Iga aastaga läheb paremaks

2/2009 Pilleriin Meidla, EGA 2008 pressiesindaja

Tallinna Salme Kultuurikeskuses toimus juba neljandat aastat Eesti Gospelmuusika Auhind. Seekord oli teemaks "(Tr)Otsides Jumalat".

Tore oli vaadata, kuidas särasilmne rahvamass, pered lastega ja noored, täitsid 7. veebruaril kontsertsaali. Õhtu pakkus meeldivaid elamusi nii väikestele kui suurtele gospelmuusika austajatele. Pettuma ei pidanud keegi. Kava oli mitmekülgne, kaasahaarav ja muusika esitused varieerusid rockist rahvaviisideni.

Õhtu üheks eesmärgiks oli tunnustada muusikuid ja inimesi, kes on kristlikes ringkondades oma loomingu või tegevusega aasta jooksul silma paistnud. Seekord jagati "EGAkesi" viies kategoorias. Tunnustuse pälvinute hulgas oli nii vahvaid üllatajaid kui ka tuntud ja armastatud artiste. Viimaste hulka võib kindlasti arvata kategoorias "Aasta Plaat 2008" auhinnaga pärjatud Rebecca Kontuse albumi "Inglite pisarad", mis oma pehmete jazzimeloodiatega ei saakski külmaks jätta.

"Aasta looks 2008" valiti jällegi vastukaaluks rocki viljeleva noorte bändi Flammo lugu "Teretulemast", mida on võimalik kuulata nende esikalbumil.

Ainuke kategooria, kus ei tunnustatud seekord persooni, oli "Aasta Tegu 2008", milleks valiti oktoobris aset leidnud Eestimaa kristlikke konfessioone ja kogudusi ühendav sündmus Grace 2008.

Pikaajalise raadiotöö ja gospelmuusika propageerimise eest pärjati žürii otsusel auhinnaga "Panus Eesti gospelmuusikasse 2008" Oleviste koguduse pastor Ülo Niinemäge.

Üheks enim huvi tekitanud kategooriaks oli kindlasti "Aasta uustulija 2008", kelleks valiti luteri vaimulikest koosnev Papibänd, kes paelub oma uudsusega, pakkudes kuulamiseks vanu kirikulaule pop-rocki võtmes.

Lisaks auhinnasaajatele astusid üles kontrabassivirtuoos Taavo Remmel koos pereansambliga, kontserdi peaesineja Crux, külalisesinejana Dave Benton koos kooriga Living Stone, Ken Marquess, Helen Lokuta, housebänd Con Forte jt.

Seminaride läbiviijateks olid Viljandi baptistikoguduse pastor Aamo Remmel ning Pirita kloostri vaimulik Vello Salo, kes mõtestasid lahti õhtu teemat "(Tr)Otsides Jumalat".

Pere pisipõnnidele pakkus tegevust lastele suunatud programm Laste EGA.

Õhtu oli tore ja meeleolukas ning kui tsiteerida üht kontserdi külastajat, siis "Iga aastaga läheb paremaks". Kuid meile kristlastena on tähtis ennekõike sõnum, mida see muusika endas kannab. EGA 2008 peakorraldaja Timm Rannu sõnul on oluline, et ettevõtmisest ei kujuneks pelgalt meelelahutuslik üritus, vaid midagi enamat, nimelt vaimu kosutus. Hea vaimsuse ning avatud atmosfääri lõid nii teemale keskendunud sõnavõtud kui ka muusika – tuntav oli Jumala juhtimine.

Jääme ootama järgmist aastat, et tulla taas kokku eesmärgil jagada head sõnumit, tunnustada gospelmuusika viljelejaid ning rõõmustada kuulajate südameid.

Videot, fotosid ning seminaride mp.3 võimalik vaadata aadressil www.gospelauhind.ee

Piiblilaulud. Uue lauliku tulemine

1/2009 Ülle Käärikut, Ühendus Lapsed Eestis juhti intervjueeris Aapo Pukk

„Laulge talle uus laul, helistage pillikeeli rõõmuhõisetega!" (Ps 33:3).

"Kuulasin Piiblilaulude CD-d koduteel algusest lõpuni ja tunnistan, et on tõesti kvaliteetne ning sobivate lastepäraste lugudega armas asi. Ja tipp-vorm pealegi. On, mida lastele pakkuda ja koos nendega laulda." Kuressaare Siioni koguduse pastor Margus Mäemets

Mis on Piiblilaulud?

Piiblilaulude viisistamise idee oli juba ammu oodanud õiget aega ja heliloojat. Kuldsalmid on kuulunud läbi aegade lapsepõlves õpitud tarkuste juurde. Aga elutempo kiirenedes ja infohulga suurenedes on päheõppimise ind raugemas. Kõike leiab ju kiiresti mujaltki. Jumal saab aga kasutada Piibli kuldsalme erinevates elu olukordades õpitut meelde tuletades. See on võimalik vaid siis, kui need mälusügavustes olemas on.

Kuldsalmid jäävad aga tunduvalt kergemini meelde lauldes. Miks siis mitte laulda Piiblit! Nüüd on võimalikuks saanud, et iga laps saab oma Piiblilaulud. Iga laps väärib oma raamaturiiulile seda laulikut, et aegajalt kodus üle vaadata noodikirja ja laulusõnu. Plaati kuulates jõuab sõnum ka teiste pereliikmeteni. Piiblilaulud sobivad ka jumalateenistuse laste osasse ja lasteteenistusel ühislaulmiseks.

Iga pühapäevakooli tunni kavasse kuulub tavaliselt piiblilugu, kuldsalm päheõppimiseks, laulu- ja kordamiseaeg, palvehetk ja koosmõtlemise aeg. Lisaväärtuse tunnile annavadki need Piiblilaulud. Suurepärane abivahend ka sellele õpetajale, kes ise väga meeleldi ei laula. Laulikus on 26 laulu, mis on viisistatud Maris Lendi poolt. Kuldsalme laulavad solist Jaan Arder ja laululapsed Jaani kirikust. Igale laulule sellel CD-l järgneb fonogramm kaasalaulmiseks.

Kuidas on Piiblilaulud vastu võetud?

Laulikut ja CD plaati esitleti Tallinna Jaani kirikus 7. detsembril 2008. Esitlusel said sõna EELK peapiiskop Andres Põder, Jaan Bärenson Eesti Piibliseltsist, EMK superintendent Taavi Hollman, praost Jaan Tammsalu. Erakordse tänu pälvis laulud seadnud Seppo J. Järvinen ning salvestustiim Viive ja Enno Mäemets. Maris Lend ja laululapsed koos solist Jaan Arderiga rõõmustasid valikuga lauludest. Lauluraamat ja CD on saanud kujunduse kunstnik Aapo Pukilt.

Võin öelda, et kõik, kes on selle noodiraamatu plaati kuulanud, on ainult kiidusõnu öelnud. See ongi erakordne selle raamatu juures, et Jumal ise on oma Sõna andnud meile laulda.

Anneli kirjutas Kirjaklubisse: "See on ikka hea laulik küll, mitu asja saan korraga. Kõigepealt on see nagu piiblitund, kui ma kuulan Jumalast. Siis on see nagu laulutund, kui ma kaasa laulan. Aga laulikut hoian ma küll hoolega, sest mulle meeldisid need pildid väga. Ma kirjutasin oma nime ka sellesse laulikusse. Aga kas ma oma õele ka saaksin selle lauliku, tema ei ela meiega koos."

Eve Padar Peeteli kogudusest: "Ma olen 17-18 aastat tagasi olnud peaaegu iga lauliku loomise juures, kui hakkas levima kristlik eestikeelne kirjasõna. Kindlasti vajab lauluvara uuendamist, eriti tänuväärne on Piibli kuldsalmide viisistamine. Ka meie laululastele kuluks Piiblilaulud ära, jäävad ka edaspidiseks reliikviaks koju. Seetõttu pooldan originaallauliku soetamist, mitte lõputuid koopiaid. CD plaat kuulub tänapäeval pea iga väljaantava lastelauliku juurde, igal juhul hea kohe viisi õppida."

Mare Tamm Elvast: "Meie õpetajad alustavad nende lauludega sellel pühapäeval, aga meil on ka lapsi, kes tellisid CD endale koju ja osa laule juba peas."

Kristel Elmi Sindist: "Suur tänu, sain Piiblilaulud kätte. Kuulasin kõik kohe algusest lõpuni ära. Vaimustav, et meil on nüüd selline võimas asi, mida kasutada. Seal on nii erinevaid piiblisalme, et sealt leiab kindlasti midagi igaks tunniks. Jumalale kõige suuremad tänud ja loomulikult ka vaevanägijatele."

Kas jõuludega 2008 sai Piiblilaulude aeg läbi?

Piiblilaulud võiks kuuluda iga pühapäevakooliõpetaja töövahendite hulka. Nüüd on kätte jõudnud see aeg, et lastetöö juhid saaks alustada koos lastega kuldsalmide laulmist.

Paljudel kogudustel on see vajalik raamat juba olemas. Hoolitsetakse selle eest, et igal õpilasel oleks oma laulik. Lapsed võtavad ta rõõmuga koju kaasa, et järgmises tunnis jälle targem olla. Ja kindel on see, et Jumal armastab neid, kes teda kiidavad.

Selle kauni lauliku väljaandja on Ühendus Lapsed Eestis. Räägi meile paari sõnaga sellest ühendusest.

Ühendus Lapsed Eestis (ÜLE) esindab suurimat kristlikku rahvusvahelist lasteorganisatsiooni maailmas Child Evangelism Fellowship (CEF – Laste Evangelisatsiooni Ühendus). Oleme mittetulundusühing ja meie tegevus sõltub hea tahtega inimestest ja lahketest annetajatest.

Ühenduse eesmärgiks on õpetada lastele kristlikke põhimõtteid ja koolitada selleks õpetajaid. Teeme koostööd erinevate kogudustega, kes tahavad toetada lapsi nende igapäevastes muredes ja rõõmudes. Usume, et pühapäevakoolid ja usuõpetus on 21. sajandilgi väga vajalikud ning antud piibliõpetus annab hea aluse kogu eluks.

Kas ÜLE saab jõuda iga lapseni?

Eesmärk on mõelda nii avaralt, et oma palvetesse ja plaanidesse oleksime kaasanud kõiki Eestimaa lapsi. Iga lapse mure ja valu peaks olema mõistetud ja abikäsi ulatatud. ÜLE eesmärk on innustada kristlasi panema tähele last enda kõrval ja olema talle eeskujuks. Poisid ja tüdrukud meie kõrval vajavad tunnustamist ja julgustamist.

Milline näeb välja teie ühenduse igapäevatöö?

Meil on Kirjaklubi. Selle kaudu oleme jõudnud tuhandete lasteni kõigis Eesti maakondades. Kirjaklubi posti teel saadetud piiblitunnid on ka kõige kaugemates külades saanud lugemiseks kogu perele. Piiblitundide seeriaid on erinevas vanuses lastele. Peale 10 õppetunni läbimist saab iga laps kauni tunnistuse.

Anname välja raamatusarja „Iga päev koos Jumalaga". Neid raamatuid ilmub kokku 1000 päevaks. Igas raamatus leidub lugemist kaheks kuuks. Seal on mõtisklus ja küsimus iseseisvaks vastamiseks. Laps võib end ise premeerida lehekülje lõppu kleepsu lisamisega. Seda võib teha ka pühapäevakooli õpetaja või lapsevanem. Nii harjub laps vaikset aega pidama.

Mida tooksid esile ÜLE lastetöömaterjalide hulgast?

Äsja laulikuks saanud ja tuntust koguv Piiblilaulud, imeline raamatute sari "Iga päev koos Jumalaga", tasuta trükis "Saa tuttavaks Kuningaga!", evangeelse sisuga voldikud lastele, Franklin Grahami lugu „Kohtu hea samaarlasega", sõbrapäevaks "Anna, mida suudad", misjonijutt Hudson Taylorist, piiblitundide seeria Paulusest, suveprogrammiks "Sõnadeta raamat", lastelaagriteks „Kaljukotkas" ja rikkalikult muud.

Kas igast kristlasest võib saada hea lastetöötegija?

Heaks lastetöötegijaks saab ainult see kristlane, kellel on Jumala poolt isiklik kutse.

Meie omalt poolt teeme koolitusi ja seminare. Toon siinkohal ära olulisemad neist: "Operatsioon Jõululaps" järeltöö seminarid, Laste Efektiivse Õpetamise kursused, pikapäeva koolitused Hea Sõnumi ringi alustamiseks, laagrikursused, suvemisjonäride seminar, kooliaasta avaseminarid. Ülevaade www.lapsedeestis.ee Lastekoduleht www.avastajad.net

 

.

Usk Jumalasse aitas muusikamaailma tippu

4/2009 Liis Korts, Lootuse festivali kommunikatsioonijuht

Üheks Lootuse festivali peaesinejaks on tuntud Ameerika laulja Michael W. Smith, kes saabub Eestisse koos oma bändiga.

Michael W. Smith on paljude oma esitatavate laulude sõnade ja muusika autor. Ta on 34 korral võitnud Ameerika Gospelmuusika auhinna Dove. Oma 24-aastase muusikukarjääri jooksul on ta müünud enam kui 13 miljonit albumit ning salvestanud 29 number üks hitti, saanud neliteist kuld-albumit ja viis plaatinum-albumi tiitlit. Smith on Ameerika Muusika Auhinna saaja ning ta on saanud People'i ajakirja Most Beautiful People tiitli.

Michael Whitaker Smith sündis tehasetöölise Paul´i ja toitlustaja Barbara Smith´i perre Kenovaa´s West Virginias. Oma isalt päris ta huvi pesapalli vastu, muusikaarmastuse sai ta kaasa kirikust, osaledes juba lapsena koorides ning õppides klaverit. Noorukina tekkisid Michaelil tõsised probleemid alkoholi ja narkootikumidega, tema sõbrad olid asunud õppima teiste piirkondade ülikoolidesse ja ta tundis end väga üksildasena. Ta eemaldus kirikust ja Jumalast. Õpingud Marshalli Ülikoolis ja esimeste laulude kirjutamine muutsid ta elu pisut stabiilsemaks ent esinemised eri bändidega viisid õpingute katkemise ning sõltuvusprobleemide süvenemiseni. 1979. aasta novembris tuli Michaeli ellu pööre. Ta otsustas oma elu pühendada Jumala teenimisele. Narkootikumid ja alkoholi suutis ta Jumala abiga lõplikult seljataha jätta.

Smithi paljude poolehoidjate hulgas on ka endine USA president George W. Bush. Pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi kirjutas Michael presidendi palvel juhtunust laulu nimega "There She Stands".

Smith on teinud mitmeid ülesastumisi koos oma sõbra, U2 liikme Bono´ga. Nende ühine salvestatud lugu kannab pealkirja "North Star" (U2 albumil „How to Dismantle an Atomic Bomb").

Michael W. Smith on abielus Deborah Kay Davis´ega (sünd 1958) ning neil on viis last.

Väidetavalt ei jäta ühtegi kuulajat ükskõikseks suurepärase Ameerika Ühendriikidest pärit kitarrivirtuoosi Dennis Agajaniani esitlused. Ülikiire mängutehnika poolest tuntud Agajaniani mängustiil võib vahelduda rokist kantrini. Tema esitlused on alati dünaamilised, unikaalsed ning nauditavad igaühele. 15-aastaselt kitarrimänguga alustanud on ta tänaseks musitseerinud juba rohkem kui 70 riigis ning annab aastas pea 200 kontserti. Enamus tema ülesastumistest on seotud teenimisega erinevatel festivalidel.

Paljude kuulsustega, nagu Johnny Cash, Tanya Tucker, Michael W. Smith jt, koos musitseerinud Denis Agajanian on saanud mitmeid gospelmuusika auhindu ning nimetatud aasta muusikuks. Oma mängu ja olemusega rõõmustab ta paljusid!

Helisevad päevad!

11/2010 Ene Pilliroog, muusikateadlane

25 marjes

Võib liialdamata öelda, et selline oligi helilooja, koorijuhi, laulja, pianisti, organisti, pedagoogi, kooride asutaja ja tegusa muusikaorganisaatori Marje Sink'i elu.

Oma palve-, kiituse- ja südamelaule kirjutas ta tõepoolest vist küll igal eluhetkel, sest ta loomingut mõõdetakse ligi tuhande teosega. Kuna ta liikus paljudes kirikutes ja palvelates üle Eesti ning igal pool ootasid teda sõbrad ja tuttavad, kelle seas oli heade lauluhäältega soliste, duette ja koore, siis pühendaski ta oma teoseid enamasti kindlatele muusikutele. Ta loomingu käsikirju leidub veel praegugi paljudes pühakodades, kuigi vast enamik on siiski jõutud koondada nii Oleviste koguduse, EELK Kirikumuusika Liidu kui ka Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivi.

Nüüd on aeg tema heliloomingut kultuuriavalikkusele vääriliselt esitleda. Ainuüksi Peeter Sink'i tekstile loodud soololaul „Ühel hommikul kaob udu" tõstab kogu M. Sink'i loomingu Eesti muusikaklassika vääriskivide sekka.

Ühelt Kohila baptistikogudusest pärit ülestähenduselt leiame M. Sink'i tunnistuse, kus ta muuhulgas on öelnud: „Olen laulik Jumala armust ja ma võin igal ajal luua – ei vaja ma inspiratsiooni ega eritingimusi. Kaks kantaati olen komponeerinud mere ääres kividel istudes. Saatsin kantaadid kohe koorile, ilma et ma oleksin neid enne klaveril läbi mänginud. Arm on mind kandnud ja jõudu andnud. Kuni Jumal lubab, tahan töötada ja kuni päevi on, tahan laulda! Tahan teenida ja teha head nii kaua, kui aega on!"

Marie sündis 18. oktoobril 1910 Peterburi kubermangus Volossovo raudteejaama lähedases külas. Isa Mihkel Gildemann oli pärit Vigalast, perest, kus tegutses mitme põlvkonna jooksul köster-kooliõpetajaid. Ema Anna oli pärit Varbola kooliõpetaja perest. Nende perre sündis kuus last: Johannes, Lydia, Tabitta, Philip, Anna ja Marie. Mihkel Gildemann oli väga musikaalne inimene ja andis ka oma lastele edasi muusikalisi algteadmisi.

Marie sattus raske majandusliku olukorra tõttu Aaspere lastekodusse Rakvere lähistel. 1922–26 õppis ta Liigusti 6-klassilises koolis ja 1926–27 Tallinnas Kristliku Noorte Naisühingu lastekasvatajate kursustel, leides seejärel tööd Sinise Risti lasteaias kasvatajana. Kuna Marie juhatas juba 14-aastasena oma koolis koori ning komponeeris esimesed helitööd, siis moodustas ta ka Luise tänava palvelas kohe segakoori. Sealne kogudus sai 1937 iseseisvaks Karmeli vabakoguduseks.

Töö vaimulikul põllul viis ta kokku andeka kunstniku, luuletaja, vaimuliku ja kultuuritegelase Peeter Sink'iga. Nad abiellusid 31. mail 1930 Tallinnas. Perekonda sündis kaks poega: Tunne Väldo ja Kuldar.

1938. aastal lõpetas M. Sink Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni-, oreli- ja teooriaosakonna väga heade hinnetega. Professor Artur Kapi kompositsiooniklassi lõputöödena valmisid tal kantaat „Pärast Kolgatat" ja Klaverisonaat f-moll. M. Sink oli esimene Tallinna Konservatooriumi lõpudiplomi saanud naishelilooja ja Miina Härma järel teine Eesti naishelilooja, kes sai kõrgema erialalise hariduse. Kaks nädalat enne lõpudiplomi saamist muutis Marie oma eesnime Marjeks. Kuna tal oli omapärane, tugev ja suure ulatusega sopranihääl, siis tehti talle ettepanek jätkata õpinguid laulu erialal. See ei osutunud võimalikuks, kuna esialgu nõudis oma tähelepanu perre sündinud väikene poeg ning hiljem pööras olukorra riigis peapeale nõukogude okupatsioon ja II maailmasõda.

M. Sink tegutses 1940-ndatel koorijuhina Karmeli vabakoguduses ja Saalemi vennasteühingus, kuid ta oli isegi sõja ajal kaasas ka oma abikaasa misjonireisidel Lõuna-Eestisse ja mujale. Viibides 1944. aastal Neeme rannakülas, loobusid nad tuttavate kalurite pakutud võimalusest üle mere Rootsi pageda, eelistades tööd kodumaal. 1944–50 oli M. Sink Tallinna Õpetajate Seminari pedagoog ja koorijuht.

Sõja lõppedes veel misjonitööd otseselt ei keelatud, seetõttu said võimalikuks koguni vaimulikud laulupäevad, mida Marje ja Peeter Sink korraldasid näiteks Laitsna, Jaanimäe, Meremäe, Misso, Rõuge ning Vastseliina palvelates ja kirikutes. Nii et samal ajal kui nõukogude võim pidas halastamatult jahti Võrumaa metsavendadele, kogunesid samas kandis sajad inimesed vaimulikke laule laulma!

Tal oli läbi aegade erakordne anne uute kooride moodustamiseks, kus iganes ta ei viibinud. Ka tookord sündisid uued kohalikud koorid, mis vaimulikel laulupäevadel liideti ühendkoorideks. Selline tegevus sai toimuda kuni 1949. aastani.

Juba 1948. aastal oli M. Sink kustutatud Heliloojate Liidu nimekirjast, 1950. aastal vabastati ta pedagoogi ja koorijuhi kohalt Tallinna Õpetajate Seminaris. Nüüd teenis M. Sink leivaraha klaveriõpetajana ühes Tallinna vene koolis ja muusikaõpetajana Hiiu väikelastekodus, andis eraklaveritunde ning oli Tallinna Metodisti ja Kohila baptistikoguduses koorijuht. Aastatel 1962-1967 oli M. Sink Oleviste koguduse segakoori dirigent ning alates 1966. aastast kuni 1979. aasta septembrini juhatas Oleviste mandoliinikoori.

Heliloojale oli laulutekstide sõnum kogu loominguaja vältel ülimalt oluline. Tekst oli talle muusikalise inspiratsiooni allikaks ja kogu ta muusikaline mõtlemine rakendus kõigi vahenditega selle kujundlikku väljatoomisse. Ei kujuta mitte ettegi, et ta laule võiks esitada keegi pelgalt ilusa ja koolitatud häälega ning tehniliselt igati kõrgetasemeline laulja, kes aga esitatava mõtet kuidagiviisi tabada ja välja tuua ei mõista.

Peale erakordselt mahuka soolo- ja koorilaululoomingu kuuluvad M. Sink'i loomingu nimistusse kantaadid „Pärast Kolgatat", „Tühjus", „Kadund poeg", „Pea vastu, usklik!", Psalm 37 ja Psalm 90, kantaadid naiskoorile „Ära ärritu kurjadest Psalm 37:1-6,9, „Jehoova, Sinu poole" Psalm 25, „Vaadake üksteise silmi" (M. Krimm), Eesti rapsoodia klaverile ning arvukalt klaveri-, viiuli- ja tšellopalu igas eas mängijaile.

Olles mitme haiguse küüsis, tabas M. Sink'i 1972. aastal Kassaris puhkusel olles vasakpoolne ajuinfarkt. Ta kaotas kõnevõime, mis hiljem suures osas taastus. Vaatamata parema käe halvatusele, ei kaotanud M. Sink tegutsemistahet ja elurõõmu ning mängis tervist trotsides ühe käega nii klaverit kui ka vajadusel orelit. M. Sink suri 31. detsembril 1979 Tallinnas.

M. Sink'i soolo-, ansambli- ja koorilaule on läbi aegade eri kogudustes jumalateenistustel ja kontsertidel lauldud, ka okupatsiooniajal ja anonüümseina. Ta oli sügava ja eheda rahvusromantilise tundelaadiga vaimulik helilooja, kelle nõukogude ajal varju jäetud helitöödest on 20. saj lõpu- ja 21. saj algusaastail kultuuriüldsuse jaoks elule pääsenud peamiselt valik soololaule. Seega valdav osa ta heliloomingust alles ootab nii esitajaid, kirjastajaid kui ka loomingu uurijaid.

.

Marje Sink 100

11/2010 Urve Pihlak, Silvia Landra

Oktoobris tähistati Oleviste kirikus helilooja ja koorijuhi Marje Sink'i 100. sünniaastapäeva. Peale pikki aastaid kõlas helilooja looming nii suures mahus.

Kontserdil laulsid Tallinna Oikumeeniline Naiskoor, Oleviste meeskoor, solistid Aare Saal, Kristel Kurik, Kristi Veeber, organistid: Piret Aidulo, Maris Lend ja Liina Rahuoja. Kaastegev oli projektorkester, dirigendid Silvia Landra, Marika Kahar, Urve Pihlak, Aivi Otsnik, Kaie Kant ja Mary Tedre.

Ligi 100liikmeline ühiskoor ei olnud mitte ainult hästi häälestuv muusikaline üksus, vaid näide ühtsusest suure sõnumi edasiandmisel.

Taas kõlas kantaat Psalm 37, mille helilooja kirjutas 1958. aasta oktoobris. Teadaolevalt kanti suurteos esmakordselt ette Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse naiskoori (dirigent Voldemar Kaasik) ja seejärel Tallinna Oleviste Koguduse Naiskoori (dirigent Ruudi Nõlvak) poolt .

Kantaadi tekst pärineb Taaveti 37. laulust, salmid 1-6 ja 9. Lehitsedes teose partituuri kangastub aeg, kus helilooja seisis silmitsi töökoha kaotuse, Heliloojate Liidust väljaheitmise, majanduslike raskuste ja ühiskondliku halvakspanuga. M. Sink valas helidesse oma südamevalu. Kas me kuulsime muusikas ohkamist ja ahastamist? Helilooja ütleb Taaveti suu kaudu – ära ärritu kurjadest, ära ärritu patustest, sest neid niidetakse maha ja nad närtsivad nagu haljas rohi.

Kulminatsioonina tõuseb muusikas esile sõnum: „Veereta oma tee Jehoovale, küll ta toimetab kõik hästi." Teose rõhuasetuses jääb helisema küsimus – kes pärib maa? Tuleb vastus: Kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa.

Oleviste võlvide all sulasid esitajate ja kuulajate südamed võimsaks Jumala kiituseks ja austuseks. Tõdesime kõik, et Issand on seesama eile, täna ja igavesti. See, kes kandis helilooja M. Sink'i läbi eluraskuste, kannab täna meid.

.