi. Kui tähtis oli neile koor, seda aitavad mõista vilistlaste järgnevad mõtteavaldused.

Kirikunoor nõukogude ajal

Noortekoori loomise ajaks oli Stalini-aegne hirmuvalitsus asendunud vabamate oludega. Eestlaste teadlikkus laias maailmas toimuvast kasvas – agaralt kuulati Soome raadiot ja Ameerika Häält, vaadati põhjanaabri telekanaleid. Tallinn-Helsingi laevaliini avamisega hakkas käima külalisi vabast maailmast. Oli miniseelikute, hipiliikumise ja biitlite aeg. 1968. aasta Praha kevadele elas rahvas kõigest südamest kaasa ja vaikimisi tekkis lootus inimnäolise sotsialismi ning isegi iseseisvuse võimalikkusele. Need unistused purunesid sama aasta sügisel.

Loe edasi: Oleviste noortekoor meenutas kuldseid kuuekümnendaid

Hell kumin üle maa

12/2017
Urve Pihlak, Oleviste kogudus

Jõululaulu „Hell kumin üle maa” on kirjutanud Maimu Miido.

Maimu sündis 9. detsembril 1915 Peterburis ja suri 14. märtsil 2004 New Yorgis.

Ta oli pianist, organist, laulja ja koorijuht. 1938. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi klaveri erialal. Ta on õppinud ka laulmist Aleksander Arderi juures.

Maimu Miido on töötanud Saksamaal ja New Yorgis eesti koguduste organistina. Juhatanud väliseestlaste laulupidusid USA-s ja Kanadas. Ta on pidanud Eesti muusikaloo loenguid mitmel pool Ameerikas, avaldanud metoodilisi artikleid ajakirjades.

Valides paljude jõululaulude hulgast selleks aastaks sobivat laulu, jäi pilk peatuma just sellele laulule. „Hell kumin üle maa” on jõululaul, mis puudutab südant. Seda laulu tahaks laulda taas ja taas. Laulus on kaks erinevat meeleolu. Esimeses pooles on kirikukellade kumin, mida väljendavad tekst ja helikeel, samuti pilt talvisest loodusest, kus on tõttamas reed. Teises pooles on pühalik meeleolu ja sõnum – „Sündinud Jumala Poeg”. Seda laulu lauldes tunneme tõelist jõulutunnet.