06/2014
Tähti Lehtsaar, EKB Liidu muusikasekretär

Oleviste ülistuskoor

„Oleme sõpruskond, kelle eesmärk on oma elu ja muusikaga tuua ülistust Jumalale. Tänulikult lõpetame oma 9. hooaega suvefestivalil Kuressaares. Lisaks mitmehäälsetele ülistuslauludele bändi saatel puhume uut hingust sisse ka üle 100 aasta vanustele lauludele."
Solistid: Margot Suur, Helerin Oksa, Annika Soon, Koit Vatsel. Auri Niilo – klahvpillid, Priidik Soon – klahvpillid, flööt, Hendrik Soon – kitarrid, viiul, Üllar Kuusk – basskitarr, Avo Tutsu, Silver Kilk – löökpillid.

Hiline vihm

Võidulaulikust lauldi Saaremaal omal ajal pühapäeva õhtuti ja äratusnädalatel. Need sõnumid on lootusrikkad ja meloodiad hoogsad. Mäletame, kuidas inimesed nende laulude saatel eestpalvele tulid ja rõõmsaks said. Hilise Vihma koosseis: Heldi Vahter (klaver), Piret Tenno, Pille ja Margus Mäemets, Valter Rooso.

SOL

SOL on Oleviste koguduse liikmetest koosnev kristlikku rokkmuusikat mängiv bänd (aastast 2003): Annika Soon (vokaal), Hendrik Soon (vokaal, kitarr, viiul), Priidik Soon (vokaal, süntesaator, flööt), Edward Soon (basskitarr, tšello).

Trio Comodo

Trio Comodo on kolmest vennast koosnev, nii klassikalist kui ka popmuusikat mängiv ansambel. Itaaliakeelne sõna comodo tähendab: kokkumängiv, muretu, osav, mõnus, õdus, sundimatu. Lisaks akustilistele instrumentidele kõlavad elektroonilised pillid ja live-elektroonika. Hendrik Soon (viiul, elektriviiul, kitarr), Priidik Soon (flööt, tinavile ja elektrooniline puhkpill), Edward Soon (tšello, elektritšello).

06/2014
Tähti Lehtsaar, EKB Liidu muusikasekretär

Astrid ja Eike

Astrid Nõlvak (laul, kandled, karmoška) ja Eike Vellend (viiul, laul) on koos musitseerinud üle seitsme aasta. Repertuaar koosneb peamiselt lüürilisest rahvamuusikast ja omaloomingust. 2012. aasta jõuludeks valmis neil esimene plaat „Mõisnik ja lambrine". Seekord kõlavad laulud vanad vaimulikust repertuaarist ja rahvamuusikavaramust.

Kuresaare gospelkoor

Kuressaare koori Maranata repertuaaris on lihtsad gospelid, ülistuslaulud, spirituaalid. Lauldud on Pärnus, Tartus, Tõrvas, Hiiumaal, Ridalas, suvefestivalidel Võrus ja Hiiumaal, Kristuspäeval, kaugeim reis oli Lätti. Koos Timo Ligega laulsime Kuressaare Pereraadio 20. sünnipäeva evangeelsel teenistusel.

Timo Lige

Timo Lige on muusik, ülistusjuht ja muusikaõpetaja. Tema sadade laulude hulgast on mitmed leidnud koha kogudustes, lastetöös, kooride ja ansamblite repertuaaris. Timo on üles astunud nii üksi kui koos pereansambliga, kontsertidel ja jumalateenistustel üle Eesti.
Kuressaares juhib Timo ülistust koos Siioni gospelkooriga Heldi Vahteri juhendamisel.

05/2014
Tiiu Jürma, Tallinna Kalju koguduse muusikajuht

On muusikat, mis kõrvust mööda lendab,
kui tüütu inimese tüütu jutt.
Ja muusikat, mis alati meis endas loob uut
või äratab kord juba möödunut.
(Juta Kaidla)

Rõõmus kui Taavet, kel helisemas kannel, alustas Andres Tetermann 1890. aastal Kalamaja kogudusevanema tööd. Kohe algas muusikaline tegevus. Esmalt kõlasid soololaulud ja viiulimäng tema perekonna esituses, aasta pärast tegutses juba sega-, hiljem ka pasuna- ja keelpillikoor. Koorilaul muutus jumalateenistustel sõna kuulutuse kõrval lahutamatuks osaks.

20. sajandi keskel töötas nii sega- kui ka meeskooriga Johannes Kappel. Konservatooriumi oreli- ja kompositsiooniõpingute järel suunas ta oma anded kirikumuusikasse. Sündis täiesti uus tööharu: sümfooniaorkester. Kappel õpetas noori nooti tundma, pille mängima, andis solfedžot ja suunas paljusid muusikat õppima. Ta pühendas noortele parasjagu isiklikku tähelepanu, nii et iga mängija teadis, et just teda on tarvis. Repertuaaris oli baptismi lauluvara orkestreeringuid, eesti helitöid ja klassikalisi muusikateoseid. Orkestriõhtud olid populaarsed ja alati täismajale.

03/2014
Lembi Paldre

Äsja 120-aastaseks saanud Nõmme Baptistikogudus pani juubeliks kirja ka oma muusikaajaloo. Minevikust tuli välja toredaid seiku. Näiteks fakt, et esimesed kooriproovid toimusid Manfred von Glehni mõisas (seal oli klaver) või see, et ta ise koosolekutel käega takti lüües rahvast hoogsamale laulule õhutas, sest armastas temperamentset muusikat.

Esimesed andmed koguduse laulu- ja mängukoorist pärinevad aastast 1911, mil 82 liikme hulgas oli 6 mandoliini- ja kitarrimängijat, juhiks Aleksander Bataškov. Järjepidev kooritöö algas 1923. aastast. Laulu- ja pasunakoori juhtis bassilaulja ja vaskpillimängija Eduard Pechel. Heinrich Tooter ja Rudolf Leedjärv arendasid ka keelpillikoori.

02/2014
Eerik Rahkema, pastor Haapsalust

Koguduse jumalateenistusel on tavaliselt Jumala sõna, palve ja ühislaul. Siia lisanduvad sageli koorilaul, pillimäng ja muud muusikalise teenimise vormid. Kuidas on olnud 130aastases Haapsalu Baptistikoguduses?

Koor pani aluse mitmete noorte arusaamisele oma usu tunnistamisest ja Jumala teenimisest laulu kaudu.

Ühislaul liidab ja kannab

Koguduse asutava koosoleku pidas A. R. Schiewe 1884. aasta 23. veebruari õhtul. 24. veebruari õhtul toimus Ungru jões ristimine, kust tuldi tagasi linna. A. Johannson kirjutab: „Siin sai weel lauldud, palutud ja jutlustatud, ning seega oli esimesele uuetestamentlikule kogudusele Eestimaal alus pandud." Milliseid laule sellal lauldi?