Hell kumin üle maa

12/2017
Urve Pihlak, Oleviste kogudus

Jõululaulu „Hell kumin üle maa” on kirjutanud Maimu Miido.

Maimu sündis 9. detsembril 1915 Peterburis ja suri 14. märtsil 2004 New Yorgis.

Ta oli pianist, organist, laulja ja koorijuht. 1938. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi klaveri erialal. Ta on õppinud ka laulmist Aleksander Arderi juures.

Maimu Miido on töötanud Saksamaal ja New Yorgis eesti koguduste organistina. Juhatanud väliseestlaste laulupidusid USA-s ja Kanadas. Ta on pidanud Eesti muusikaloo loenguid mitmel pool Ameerikas, avaldanud metoodilisi artikleid ajakirjades.

Valides paljude jõululaulude hulgast selleks aastaks sobivat laulu, jäi pilk peatuma just sellele laulule. „Hell kumin üle maa” on jõululaul, mis puudutab südant. Seda laulu tahaks laulda taas ja taas. Laulus on kaks erinevat meeleolu. Esimeses pooles on kirikukellade kumin, mida väljendavad tekst ja helikeel, samuti pilt talvisest loodusest, kus on tõttamas reed. Teises pooles on pühalik meeleolu ja sõnum – „Sündinud Jumala Poeg”. Seda laulu lauldes tunneme tõelist jõulutunnet.

Oleviste noortekoor 50: julge algatuse head viljad

12/2017 04 foto 1
Külvi Kuusk, Oleviste kogudus, tekst ja fotod

Oli hämar sügisene pühapäev. Oleviste jumalateenistus lõppes ja ema palus mul käärkambrist läbi minna – seal pidi midagi räägitama. Käärkambris istus juba hulk tüdrukuid ja poisse. Õppisime mõne laulu; mida veel räägiti, ei mäleta. Järgmisel pühapäeval oli meid juba rohkem ja nii hakkasimegi tädi Tulli juhtimisel jõuluks laule harjutama. Oli aasta 1967.

Otseselt või kaudselt on paljud Eesti kultuuritegelased olnud Oleviste noortekooriga seotud.

Loe edasi: Oleviste noortekoor 50: julge algatuse head viljad

Eesti dirigent kinkis põhjanaabritele „Soome missa”

09/2017 20 lehari porukka

Lehari Kausteli eestvedamisel tuli laupäeval, 26. augustil Helsingis 100 koori ja 1000 esineja abil esitlusele „Soome missa”, mis tõi Senativäljakule tuhandeid pealtvaatajaid.

„Soome missa” arranžeeritud versiooni kandis ette üle 1000 esineja koondanud kooslus, kuhu kuulusid 100 koori, 100 keelpillimängijat, 100 käsikella, solistid, tantsijad, kandlemängijad ja teised muusikud Eestist, Soomest ja Rootsist. Sündmus oli osa ülesoomelisest pidupäevast, mis pühendati 100 päeva jäämiseni riigi sajanda sünnipäevani.
Kausteli sõnul tekkis tal mõte põhjanaabritele säärane kingitus teha soovist neile midagi tagasi anda, sest paar aastakümmet on see koostöö eestlastele andnud palju.

Loe edasi: Eesti dirigent kinkis põhjanaabritele „Soome missa”

Igal kogudusel oma laul

09/2017 21 estermurrand
Ester Murrandi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

„Pühad sõnad, kui neid lauldakse, häälestavad hinge vagamasse ja kuumemasse hardusesse kui mittelaulduna.” Need sügavad sõnad on lausunud Augustinus, ülituntud hilisantiigi kristlik õpetlane ja teoloog, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, umbes 650 aastat tagasi ja need on tähendusrikkad ka tänapäeval.

„Vaimulikud laulud” sisaldavad 608 laulu ja enamik neist, nagu mainis pastor Tammo, on põhjamaa inimesele sobivad, ilusate meloodiatega hästilauldavad laulud.

Pärnu Oikumeenilise Naiskoori dirigendina olen liikunud paljudes Eestimaa kirikutes – nii luteri-, nelipühi-, baptisti-, õigeusu-, metodisti- kui ka vabakogudustes – ja ühtlasi kogenud neis kaasa teenides, et muusikastiil ning üldlaul võivad olla küllaltki või suisa kardinaalselt erinevad.

Loe edasi: Igal kogudusel oma laul

Juudi rahvamuusika ansambel Keshet

03/2017 24 siauliai 2006
Serhiy Kravchenko (tõlge vene keelest Kristi Jörberg)

„Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal” (Js 40:1).

Muusikalise grupi Keshet (heebrea keeles vikerkaar) ajalugu kestab juba kaks aastakümmet. Kõik algas 1993. aastal Tartus. Noori kristlastest muusikuid ajendas looma just sellise helikeelega ansamblit sisemine kutse, Jumala sõna kõnetas.

See oli unustamatu kogemus, eriline ajahetk. Nägime suurt hulka juute endisest Nõukogude Liidust tagasi pöördumas oma esiisade maale. Sündmused, mis siis aset leidsid, osutasid igivanadele prohveteeringutele, mis puudutasid juutide tagasipöördumist „põhjamaalt” (Jr 16:15). Läbi muusikalise tegevuse, ühendatud armastuses Iisraeli vastu, soovisime selles osaleda. Selgeks õpiti heebreakeelsed laulud, juudi rahvatantsud, ansambli koosseisu kuulusid erinevad instrumendid: kitarr, flööt, viiul, löökpillid. Esimene ülesastumine ansamblina toimus 14. mail 1994. aastal Tartus Saksa Instituudis, kohale tuli sadakond kuulajat.

Loe edasi: Juudi rahvamuusika ansambel Keshet

Timo Lige plaat „Kõik on võimalik”

02/2017
Risto Tamm, muusikaguru

Kõik on võimalik Timo Lige uuel plaadil. Kristlik perebänd kõlab nii nagu kristlik perebänd ei peaks kõlama. Ja see on hea. Ei midagi piinlikku ega väljavabandamist ootavat. Aus ja ehe. Timoligelikuna ei kõla selle plaadi esimene (ja minu arust ka parim) lugu – „Maailm on katki”, suurepärane kõrvaklapimuusika.

Timo looming on kristlikule muusikale omaselt tekstikeskne. Nii tekstikeskne, et sellest saaks imehead materjali mõnele vihasele räpparile. Vihased, valusad ja lõikavad riimid („Tere, hirm!”). Pole ka liiga suur saladus, et Timo suudab kõnetada nii muusika kui sõnade keeles, selliselt leiab kõrvale tuttavat saundi Kalamaja hipster („Kui Sind pole”), ülistust nooliv piiblipäevlane („Ma näen Su armu”, „Arm ja ustavus”, „Ma tean, et sa oled hea”, kui ka tekstist tuge otsiv melanhoolsemas ja introvertsemas lainetuses viibija („Iga pisar on teada”, „Nüüd jäänud on arm”).
On selge, et Timo on evangelist, sest ta püüab ja suudab kõnetada inimest keeles, millest ta aru võiks/peaks saama. Isegi mina leidsin oma kõnetuse. Tõepoolest, kõik on võimalik – ma ostan Timo Lige plaadi.

Loe edasi: Timo Lige plaat „Kõik on võimalik”