August 2022 
Juhan Palm-Peipman, muusik

Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.
Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei oma iseenesest võib-olla mingit erilist tähendust. Olles hiljuti selle teosega esmatutvust teinud, võin kinnitada, et Timo Lige on hakkama saanud oma elu ühe silmapaistvama ja hinge puudutava heliteose ellukutsumisega; muusikaga, milles on tunda väga erilist vaimset hõngu ja Püha Vaimu reaalset ligiolu.
„Väike missa“ seisab justkui väikse vennana oma suurema ja veidi traditsioonilisema „venna“ kõrval. Sõnumi sisu on endiselt sama, mida tuntakse ära oma vaimurikkas headuses. Küsimus on, kuidas anda uut elu sõnumile, mida paljud inimesed seostavad pigem kirikuelu juures kogetava „surnud liturgiaga“? Üks võti on kindlasti see, et tuleb kirjutada sõnumit rahvale arusaadavas keeles, mis on antud juhul kindlasti üks õnnestunum faktor kogu loo juures.
Kui minna veidi sügavamale, on teose „Väike missa“ põhiline helistik D-duur, mis teatavasti kõneleb midagi Universumi suurusest. Iga teadaolev helistik on oma helivärvide- või hingekeeli puudutava poolest erinev ning D-duur omab selles võtmes erilist rikkust ja resonantsi. „Väikses missas“ on kuulda, kuidas erinevate osade helistikud töötavad imepäraselt koos, luues justkui omaette roteeruva planeetide süsteemi, mis liigub sujuvalt ümber oma telje. Antud juhul roteeruvad selle teose erinevad osad kolme põhilise helistiku vahel, justkui au andes Pühale Kolmainsusele. Seejuures on oluline, et meloodiate mikrotasandil olev liikumine oleks ideaalses tasakaalus harmoonilise „tellinguga“, mis selle ümber on tihedalt paigaldatud (sarnaselt Kristuse ihule, mis on ümber risti „punutud“). Ka siinkohal on asjaolud märkimisväärselt õnnestunud! Nagu iga lootustandva „hoone ehituse“ puhul on oluline salasõnum, mida pannakse metallist silindrisse ja asetatakse hoonesse „nurgakivina“, mida kunagi tulevikus „avatakse“. Kristuse hea sõnumi kohaselt kehtib antud juhul rusikareegel, et seda rõõmusõnumit ei suuda keegi kaua vaka all hoida. Ka selles muusikas on oma „nurgakivi“ täiesti olemas ja selle saladuste salasus paiskus avasüli laiali kõrgete võlvide alt. See oli selgelt olemas iga laulja silmades ja südames, kelle käed oma Loojale kiitust andes aeg-ajalt taeva poole tõusid.

August 2022
Viive Mäemets, Oleviste kogudus

Palmipuudepühal tähistas Nõmme baptistikoguduse noortekoor 50. aastapäeva. Koor sündis sügaval stagna-ajal, kus igasugune noorte- ja lastetöö oli koguduses rangelt keelatud. Pool sajandit hiljem võime tõdeda, et see oli Jumala suur arm ja ime.
Koguduseliikmed olid ärkamise pärast palvetamas. Usule tuli noori, kes hakkasid omavahel palveõhtuid pidama. Seal tekkis idee noortekoori loomiseks. Esimesed lauljad olid Ülle ja Siiri Kalvik, Uno Hiiemaa, Rein Parkja ja Urve Toomla. Kogudusevanem Arvo Kajaste kutsus koorijuhiks Liivia Kausteli. Noored olid aktiivsed ja kutsusid oma sõpru ja koolikaaslasi ning paljud leidsid oma koha kooris. Teisel aastal oli koor juba ligi 50-liikmeline.

Aprill 2022 
Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus

Kui Jumal lubab ja me elame – saame kokku EKB Liidu koguduste muusikutega 7. mail Tallinnas keskuse ruumides, Koskla 18, kell 10.00–16.30.
Laulul ja muusikal on jumalateenistusel väga oluline koht. Lauldes ülistame, palvetame ja tunnistame koos oma usku. Muusikat ja laulu kuulates saab meie hing ja vaim ette valmistatud Jumala sõna vastuvõtmiseks. Selle kõige juures vajame abi – lauljate ja muusikute algatust ja innustust. Koguduse muusikud, õed ja vennad, kes teenivad teisi oma anniga, vajavad kindlasti ühte päeva, kus teenitaks neid, kus nad saaks tunda, et „ma ei ole üksi järele jäänud“, vaid et Jumalal on palju ustavaid üle meie maa.
„Mis muusik mina olen!“ – sellist hüüatust võib kuulda nende suust, kes pühapäevast pühapäeva, aastast aastasse aitavad ustavalt koguduse laulu üles võtta ja saata. Teiste jaoks tähendab muusika nii nende igapäevast tööd kui teenimist Jumala riigis. Oled südamest teretulnud, kes sa ühel või teisel viisil oled abistamas koguduse muusikatöös!
Sel oodataval muusikapäeval tahame palju koos laulda ja palvetada. Kuulata mõtteid muusikute ja koostöö kohta Timo Ligelt, kes helilooja ning laulva-mängiva pastorina on avastanud mitmeid koostöö vorme. Tahame ühiselt arutleda uute laulude noodistamise, digitaalse noodikogu ja väärikate nootide arhiivi üle. Loodame saada vastuseid autorikaitse teemadel ja olla tunnistajaks uuele trükivärskele raamatule, mis süveneb ka koguduse muusiku töösse. Kindlasti on sellel kokkutulekul midagi veel, mida praegu ei tea, aga mis tuleb õnnistuseks neile, kes kohale tulevad.

Märts 2022 
Ragne Kivimetsa kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Piibel tunnistab Jumala rahva rikkalikust muusikapärandist. Koguduse keskel on see alatasa pakkunud kõneainet ja seda mitmes võtmes. Ka EKB Liidus ei jää puudu arvamustest ning eelistustest. Olen tänulik, et Kõrgem Usuteaduslik Seminar julgustas mind tegema oma lõputöö ülistusmuusika temaatikal. Usun, et rääkimine, üksteise kuulamine ja koostöö viivad meid Jumala tahet otsides parimate, üksmeelt loovate tulemusteni.

Alates 2017. aasta sügisest olen töötanud Eestis misjonärina ja selle raames kohtunud üle 600 muusikas kaasateeniva inimesega mitmest konfessioonist. Erinevate koolituste ja vestluste põhjal julgen väita, et koguduste muusikud on enamasti kutsutud teenima oma muusikaliste andide ning valmisoleku tõttu. Paljud neist pole aga kunagi osa saanud mõtestatud aruteludest, mida selles valdkonnas teenimine endast kujutab. Eesti keeles on vähe ka neid materjale, mis annaks siin praktilist nõu. Nii näen vajadust abistada ülistusjuhte ja -muusikuid analüüsimisel, kuidas muusika on osa koguduse suuremast teenimisest ja eesmärgist. Seda arvestades ja tahtes jõuda eelkõige muusikuteni, leidsin, et saan seminari õpingute kaudu panustada eestikeelse materjali loomisega. Valminud podcast ehk taskuhääling on kuulatav vestlussaade. Selline vorm muutub üha populaarsemaks, tõenäoliselt sellepärast, et sellist saadet saab kuulata endale sobival ajal, trenni tehes, autoga sõites, majapidamistööde juures jne.
Minu lõputöö projekti eesmärk oli esitada küsimusi, panna mõtlema ja salvestada vestlusi, et koguduse muusikavaldkond ja selle mõtestamine kasvaks ja laieneks. Eesti on piisavalt väike ja meil võiks olla koguduse muusikatööst ühtsem arusaam. Loodan, et podcast’i kuulaja tunneb, et ta on nende vestluste osaline ja jätkab arutelu oma koguduses ja meeskonnas. Paulus kirjutab meile: Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale! (Kl 3:16).

Loodan, et podcast’i kuulaja tunneb, et ta on nende vestluste osaline, ja jätkab arutelu oma koguduses ja meeskonnas.

Lõputöö raames salvestasin Pereraadio stuudios seitse ligi 45-minutilist saadet. Teemade valikul juhendusin ülistuskoolitustel kerkinud küsimustest ja Eesti Ülistajate Võrgustikus püstitatud teemadest. Küsijad olid eri vanuses ja esindasid eri muusikastiile. Sealt koorus välja, kui oluline on rääkida koguduse muusika vaimulikust ja praktilisest osast. Kaasvestlejateks ehk saatekülalisteks palusin pastoreid, ülistusjuhte, laulukirjutajaid, teolooge, muusikuid ja tehnika spetsialiste, kes on aastate jooksul näidanud huvi nende teemade üle avatult arutleda.
Podcast’i kuulajate osas püüan mõelda kõikidele, kes otsivad abi ja teadmisi, et alustada ja kasvada koguduse muusikatöös. Seetõttu küsin vestlejatelt iga saate lõpus: „Lõpeta minu lause: oma teenimise alguses oleksin tahtnud teada, et...“

Jaanuar 2022
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

EKB Liidu 2021. aasta konverentsil tõstatas grupp muusikuid meie koguduste muusikatöö arengusuundade küsimuse. Septembrikuu vanematekogus otsustati paluda Taimi Koplil teha samateemaline ettekande. Detsembri koosolekul kuulati ära õe T. Kopli kokkuvõte 20. novembril Haapsalus toimunud muusikute kohtumiselt.
Taimi Kopli leidis, et muusika ei tohiks olla koguduste elus eraldav, vaid ühendav lüli. Soov on, et noortele tutvustataks ka vanemat lauluvara, nii nagu Seminaris võetakse läbi ka kogu kiriku ajalugu. Töötama peaks tasakaalu nimel nn ülistusmuusika ja klassikalise muusika vahel.