Kalju koguduse 124 muusikaaastat

05/2014 20 vanalinnas
Tiiu Jürma, Tallinna Kalju koguduse muusikajuht

On muusikat, mis kõrvust mööda lendab,
kui tüütu inimese tüütu jutt.
Ja muusikat, mis alati meis endas loob uut
või äratab kord juba möödunut.
(Juta Kaidla)

Rõõmus kui Taavet, kel helisemas kannel, alustas Andres Tetermann 1890. aastal Kalamaja kogudusevanema tööd. Kohe algas muusikaline tegevus. Esmalt kõlasid soololaulud ja viiulimäng tema perekonna esituses, aasta pärast tegutses juba sega-, hiljem ka pasuna- ja keelpillikoor. Koorilaul muutus jumalateenistustel sõna kuulutuse kõrval lahutamatuks osaks.

20. sajandi keskel töötas nii sega- kui ka meeskooriga Johannes Kappel. Konservatooriumi oreli- ja kompositsiooniõpingute järel suunas ta oma anded kirikumuusikasse. Sündis täiesti uus tööharu: sümfooniaorkester. Kappel õpetas noori nooti tundma, pille mängima, andis solfedžot ja suunas paljusid muusikat õppima. Ta pühendas noortele parasjagu isiklikku tähelepanu, nii et iga mängija teadis, et just teda on tarvis. Repertuaaris oli baptismi lauluvara orkestreeringuid, eesti helitöid ja klassikalisi muusikateoseid. Orkestriõhtud olid populaarsed ja alati täismajale.

Loe edasi: Kalju koguduse 124 muusikaaastat

Muusikutega õnnistatud Nõmme kogudus

03/2014
Lembi Paldre 20 n6mme band

Äsja 120-aastaseks saanud Nõmme Baptistikogudus pani juubeliks kirja ka oma muusikaajaloo. Minevikust tuli välja toredaid seiku. Näiteks fakt, et esimesed kooriproovid toimusid Manfred von Glehni mõisas (seal oli klaver) või see, et ta ise koosolekutel käega takti lüües rahvast hoogsamale laulule õhutas, sest armastas temperamentset muusikat.

Esimesed andmed koguduse laulu- ja mängukoorist pärinevad aastast 1911, mil 82 liikme hulgas oli 6 mandoliini- ja kitarrimängijat, juhiks Aleksander Bataškov. Järjepidev kooritöö algas 1923. aastast. Laulu- ja pasunakoori juhtis bassilaulja ja vaskpillimängija Eduard Pechel. Heinrich Tooter ja Rudolf Leedjärv arendasid ka keelpillikoori.

Loe edasi: Muusikutega õnnistatud Nõmme kogudus

Vaimulik laul ja muusika rikastab

02 lastelaul-1
02/2014
Eerik Rahkema, pastor Haapsalust

Koguduse jumalateenistusel on tavaliselt Jumala sõna, palve ja ühislaul. Siia lisanduvad sageli koorilaul, pillimäng ja muud muusikalise teenimise vormid. Kuidas on olnud 130aastases Haapsalu Baptistikoguduses?

Koor pani aluse mitmete noorte arusaamisele oma usu tunnistamisest ja Jumala teenimisest laulu kaudu.

Ühislaul liidab ja kannab

Koguduse asutava koosoleku pidas A. R. Schiewe 1884. aasta 23. veebruari õhtul. 24. veebruari õhtul toimus Ungru jões ristimine, kust tuldi tagasi linna. A. Johannson kirjutab: „Siin sai weel lauldud, palutud ja jutlustatud, ning seega oli esimesele uuetestamentlikule kogudusele Eestimaal alus pandud." Milliseid laule sellal lauldi?

Loe edasi: Vaimulik laul ja muusika rikastab

Isa, kas tead...

11/2013

10. novembril esitles Rakvere Karmeli Koguduse ülistustiim Püha Müristus meie esimest, värskelt ilmavalgust näinud albumit „Isa, kas tead..."
Mõte plaadist sündis peale 2012. aastal Rakveres toimunud EKB Liidu suvefestivali „Kõrged sihid", mil saime südamesse luua meie endi ülistuslugude kogumik. Projekti eestvedajateks said Madis Pikat, Ardi Viires ja Mattias Einstein.

Ideede teekond CD-plaadile ei olnud lihtsamate killast, kuid tundsime, et just see samm tuleb meil järgmisena astuda. Suur tänu meie koguduse meeskonnale, kes meid alati toetas, ja eelkõige Isale taevas, kes andis meile kordamineku.
Albumil olevate lugude žanriline skaala on lai, ulatudes jazzist raskema pop-rockini. Enamiku lugude autorid ja muusikud on Püha Müristuse liikmed. Lisaks oli koosseisus ka külalismuusikuid, kelle roll plaadi valmimise juures oli väga oluline.
Albumi valmimine ja kogu salvestamisprotsess oli meie jaoks elamus, mille käigus kogesime eriliselt Jumala armu ja õnnistust. Sage kooskäimine ja proovide tegemine aitas meil ülistusbändina ühte sulanduda ning koos Jumalas kasvada. Meie suur igatsus on teenida muusikaga kristlikku kogudust ja tuua sellega au meie Isale taevas.

Loodame siiralt, et äsjavalminud plaat on ülesehituseks ja julgustuseks neile, kes meie lugusid kuulavad. Olgu meie plaadi pealkiri „Isa, kas tead..." sissejuhatuseks, kust edasi võid jätkata sina ise – just sellest kohast, kus sul Isaga hetkel jutud pooleli on.

Album „Isa kas tead..." on müügil tuntumates internetipoodides: Itunes, Spotify, Google Play jt.
Samuti on plaati võimalik osta kogudustest üle Eesti või tellida meilt, alates kogusest 5 tk e-posti teel (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).
Püha Müristus soovib Sulle head kuulamist!

Gospelkantaat TEELISED

12/2012 Maarja Vardja

Kantaat räägib inimestest kui teelistest kaduvuse radadel, kus iga uus päev on kui kingitus, milles peitub ootus ja lootus.
Kui kantaati ette kanda jõulude ajal, siis on vahelugemiste tekstideks jõuluevangeelium.
Joosep ja Maarja usaldasid Jumalat, kuigi sageli võis tunduda, et nad on oma teekonnal pigem tagaaetavad kui Jumala plaani täidesaatjad. Kuid Jumala tõotustes on meie kindlus!

Helle Reinaru: „Joosep ja Maarja olid tavalised inimesed, kelle erilisus seisnes selles, et nad olid valmis Jumalal endid juhtida laskma. See ei olnud kerge ja omas ajas ei mõistnud nad veel, milliseid suuri asju Jumal nende sõnakuulelikkuse läbi korda saadab. Nii on igal kristlasel, kes Jumala kutsele järgneda on otsustanud, raskusi, võitlust, kahtlusi, kuid see elu on täidetud ka rõõmu, imede ja õnnistusega. Me ei tea Jumala plaani, kuid me võime olla osa tema plaanist."

.

Loe edasi: Gospelkantaat TEELISED

Vanad laulud – armastus ja austus üheskoos

10/2012

Kaie Kant, Jausa kogudus
02 kaie kant


Ridalas Priikoguduste 130. aastapäeva konverentsil peetud 
ettekande järel sain e-kirja: „Vanades lauludes on vägi sees, võta ja loe kasvõi sõnu..."

Neis lauludes sai jutustatav lugu tähtsamaks kui laul ja lauljad ise osaks sellest loost. Need olid rõõmsad Talle pulma ja kurvad taevakodu igatsemise laulud; laulud tormisest elumerest ja rahuranda jõudmisest. Neis oli pruudi ja peigmehe allegooriat ning põrguvaarao ikke võrdpilti.

Priikoguduse vana laul oli ühehäälne, saatepillideta ja väga võimas. Keegi „võttis lauluotsa üles" ja teised tulid kaasa.

Laul voogas: üks lõppes, teine algas. Kui sõnad said otsa, korrati viimaseid salme, sest lugu elas inimeste sees edasi. Kuulmise ja mälu järgi õppides teisenesid keerulisemad viisid suupärasteks ja tõlgete rütmi kohandati eesti keelele. Märge „omal viisil" tähendas, et sel laulul on ainult oma viis, mõnel aga lisaks ka koraaliviis.

Jutustatav lugu sai tähtsamaks kui laul ja lauljad ise osaks sellest loost.

.

Loe edasi: Vanad laulud – armastus ja austus üheskoos