12/2011 Tähti Lehtsaar, EKB Liidu muusikasekretär

Nüüd süttib küünlaid tuhandeid

ja öö nii valgeks saab

ja taevas tähti miljoneid

nii kaunilt säramas.

Taas üle kogu maailma

käib sõnum auline,

on sündinud Poeg Jumala,

kes Päästjaks kõigile.

Täht Petlemmast on säramas

veel täna ilmale,

toob rahu, lootust, õnnistust

ta iga majasse.

Nüüd tehke lahti südamed

kõik jõulurahule,

et igas hinges särama

lööks jõulutäheke.

Laulu sõnade ja viisi autor Emmy Kristina Köhler sündis 22. mail 1858 Stockholmis ja suri 2. veebruaril 1925 Stockholmi lähedal Frestas. Ta oli õpetaja, kirjanik ja helilooja. Ta on õpetanud muuhulgas ka kuningas Gustav V last prints Erikut lugema ja kirjutama. Siiski on laul „Nüüd süttib küünlaid tuhandeid" ainuke, mis on temalt läbi aegade meieni jõudnud. Esimest korda avaldati laul ajalehes Korsblomma aastal 1898. 1986 valiti laul rootsi lauluraamatusse Den svenska psalmboken.

"Nu tändas tusen juleljus" laulab jõulude ajal iga rootslane, nii kirikus kui koolis; nii kodus kui lasteaias. Samuti ei saa Lucia-päev (13. detsember) hakkama ilma selle lauluta.

Rohkem kui sada aastat pärast laulu loomist on Emmy Köhleri kodukirikus järjekordne Lucia-rongkäik. Lucia-koori 20 last on ehitud küünaldega, kirikumuusik Lena saadab neid klaveril. Äkki, programmi lõpuosas, minestab laps, kes oli Lucia rollis ja kukub kivipõrandale koos oma pead ehtinud küünaldekrooniga. Iga kirikuline on ehmunud, lapsed puhuvad ära oma küünlad (nagu neid on varem õpetatud – kui midagi peaks juhtuma) ja õpetajad tegelevad vaese Lucia-tüdrukuga. Lena mängib rahulikult ja aeglaselt vähemalt 15 korda „Nüüd süttib küünlaid tuhandeid" ... Väike tüdruk, kellele oli nii nalja pärast enne kontserti öeldud, et kui midagi Luciaga juhtub, oled sina uus Lucia, läheb teiste laululaste keskele. Lapsed süütavad uuesti küünlad ja laulavad laulu lõpuni. Siis tuleb programmi viimane laul ja lapsed väljuvad kirikusaalist.

Lena räägib, et tundis, kuidas muusika tõi rahu, hoidis ära kaose, aitas lastel end koguda ja kontserti jätkata. „Nüüd tehke lahti südamed kõik jõulurahule, et igas hinges särama lööks jõulutäheke."

11/2011 Tähti Lehtsaar, Kolgata koguduse muusikajuht

Tartu Kolgata kogudus tegi endale 110. juubeliks toreda kingituse – koguduse erinevate muusikakoosseisudega CD "Jumal räägib".

Koguduse muusikajuht Tähti Lehtsaar, kust tuli mõte panna mitu erinevat koosseisu ühele plaadile?

Mõned aastad tagasi kingiti mulle Rootsis taoline suure koguduse kirju plaat. See oli välja antud ka juubeli puhul ja sinna juurde kuulus veel paks koguduse tegemisi tutvustav pildiraamat. Huvitav, et enne polnudki mulle sedasorti plaati kätte juhtunud. See pani mõtte liikuma, sest meie koguduses tegutsevad ka hästi erinevad muusikakoosseisud. Hiljem sattus mu kätte veel paar sellist plaati, mis oma lihtsuses ja mitmekesisuses innustasid mõttega edasi tegelema.

Kas see on nüüd väga üle oma varju hüppamine, et kogudus annab välja CD?

Eks ta tegelikult on küll, aga ma julgustan siiski, et tasub ette võtta. Ma arvan, et plaat on oluline just koguduse enda jaoks. Väga vajalik on koguduses toimuvat kaasaegsete vahenditega ajaloo jaoks salvestada ja ma usun, et seda ka enamikus kogudustes tehakse. Kas sellest tuleb siis ametlikum plaat või säilitatakse materjale muul viisil, see sõltub juba koguduse võimalustest. Loomulikult on plaat ühe hetke jäädvustus, aga juubelid ongi toredad selliste hetkede jaoks.

Millised muusikakoosseisud tegutsevad praegu Kolgata koguduses ja kas nad kõik jõudsid ka plaadile?

Plaadil on kokku seitse koori ja ansamblit. Lisaks tegutsevad veel mitmed ülistusansamblid, aga kuna need koosseisud pidevalt vahetuvad, siis oleks kunstlik olnud ainult lindistamiseks ühte koosseisu kokku panna.

Ülikoolilinnas on põnev ja samas muusikaliselt ka raske, kuna tegemist ei ole ju aastaid samas koosseisus laulvate kooride ja ansamblitega, vaid inimesed vahelduvad pidevalt.

Kammerkoor on järjepidevalt tegutsenud juba alates 1967. aastast. Hetkel võiks teda isegi jälle tagasi nimetada noortekooriks. Laulame mitmekesist neljahäälset koorimuusikat, nii a cappella, klaveri saatel kui ka koos ülistusansambliga. Kord kuus osaleme kodukoguduse jumalateenistustel. Lisaks sellele oleme andnud avalikke kontserte Eesti kirikutes ning Saksamaal, Lätis ja Peterburis.

Solistina laulab sellel plaadil Tuuli Lehtsaar, keda saadab Lauri Lehtsaar.

Vanamuusikaansambel „Tuli Taevast" alustas 2006. a Tõnu Sepa juhendamisel Tartus Vaikuse Muusika Stuudios. Tudengitena osalesid ansambli liikmed aktiivselt Kolgata koguduse tegevuses. Nüüd on paljud liikmed juba Tartust kaugemal, aga ikka leitakse võimalusi koos musitseerimiseks.

Naisansambel tuli esimest korda kokku 1999. a jõulude ajal Anne Vildi juhatamisel. Laulame koguduse teenistustel ja külastame meelsasti armsaid Eesti kogudusi. Kaugeim reis on meid viinud Peterburi.

Meeskoor saab kokku 1-2 korda aastas – eriti tähtsate sündmuste puhul.

Tähe lastekoor alustas 1992. a. Osaleme aktiivselt Juhhei lastekoori tegevuses, kellega oleme andnud kontserte paljudes Eesti linnades ning ka Soomes ja Ungaris. Tänu koguduse rohkearvulisele lasteperele oli 2008. a vajadus alustada eraldi Tähe mudilaskooriga. Laulame isadepäeval, jõulude ajal ja emadepäeval oma koguduses; külastame naaberkogudusi. Osalesime ka 2009. a Tartu laulupeol.

03/2011 Tähti Lehtsaar, muusikasekretär

Eesti EKB Koguduste Liidu juhatuse otsusega liidu muusikasekretäri poolt 2010. aasta lõpul väljakuulutatud uute ühislaulude talgutele saadeti kokku 60 laulu ja 30 potentsiaalse laulutekstina loodud luuletust. Laulutekste saatis 4 erinevat luuletajat ja laule tuli 15 erinevalt autorilt, kelle vanuseskaala 12 kuni 85 aastat. 1. märtsil Tartus korralise koosoleku pidanud liidu juhatus kohtus muusikasekretär Tähti Lehtsaarega, kes andis ülevaate laulutalgutele saadetud laulude ja tekstide autoritest, temaatikast, üldiseloomustusest. Üheskoos tõdeti, et nõnda arvukalt eesti autorite uudisloomingut kokku koguda suutnud laulutalgud õnnestusid hästi ning sarnast ettevõtmist võiks veidi teisenenud ootustega korrata ka järgmisel aastal. Samas otsustati moodustada laulutalgute 12-liikmeline nõukoda, kes võiks aidata nõnda kokku kogutavale lauluvarale anda omapoolse eksperthinnangu nii teoloogilisest ja pastoraal-eetilisest kui ka hümnoloogilisest ja poeetilisest vaatenurgast lähtuvalt. Muusikasekretär tutvustab nõukoja teoloogidest, pastoritest ja kirikumuusikutest liikmetele talgutega kogunenud lauluvara veel enne liidu aastakonverentsi märtsikuus. Konverentsile kogunevatele koguduste esindajatele loodetakse tutvustada vähemalt paari uuemat ühislaulu. Suvefestivaliks juulikuus loodetakse laulud muuta koguduste muusikajuhtidele kättesaadavaks juba selleks spetsiaalselt loodavas veebikeskkonnas.

12/2011 Intervjueeris Erki TAmm

Timo Lige (36) on Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja. Tema sulest on ilmunud sadu kristliku sisuga laule. Laulupealinna tiitli üheks kindlustajaks oli Kärdla Ühisgümnaasiumi koor, mille Timo lõi ja mida ta juhib. Ta on abielus Monikaga ning nende peres kasvavad Mirjam, Hanna ja Johannes.

Kas ma teen Ott Leplandile liiga, kui ütlen, et Kärdla Ühisgümnaasiumi koor tõi laulupealinna tiitli Kärdlale?

Ma arvan, et veidike teed. Kuigi ta ise seda ei ütleks ja vist ka ei mõtleks. Laulupealinna tiitli võitmisel oli oluline osa nii Oti ja Hiiumaa fännidel kui ka loomulikult kõigil esinejatel. Viimase saate kohta julgeks ta küll öelda, et kui koori asemel oleks olnud mingi muu koosseis, oleks Kärdlal olnud väga raske Kohtla-Järve vastu saada. Kohtla-Järve alistati alles viimase kahe minutiga. Terve saate juhtis Kohtla-Järve.

Kuivõrd laulupealinna saateks koori ja tütre ettevalmistamine su tavaelu segi lõi?

Ikka päris korralikult. Kõvasti kannatas õpetaja tavatöö – tundide andmine. Aga ka koguduseelu, noortetöö ja kindlasti ka pereelu. Püüdsime küll kõige selle sees olla kogu perega, kuid pinged ja vastutus mõjusid pereisale kahtlematult 24/7. Ilmselgelt ei ole ma kunagi varem – nii lühikese perioodi jooksul – nii palju pealinnas käinud. See oligi kõige väsitavam. Seda aga ei saa võrrelda selle positiivsega, mida „Laulupealinna" projekt nii osalejatele, kui kaasaelajatele pakkus.

Tean, et Kärdla koolis on olnud aegu, kui õpilasi tuli kurjaga kooriproovi ajada. Kuidas on sinul muusikaõpetajana õnnestunud luua laulmist nautiv noortekoor?

Ma ei tea. Esimesed 7-8 aastat muusikaõpetajana olid minu jaoks küllaltki rasked. Minu eelkäija oli teinud silmapaistvat tööd ning kõigi jaoks oli loomulik, et kõik õpilased käisid kooli kooris. See toimis hirmu ja autoriteedi toel. Oli ilmselge, et mina selliselt koori kokku ei saa. Nii ei olnudki esimestel aastatel toimivat koori. Kõige keerulisem oli poiste koori „meelitamine". Samas nägin koori mõtet vaid siis, kui seal käivad laulda armastavad inimesed. Ma pole kunagi lauljaid valinud. Kooriliikmed ei pruugi olla kooli parimad lauljad, vaid need, kes tahavad ja armastavad laulda. Väike läbimurdemoment oli ehk 3-4 aastat tagasi. Tollase koosseisuga korraldasime kontsertreisi Saaremaale ja esinesime Kuressaare Siioni kirikus. Hiljem panime „Pildiraadio" filmitud videoklipid menukast kontserdist youtube'i. Need klipid said väga populaarseks ning järgmisel sügisel oli esimeses kooriproovis nii palju lapsi, et me ei mahtunud klassi ära. Koolikoori eripära on see, et miski ei ole püsiv. Tuleb arvestada pideva koosseisu muutumisega ja paratamatult muutub koosseisuga ka veidi koori meelsus ja õhkkond. Viimased 3-4 aastat olen võinud õpetajana tõeliselt rõõmustada oma koori üle.

Olen kuulanud teie koori kontserdisalvestusi. Esitate koolikoorile täiesti ebatraditsioonilist repertuaari – gospelit. Kas noored tulevad laulude mõttega kaasa?

Eks on erinevaid suhtumisi. Kristlasnoored saavad seda teha kogu südamest. On neid, keda see ei häiri, kuid kel on raske sellesse oma südant panna. Osad kannatavad ära sellepärast, et saaks laulda. Gospeli puhul on vaieldamatult peamine muusikaline olemus, miks seda laulda tahetakse. Ja on ka väga häid lauljaid, kes on liigse kristliku orientatsiooni pärast koorist lahkunud. Eks see repertuaari valik on üks suur tarkus ja peavalu. Ühelt poolt ei taha ju olla vastuolus oma südamega ja teisalt ei saa ma midagi lastele peale pressida.

Ennist tegin vist liiga hoopis su armsale tütrele, kelle siiras olemine ja laul eelviimases voorus võlus vaatajad täielikult. Sinu teine tütar laulis kooris. Kas sa oma tütarde muusikalise koolitamisega tegeled ise? Kas laulate kodus kogu aeg?

Pean tõdema kurbusega, et just kingsepad on tavaliselt ilma kingadeta. Minu osa tütarde muusikalisel kujundamisel on küllaltki kaudne. Loomulikult mõjutab see, et ma olen pidevalt muusika sees; ülistame koguduses ja laulame aegajalt kodus. Süsteemselt koolitab Hannat aga muusikakool ja Rita Lepland Kultuurikeskuse lauluringis. Mirjam laulab koolikooris ja koguduse ülistuses.

Seda peaks vist hoopis su abikaasa käest küsima. Aga olgu peale. Kuna sina oled muusik, kas siis kodu-, autoremondi ja teiste maisemate tegevustega tegeleb tema? Kuidas jagad oma abikaasaga igapäevaseid kohustusi?

Lühike vastus oleks, et meil ei ole väga kindlaid rolle. Kellel aega ja võimalust, see teeb vajalikud toimetused. Ma ei tea, kas see on minu muusikuks olemisest, aga ega ma ennast väga tugevaks praktilises asjaajamises ei pea. Monika on mõnes mõttes sundseisus ja peab olema veidi distsiplineeritum ja praktilisem. Vahest tahaks olla selline mehine mees, kes toob koju suure palga, ajab korda kõik maailma asjad, remondib auto, ehitab maja ning naisel jääb üle vaid oma tugeva mehe õla varjus end kuningannana tunda. Ega see mul väga hästi välja ei tule. Siiski oleme vaid 16 aastat abielus olnud ja ega nii lühikese ajaga kõike selgeks ei saa. Tööjaotusest niipalju, et on kuidagi kujunenud, et mina olen sageli kraanikausi taga nõusid pesemas ja see tuleb mul päris hästi välja ning mõnikord võib Monikat kohata autoremonditöökojas. Mitte küll autot remontimas, aga remondiaega kinni panemas.

Ajaliselt on su põhitöö koolis. Sa lood arvukalt kristlikku muusikat, mida armastatakse. Laulad ja kõneled sageli kogudustes väljaspool Hiiumaad. Juhid kristlikku osadusgruppi. Timo, kas sa oskad sõnadesse panna oma elu missiooni?

Kui vastata Piibli tsitaadiga: „ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud." (Fl 3:12) Ehk: jagada võimalikult efektiivselt seda, mida Jumal on minu sisse pannud. Mind väga puudutab Piiblis see koht, kus Stefanos seisab oma hukkajate ees ja tema kohta öeldakse: Stefanos – mees, täis Püha Vaimu. Ma ei taha, et kord öeldakse, et Timo oli hea muusik, heade laulude kirjutaja, hea organisaator, hea õpetaja või hea saatejuht. Ma igatsen kuulda: Timo – mees, täis Püha Vaimu. Ja seda mitte inimestelt, vaid Isalt. Kas me teeme palju või vähe, ei ole kõige olulisem. Olulisem on, et teeksime seda Püha Vaimu juhtimises ja väes. Siis jääb sellest tööst ka midagi järele ja see ehitab üles Jumala riiki. Praegu tunnetan, et minu osa on luua muusikat, juhtida väikest kogudusegruppi ja olla noorte keskel.

Peatselt saabuvad jõulupühad. Arvatavasti toob see kaasa mitmeid töökohustusi kooriga, kuid meenuta oma lapsepõlvejõule.

Minu jõulud on enamasti seotud kahe paiga – Kärdla ja Jausaga. Kuna mu isa oli Jausa koguduse pastor, siis olime jõululaupäeval alati Jausa koguduse teenistusel. Nendest teenistustest ma palju ei mäleta. Ehk see lõhn, kaunistatud kuusk, Jausa küla rahvas ja laulud, mida laulsime oma pere lastega või ühislauluna. Pärast järgnes jõuluõhtu isa kodus Põlluotsa talus. Kõige enam meenub kingitustest punaste kaantega noorte entsüklopeedia ENEKE. Mul oli selle üle nii hea meel, et otsustasin selle algusest lõpuni läbi lugeda. Suur entusiasm rauges küll Andropovi juures. Vist oli 60. lehekülg. Sageli võtsime veel hiljem osa Kärdla teenistusest, kus esinesime laste- või noortekooriga. Kuigi pastori peredes kipuvad pühadeajad olema kõige pingelisemad ja kiiremad, meenutan ma täna lapsepõlve jõulusid siiski soojade ja maalähedastena, täis küünlasära ja jõululaule.

Millised jõulud on sinu lastel?

Tõenäoliselt üsna sarnased minu lapsepõlvejõuludega. Nüüd viin mina Jausa koguduse jõuluteenistust läbi ja lapsed on meiega kaasas ning neilgi on oma osa. Jõululaupäeva õhtul jagame ennast minu ema ja Monika vanemate vahel. Tõenäoliselt on jõulude tähistamisel veidi kasvanud kingituste osakaal. Ma loodan, et neilegi meenub täiskasvanuna pigem see meeleolu ja sõnulseletamatu jõuluhõng, mis kätkeb endas rahu ja soojust.

Eraldi kasti:

Timo Lige on Hiiumaal tuntud muusikainimene. Talle on omane suurepärane võime kaasa haarata ja juhtida publikut. Tema rikkalik esinemiskogemus lubas meie kooli õpilastel väga enesekindlalt ja hästi esineda ka Laulupealinna saates.

Oma tegevusega koolis on tal oluline roll noorte muusikalise maitse kui ka maailmavaateliste seisukohtade ja väärtushinnangute kujundamisel. Ta on eeskujulik pereisa, kes peab oluliseks häid suhteid peres. Temalt on meil kõigil õppida. Timo Lige nimetati Kärdla Ühisgümnaasiumi aasta õpetajaks 2010.

Ivo Eesmaa

Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor

Kärdla Linnavolikogu esimees

Timo on emotsionaalselt intelligentne inimene. Ta ei püüa end teisena näidata. Vahel jätab ta teadlikult endast rumalama mulje, et partner ennast paremini tunneks. Asjad, millest ta aru ei saa, annab Jumala kätte. Elab olukordi läbi enda sees, mitte teiste peal. Ta on andestav.

Oma laste suhtes pole ta kunagi küüniline ega autoritaarne, aga ometi suur autoriteet nende silmis. Isa sõna maksab. Lastega koos on ta valmistanud lauamänge, oleme käinud matkamas. Hanna arvates on ta vahest ka range ja karm, kuid väga hea. Enamasti laseb ta rahulikult settida asjadel, millega ehk tundub vägagi kiire olevat.

Timo on abikaasana väga mõistev. Ta arvestab minuga, kuid siiski on ta oma pisikeste veidrustega. Tal on ideid kuhjaga, kui vaid päevas rohkem tunde oleks. Vahel on ta öelnud, et võib-olla on tal seetõttu nii palju tegemisi, kuna päevi ei anta palju. Jumal teab – meie palume, et see nii ei oleks.

Laulupealinna tegemised liitsid meie pere veel tugevamini kokku. Hannale ja Mirjamile olid isaga koos harjutamised ning hotellis ja kohapeal olemised vaieldamatult olulised. Nad said koos isaga erinevates olukordades koos olla. Nagu Timo ise armastab öelda – põhiline on emotsioon, enamus muud selle ümbert kaob. Johannes oma vanuses naudib veel niikuinii igat võimalust koos midagi teha, olla või minna.

Monika, abikaasa

TEKSTIKASTID

Youtube klipid said nii populaarseks, et esimeses proovis ei mahtunud koorisoovijad klassi ära.

Tahaks olla selline mehine mees, kes toob koju suure palga ja ajab korda kõik maailma asjad.

Oleme alles 16 aastat abielus olnud. Nii lühikese ajaga kõike kohe selgeks ei saa.

Tunnetan, et minu osa on luua muusikat, juhtida väikest kogudusegruppi ja olla noorte keskel.

07_Hanna Lige.jpg Foto Viktor Burkivsk. Timo tütre Hanna siiras olemine ja duett Ott Leplandiga Laulupealinna saate eelviimases voorus võlusid vaatajad täielikult.

09_Timo matkal: Timol meeldib matkata. Sedapuhku Vohilaiul.

08_Timo kooriga Rakveres: Foto Gunnar Kotiesen. Timo Lige ei vali kooriliikmeid. Ta laulab nendega, kellele see meeldib. Pole tavaline, et koolikoor laulab gospelmuusikat. Pildil kontserdil Rakveres.

08_2011-11-20-276 Foto Enn Veevo. KÜG koor saates Laulupealinn

3/2010 Liivia Kaustel,

Laululätte sünnilugu

Nõukogude Liidu ajal oli keelu all igasugune laste- ja noortetöö koguduses, tegelikult ei tohtinud lapsi isegi kirikusse kaasa võtta. Ometi, keelule vaatamata, tegutsesid lasterühmad mitmes suuremas koguduses – kodudes toimus salaja lastetöö.

Kõige suurem töö oli minu teada Tallinna Kalju koguduses. Selle töö juht oli Milda Laks, kes oli ise ka elukutselt õpetaja ja pühendas oma elu täiesti lastetööle. Samal ajal kaasas ta noori ja õpetas neid lastega tegelema. Nõmme koguduses said 1970-ndate algul mitmed lapsed päästetud ja nendega alustas tunde Aili-Malle Hanni (praegu Mantsik). Olevistes toimisid mitmed grupid, mille eestvedajateks olid sageli emad, kellel olid endal samavanused lapsed. Nii alustas Taimi Vanaselja oma lastegrupiga aastal 1971. Ka minul oli see arm saada ühe lastegrupi juhiks aastal 1972.

Kui olin 19-aastane, siis prohveteeris üks vana õde Hiiumaal mulle, et kui jään Jumalale ustavaks, siis tahab tema mind panna emaks paljudele. See oli minule kutse lastetööle, mida olen püüdnud järgida kogu elu. Ma olen selle üle väga õnnelik ja Jumalale tänulik.

Üks vana õde Hiiumaal prohveteeris mulle, et kui jään Jumalale ustavaks, siis tahab tema mind panna emaks paljudele.

Tädi Milda oli selline legendaarne lastetädi, kelle juures meie nooremad käisime õppimas, ideid ja juhendamist saamas. Samal ajal avanesid imeliselt ka kontaktid Soome poole, kust Jumala abiga toodi meile lastetöö materjale – praeguseks nii tavaliseks saanud flanellpilte ja muid näitlikke vahendeid. Tädi Milda tegi väga palju materjale ka ise – joonistas ja kujundas. Kõigil aga ei olnud seda oskust, nii käidi tema käest abi saamas. Õpetajad hoidsid väga kokku ja materjale vahetati usinalt – nii omatehtuid kui ka Soomest tulnut. Samal ajal hoiti konspiratsiooni.

Ühe hea lastetunni juurde kuulub alati ka laul. See oli üheks probleemiks, sest lastele sobivaid laule oli vähe. Jällegi Soomest saime mitmed laulikud, mida siis tasapisi tõlkisime. Et aga vältida topelt tööd ja koondada laulud kokku, tuli hulljulge idee anda välja lastelaulik kristlike lauludega. Kuna minul on muusikaõpetaja elukutse ja olen töötanud lastega kogu elu, haarasin initsiatiivi ja hakkasin laule koguma. Soovisin väga, et laulikus oleks ka eesti autorite laule. Kuid ainsana julges oma laule anda helilooja Leo Semlek.

Kuid ainsana julges oma laule anda helilooja Leo Semlek.

Tema lapsed käisid minu grupis ja nii ta kirjutas meile mitmeid laule pühadeks ja ka argipäevadeks. Veel sain paar laulu Anne Metsala käest Inga Lille nime all. Ja arvan, et tädi Milda abiga tuletati meelde vanad lastelaulud nagu "Ma olen väike karjane" jms. Suure osa laule aga tõlkisime soome keelest. Siin oli jällegi tädi Mildal suur roll. Tema tõlgitud on enamik kogumikku jõudnud jõululaule.

Edasi järgnes lauliku koostamine, milles oli suureks abiks Anne Metsala, kes kirjutas viisidele peale ka akordimärgid, mille järgi on hea saata. Istusime Annega tunde klaveri taga, valides laule ja korrastades viise ning harmooniat. Aitäh selle suure töö eest, Anne!

Trükkimisele sel ajal loomulikult ei saanud mõeldagi. Aga leiti mingi paljundusviis, kus noodid tuli kirjutada kalka-paberile ja sellest tehti mingil moel valguskoopiad. Lauliku esimese osa noodid kirjutas kalkale Aili-Malle Mantsik, kes ühtlasi ka joonistas pildikesed juurde – ikkagi ju lastelaulik. Oli aasta 1980.

Lauliku ristiisaks sai Kalju koguduse pastor ja kauaaegne EKB Liidu vanempresbüter Robert Võsu, kes igati toetas lastetööd ja ka lauliku väljaandmist.

Lauliku ristiisaks sai Kalju koguduse pastor ja kauaaegne EKB Liidu vanempresbüter Robert Võsu.

Mäletan hästi, kui istusime Kalju palvela väikeses toas ja arutasime, milline pealkiri oleks sobiv, mis kohe ei reedaks, et tegemist on kristlike lauludega, aga oleks siiski ka tähendusrikas. Tema siis pakkuski välja LAULULÄTE.

Selle töö juures olid veel mitmed inimesed abiks, aga kuna siis ei olnud hea midagi üles kirjutada ega ka laialt kontakte hoida, ei mäleta ma kahjuks kõiki, kellega koos seda tööd tegime, nagu sedagi, kellega koos otsisime nime. Vabandan, kui olen kedagi siinkohal unustanud mainimata.

Nii sai teoks esimene kristlik lastelaulik aastakümnete järel! Oleks päris huvitav teada, kes tegeles tookord selle paljundamisega – minul andmed puuduvad, sest üldiselt hoidsime kõik konspiratsiooni – asjad anti sageli mitte käest kätte, vaid vahendajate kaudu edasi.

Juba 1982 ilmus ka Laululäte 2 – jõululaulud. Jällegi istusime tunde Annega klaveri taga laulude harmoniseerimisel. Mäletan hästi seda ennejõulust aega, sest ootasin siis just Leharit ja mul oli tööst vaba aeg. Anne aga tegi seda kõike oma suure pere ja töö kõrvalt. Teise osa noodid kirjutas kalkale minu mälu järgi Helle Uusmäe metodisti kogudusest. Praeguseks paljud lastele nii armsaks saanud jõululaulud jõudsid väikeste lauljate kätte. Olime Jumalale väga tänulikud selle võimaluse eest!

1980-ndate aastate teisel poolel hakkasid puhuma juba vabamad tuuled, suurenesid kontaktid soomlastega ja mingil viisil jõudsid meie paljundatud laulikud nende kätte. Üks vahendajatest oli Ove Võsu. Nii jõudsid Eestisse 1988. aastal juba kaunid helesiniste kaantega trükitud laulikud, eraldi osadena Laululäte I ja Laululäte II. Oleks jälle väga huvitav teada, kes soomepoolselt selle lauliku trükkimist toimetas ja muidugi ka finantseeris. Jumal õnnistagu neid väga! Tähed PTI lauliku siseküljel tähendavad Piibli Tõlkimise Instituuti (mis mõningate andmete kohaselt oli sel ajal hoopis Rootsis).

Ilmus veel ka teine trükk 1990. a Laululäte I ja II ühises köites. Siis olid ajad juba nii palju vabamad, et sellel väljaandel on välja kirjutatud Piibli Tõlkimise Instituut ja trükikohaks Helsinki. Aga Eestisse jõudsid need laulikud taas tasuta jagamiseks.

See lauluvara on olnud pühapäevakoolides ja lastetöös kasutusel niisiis juba ligi kolm aastakümmet ning on paljudes kogudustes põhiliseks lastetöös kasutatavaks laulikuks tänapäevani. Hiljem on välja antud EELK Pühapäevakooliühenduse poolt 3 laulikut Päevaviisid, Jõuluviisid ja Kevadviisid, kus on ka mõned Laululätte laulud. Kohati on parandatud ja muudetud tõlkeid. Ilmselt oleks aeg kokku panna juba uus lastele mõeldud kristlik laulik! Nüüd oleks laule kordades rohkem, kui tol ajal.

Oleksin tänulik, kui keegi lugejatest teab veel mingeid andmeid ja võtab kontakti. Mälestusi lastetööst keelatud ajal aga võiksid kirjutada paljud, kes sel ajal õpetasid või olid lapsed, kes said osa sellest põranda-alusest lastetööst.