Oktoober 2023 
Triin Kasemaa, Allika baptistikogudus, kokkuvõte KUSi lõputööst

Läbi ajaloo on kristliku koguduse üks peamisi tegevusvorme olnud jumalateenistus. EKB Liidu (edaspidi: Liidu) kogudustes ja vabakirikutes laiemalt puudub jumalateenistuste läbiviimiseks kindel vorm, võrreldes traditsiooniliste kirikutega, kus järgitakse väljakujunenud liturgiat. Ometi on igal kogudusel oma väljakujunenud tava, kuidas jumalateenistused on üles ehitatud.
Võime märgata, et Liidu koguduste jumalateenistuslikud vormid on ajas muutunud ja need on koguduseti üsnagi erinevad. Kõige suuremat vormi muutust esiletoova jumalateenistuse elemendina võib nimetada koguduse ühislaulu, mille puhul 1997. aastast kasutusel oleva lauluraamatu „Vaimulikud laulud“ (VL) kõrvale on lisandunud väga palju uut repertuaari. Sellest olukorrast mõjutatuna arenes ka minu lõputöö teema, mille eesmärgiks oli saada ülevaade Liidu koguduste jumalateenistuste ülesehitusest ja uurida, millised jumalateenistuslikud vormid meie kogudustes tänapäeval esinevad. Samuti soovisin välja selgitada, milliseks on kujunenud ühislaulu vormid ja kuivõrd on jumalateenistuse ülesehitus ning ühislaulu repertuaar ajas muutunud. Tööga kaasnes praktiline eesmärk: koguda infot Liidu kogudustes viimase 25 aasta jooksul pärast VL-i väljaandmist ühiselt lauldavate eesti autorite laulude kohta, mis annaks sisendi uue ühiselt kasutatava noodikogu valmimisse. Koguduse juhtidele mõeldud küsimustikule vastas 33 kogudusejuhti ning muusikatöö juhtide küsimustikule 32 muusikatöö juhti.

Liidu koguduste jumalateenistuste omanäolisus on rikkus, mis toob esile Jumala riigi olemuse.

Oktoober 2023 
Ardi Viires, Rakvere Karmeli kogudus

Tunnistan, et ääretu eesõigus on kirjutada tervelt kümnendi tegutsenud bändist, mis täna seob kaheksat andekat inimest ja hulga salvestatud omaloomingut, ülistusmuusikat.

Püha Müristus – see on ülistusbänd, kes alustas aktiivset koostööd juba 2013. aasta kevadel, kui seltskond Rakvere Karmeli koguduse noori koos abikätega otsustas Estvox stuudios 10 lugu linti võtta ja plaadile salvestada. Jah – meid oli bändi loomisel 13 inimest, sest heal talendil ei tohtinud lasta raisku minna. Aluse pannud plaadiprojektist arenes edasi põhjalik bändi aluste rajamine. Kandvaks visiooniks sai oma muusika läbi kanaliks olemine Jumala ja inimeste vahel, pidevalt arenemine ning kaasaegse ja inspireeriva muusika loome.

Kõikjal, kus oleme käinud, oleme saanud ühiselt Jumalat kiita!

Selleks et visioon vaid kõlavaks klausliks õhku lendlema ei jääks, tähendas see iga bändiliikme jaoks isiklikku pühendumisotsust. Minu mäletamist mööda jätkasime sealt veel võrdlemisi „rohelistena“ 8-liikmelise bändina, kellest kujunes aja jooksul mitte vaid muusikaliselt ühtemoodi mõtlev tervik, vaid kokkuhoidev grupp noori, kes tundsid üksteist ja üksteise eludes toimuvat kui perekond. Püüame seda joont elutempo kiuste hoida tänaseni. Julgen arvata, et just see teeb meist ka muusikat luues ja esitades kuulaja jaoks terviku.

September 2023 
Marika Kruus, Kose Evangeelne Kogudus

„Ma tahan Jeesust kiita, kes oma armuga,
on lubanud mind hoida ja hädas aidata.“

Need armsad read on ligi sada aastat tagasi oma laulusse „Ma tahan Jeesust kiita“ ‒ „Võidulaulud“ (VL) nr 193 ‒ põiminud Eestis töötanud Rootsi nelipühi misjonär Waldemar Ölvingsson (1893–1965). Tema ettevõtmisel anti välja lauluraamat „Võidulaulud“ (Tallinn, Valgus, 1935).
Ölvingsson kogus laulud kokku vaimulikelt autoritelt üle maailma ja oli ise ka üks tõlkijatest. Mõningad autorid ja laulud märgiks siinkohal ära: Levi Pethrus (Rootsist) „Tõotused iial ei peta“ (VL 8), Charles P. Jones (USA-st) „Sügavasti Sinu armu sisse“ (VL 7), Jukka Korpi (Soomest) „Jeesus pea pilvedes ilmuma saab“ (VL 199), James Mountain (Inglismaalt) „Kui üks jõgi voolab“ (VL 136). Eestlastest on mitme lauluga esindatud Hans Mirka (1912–2005). See on vaid väike loetelu „Võidulauliku“ viiside autoritest.
Aja kulgedes on paljud raamatud „ära lauldud“, nüüd oli vaja kordustrükki. Viis aastat tagasi võisime selle lauluraamatu uuesti jumalarahva sekka tuua. Väljaande aluseks on võetud 1938. aastal välja antud „Võidulaulik“. Kõvakaanelises köites on 363 laulu, kogutiraaž 1600 eksemplari, esimene trükk 1100 raamatut ja suurest nõudlusest tingituna kordustrükk 500. Uuendatud sai ka vana „Võidulaulude“ noodiraamat. Selles on nüüd 4-häälsed seaded.

Erinevate koguduste üksmeelse otsuse tulemusel sündis „Võidulaulude“ õppimiseks laululaager.

Veebruar 2023 
Marek Talts, Viljandi baptistikogudus

Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid rahust muusikalises kontekstis.
Rahu koostöös nõuab piiranguid. Suur teatrijuht ja lavastaja Konstantin Stanislavski kirjutab oma töövihikus: „Ent kõige tähtsam teatris on kunstiline distsipliin.“ Muusikute puhul kehtib sama reegel – oskus suunata oma isikuomadused ja kunstilised võimed muusika loomise ning esitamise teenistusse. See loob ansamblis meeldiva õhkkonna ja vabastab inimestevahelised suhted üleliigsest mürast.
Kui aga arusaam rahu toovatest piirangutest on erinev, siis mäng katkeb. Kui üks malemängija järgib tunnustatud reegleid, aga teine laseb vastasmängija suunas nuppudega nipsu, tõuseb tüli.
Teine oluline üldinimlik kvaliteet tasakaalu ja rahu saavutamiseks on kuulamine. Tuntud džässkitarrist Jim Hall räägib oma koostööst kontrabassimängija Ron Carteriga: „Tavaliselt kuulame üksteist väga hästi ja reageerime kuuldule, ja kuidagi tundub, et selles see saladus seisnebki.“ Rahu toomine teose esitusse on aktiivne tegevus, mis põhineb üksteise kuulamisel ja kuuldule reageerimisel. See on mõlemapoolne teeniv hoiak, milles pole esmased üksnes professionaalsed oskused, vaid nende rakendamine koostöösse. Kui kuulamine on vastastikune, sünnib sõna otseses mõttes elav muusika.

Veebruar 2023 
Marten Meibaum, 3D kogudus

Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii kiire kui aeglane, kuid peab olema vähemalt kahehäälne. Vanasti pidi kõrgkooli sisseastumiseks ühe hea fuuga kirjutama iga tulevane helilooja. Tihti kirjutatakse fuuga ette prelüüd, mille muusikaline vorm on vabam.
Fuugad võimaldavad luua muusikat kõige erinevamatele teemadele ja nii sobivad nad tähistama ka veebruarikuu tähtpäevi. Kuu viimase päeva muusikaõhtul on kavas tuttavaid meloodiajuppe ja tervikteoseid autoritelt, nagu Eeva Talsi, Tauno Aints, Eino Tamberg, Marten Meibaum, Ülo Vinter jt. Erinevalt tavapärasest on publik oodatud Kaarli kiriku rõdule. Õhtut juhib hiljuti 100ndat juubelit tähistanud kohalik Jumala kiitmise masin (orel), kaasa teevad tšello ja lauluhääl (võta kaasa ka isiklik).