Robirohi „Usutunnistus"

6/2008 Heldur Kajaste, Oleviste koguduse pastor

25. mai kontsert Olevistes oli maiuspalaks nii bluegrassi kui country-muusika sõpradele, sest üles astus meie vana hea sõber ansambel „Robirohi", kellel valmis uus CD nimega „Usutunnistus".

Värske album on pühendatud 8. detsembril 2007. a meie keskelt kojujõudnud muusikule, sõbrale ja suure südamega inimesele Tarmo Vardjale.

Nagu arvata võiski, jagus esitlusõhtul Robirohule kuulajaid küllaga, ja seda nii noorte kui vanemate hulgast – ja ma usun, et ükski ei pidanud pettuma.

Plaadi nimipala – „Usutunnistus" – juhatas meid vaimulike alustalade juurde. Indrek Vainu selge, kõrge ja kõlav hääl küsis igalt kuulajalt: „Rändur, ütle, kuhu lähed?" ning Robi mahlakas bass andis küsijale vastuse.

Samas laulus küsis Lea Kangur sarnaselt, tõsi küll – seekord mina vormis: „Kuhu ma lähen?" Lisaks saime kaasa elada õe tunnistusele, kuidas ta teel „hääletades" võeti ühele autole, mille juht oli Afganistani minemas. Hea oli kuulda, et Lea sai anda sõdurile edasi nii omapoolse tunnistuse Kristusest kui ka verivärske heliplaadi. Jääb uskuda, loota ja palvetada, et see külv kannab vilja eesti sõdurite seas ka põuases Afganistanis.

Väga meeliülendav oli kuulata kahest tromboonist saadetud pala „Olen nõrk ja jõuetu", mis Ants Nuudi ja Robi Kreutzwaldi enese poolt mängituna kogu heliteosele erilise värvingu andis. Justkui tõeline New Orleans!

Hea oli seegi, et ei paitatud mitte üksnes kuulajate kõrvu. Lisaks viisidele olid laulude sõnumid kütkestavad, mõtlemapanevad ja suunavad – kasvõi taevakodust rääkiv „Inglikoor" või Urho Meistri tõlgitud laul „Langend lehed", mille lõpusõnad – „ja kui taevakoju jõuab sinu hing – kõik, mis ära andsid, seal vaid ootab sind" – panid iga kuulaja end läbi katsuma.

Kuigi armast venda Tarmot ei ole enam meie keskel, ei jäänud see kontsert ilma viiulita. Seda osa aitas õnnestunult täita Henno Soode, kes, nagu kuulsime, on ka varem antud rollis „Robirohi" ansamblis kaasa mänginud.

Samuti liigutas mind, kuidas kontserdi käigus Afganistani mineva mehe eest palvetati ning ilusa pitseri vajutas õhtule Robert Kreutzwaldi lõpupalve.

Tegelikult saab igaüks, kes CD endale lunastab, osa ka Tarmo Vardja enda viiulimängust ja laulust. Kokku 19 laulu seas tooksin eriti esile plaadi viimase pala nimega „Põhjakodu" – lüürilise laulu, mida kuulu järgi juba Tarmo isa Viktor ja vanaisa Artur olla laulnud.

Jääb vaid soovida, et kui austatud lugeja iganes nimetatud plaati kuulab ja Tarmot meelde tuletab, ta ka mõne tänusõna Tarmo eest ja eestpalve Tarmo pere pärast Jumala poole saadab. Seda võime me kõik Tarmot mälestades teha ning nii kannab uus helikandja eneses kaugelt rohkem kui vaid kaunist muusikat ja sõnumit. Selliselt on see ka meie igaühe usutunnistus..

Oleviste ülistuskoor toetub Jumala visioonile

5/2008 Toivo Tänavsuu, Oleviste kogudus

Oleviste koguduse muusikajuht Kersti Kuusk räägib, kuidas Jumal andis talle visiooni, luua kirikutööst pisut kõrvalejäänute baasil ülistuskoor.

Kuidas sai Sinust Oleviste muusikajuht?

30 aastat saab sellest, kui ma end muusika ja selle kaudu ka Jumala teenistusse andsin. See kutse, Jumala kutse, tuli Urve Pihlaku kaudu, kes ärgitas meid tookord koos Taimi Kopliga tegema Haapsalu koguduses noortekoori. Kümme aastat olin kammerkoor Gloria dirigent, kus võisime teha põhjalikku ja detailset tööd Eesti vaimulike heliloojate teostega.

Mõni asi kestab, mõni muutub, mõni saab otsa. Ühel hetkel tundsin, et mul pole enam midagi anda. Võtsin aja maha ja vaikisin umbes seitse aastat.

2004. aasta sügisel kutsus Oleviste koguduse vanempastor Siim Teekel minu abikaasa Üllari kiriku haldusjuhiks. Astusime mõlemad Oleviste kogudusse. 2006. aasta veebruaris palus vanempastor mind muusikatöösse.

Kuidas said selguse, et see amet on sulle?

See vaikuse aeg oli tegelikult „kõrbeaeg", kus otsisin innukalt Jumalat. Käies Valguse Tee vabakoguduses, olin justkui kasvuhoones: kogusin enda sisse ega andnud midagi välja.

Ükskord kutsuti meid abikaasaga ootamatult ette ja palvetati meie pärast. Pärast eestpalvet kuulsin justkui Jumala häält ütlemas: „Tõuske üles!" See oli selge teadmine, et temaga koos läheme uutesse ülesannetesse. Jumal oli mind ette valmistanud. Ja ehkki pärast seda üritasin ikka veel tõrjuda kutseid ja kohustusi, olid need sõnad mul meeles.

Mida nõuab muusikajuhi amet?

Minu ülesanne on koordineerida koguduse muusikatööd, paigutada soliste, ansambleid ja koore kavasse. Saan kaasa aidata mulle olulistes muusikasuundades, nii klassikalises muusikas kui ülistusmuusikas.

Püüan hoolitseda selle eest, et koguduse muusikud saaksid koos laulda ja musitseerida, on need siis jaanipäevad, laagrid või jõulud.

Mille järgi valid kogudusse muusikat?

Pean aru saama ja pastoritega konsulteerima, milline on koguduse muusikaline tellimus ja ootus. Mitmeid ideid erinevatelt inimestelt on Jumal juhtinud ja esile toonud. Muusikakollektiivide ja ülistusjuhtide rohkus on Oleviste suur rikkus. Kokku on meil seitse koori, pluss ansamblid ja projektikoorid. Igaüks neist annab oma parima.

Kuidas sündis Sinu enda ülistuskoor?

Kui tulin Olevistesse, küsis vanempastor, kas mul on pakkuda mingit muusikalist täiendust – tuua kogudusse muusikat juurde? Tagasi mõeldes olin toona eluga niivõrd rahul ja arvasin, et ei peagi midagi tegema. Kuid sellele kutsele tundsin käsku vastata. Alustasime nelja tüdrukuga bändi saatel – minu tütar ja tema sõbrannad, seejärel tuli terve mu pere, mõned mu õpilased.

Jumal andis 2005. aasta jaanipäeva ettevalmistades minu südamesse ülistuskoori visiooni. Kutsusin neid, keda polnud ammu kirikus näinud ja noori kristlasi, kellega tutvusin koguduses. Sain Jumalalt ka mõned konkreetsed nimed. See oli imeline Jumala juhtimine! Ta ei tee vahet, kui täiuslikud või head me oleme, ülistust lauldes saame olla Tema ligiolus, muutuda ja kasvada.

Kes laulavad ülistuskooris?

Üsna mitmed pered, abielupaarid, emad ja tütred, isad ja pojad, mitmed firmajuhid, pangatöötajad, ajakirjanik, nõunik, mõned õpetajad, õpilased.

Kuidas on koor kasvanud ja arenenud?

Mitmed inimesed on jaganud oma kogemusi, kuidas laulude läbi Jumal neid kõnetab. On inimesi, kes vahel lihtsalt ei saa laulda, sest neil voolavad pisarad. Koori pühendumine ja huvi Jumala Sõna vastu on aja jooksul kasvanud. Kooriproovid pole lihtsalt laulmised, vaid osadus, kus inimesed saavad üles tõstetud. Me jagame oma südant, Jumala imed sünnivad, inimesed paranevad. Ma näen, et koori inimesed juurduvad ja saavad tugevamaks Jumalas.

Samuti oleme arenenud muusikaliselt palju ja laulame ka keerulisemaid partiisid. Tänu Jumalale, sest kedagi pole koori kutsutud ainult tema muusikaliste võimete järgi.

Kus on ülistuskoor seni esinenud?

Lisaks teenimisele oma koguduses astusime üles 2006. aastal Tartus EKB Liidu suvefestivalil, eelmisel aastal laulsime Põlva Karismaatilises Osaduskirkus ja Jaanimõisa kalmistupühal. Oleme külastanud Haapsalu, Allika ja Kalju kogudusi ning tänavu osalesime I ülestõusmipüha jumalateenitusel Helsingi Saalemis.

Oleme näinud, et Jumal kasutab meid, kuulajad on saanud õnnistatud ning Jumal on ka meid endid õnnistanud.

Millised esinemised ootavad kooril ees?

Juulis tahaksime minna suvetuurile Hiiumaale. 11. juulil laulame Jausa palvelas väga vanu laule üritusel "Esiisade laulud ja priilaste lood". Nii idee algataja Kaie Kant, selle õhtu juht vanempastor Siim Teekel, kui ka mina oleme Jausa küla isade lapsed.

13. juulil astume üles EKB Liidu suvefestivali lõpujumalateenistusel ülistuskooriga ning laulame kaasa ühendkooris „Hiidlased ja sõbrad". Pühapäeva pärastlõunal teenime Käina kalmistupühal.

Mida tähendab Sinu jaoks ülistuskoor?

On tohutu eesõigus olla mingi grupi inimeste jaoks lihtsalt olemas – mulle läheb nende inimeste käekäik väga korda. Minu eestpalvetes on nad kõik. Hea on koos laulda!

.

Sa südames nüüd pane

12/2009

Sõnad: Anna Haava (1864–1957)

Viis: Matis Metsala (s. 1973)

See kaunis jõululaul on laiemale publikule tuntuks saanud lauluraamatu "Vaimulikud laulud" kaudu (laul nr 71). Noor muusik Matis Metsala oli jõudnud laulu koos laulja Elo Toodoga juba mitmel pool esitada ja nii jäi see ka lauliku koostajatele silma. Seoses huviga laulu vastu palus Matis oma emalt, Anne Metsalalt, abi laulule kooriseade tegemisel. Selle tulemusel valmiski tänaseks just koorilauluna tuntud laulu seade.

Matis Metsala:

Minu mälu järgi oli see aastal 1992. Jõudsin läbi sügisõhtu koju. Elasin siis veel vanematekodus. Kodus polnud hetkel kedagi. Avastasin klaveri pealt mõned luuletused. Neid lugema hakates jäi pilk pidama Anna Haava luuletusele "Jõuluks". Tundus ilus tekst. Mõtlesin, et lihtsalt huvi pärast proovin, mis mina sellise tekstiga teha suudaksin. Järgmise 10 minutiga oligi lugu valmis.

Alguses ma ise teataval määral lausa võõristasin seda lugu, kuna see ei tundunud „minulik". Minu muusika sünnib tihti läbi harmoonia, see tähendab viisi või leidmotiivi asemel sünnib loo keskne harmooniline järgnevus, mille ümber ja peale tekib kõik muu. Kuna olin tol ajal väga vaimustatud jazz-harmooniast, siis tundus, et see lugu oma harmooniaga on nagu teisest maailmast. Sellest hoolimata noodistasin loo ja pakkusin laulu tollal minu naabruses elanud Elo Toodole. Elo arvas, et see on ilus laul ja seda võiks esitada küll. Nii jäi laul päris pikaks ajaks meie repertuaari. See oli ka minu esimene lugu, millest valmis kooriseade ja jõudis selle kaudu laiemasse kasutusse. Mäletan hästi, kuidas püüdsin ise loo harmooniat taandada neljaks hääleks. See oli raske, kuna kõikvõimalikke juhuslikke, läbiminevaid ja värve lisavaid noote ei saanud kasutada. Selle neljahäälse harmoonia vormiski mu ema korralikuks ja lauldavaks seadeks.

Hiljem on mind nii mõnigi kord üllatanud, kui paljud koosseisud seda lugu esitavad ja millistes seadetes seda tehakse. Selliseid üllatusi on nii meeldivaid kui mõnikord harva ka vähem meeldivaid. Aga eks see on ilmselt iga autoriga nii, et oma loomingut kolmandate isikute esituses kuulates elatakse läbi üsna vastakaid tundeid. Samas kogen ma näiteks selle loo puhul küll selgelt seda, et see pole nagu „minu lugu", vaid pigem olin lihtsalt kanaliks, mille kaudu see laul sai sündida.

"Sa südames nüüd pane" on tänaseks välja antud mitmes jõululaulikus ja on kujunenud paljudele kooridele ja solistidele armsaks eesti jõululauluks.

.

Kirikumuusika praktiline pool Eestis ja Rootsis

11/2009 Tähti Lehtsaar, EKB Liidu muusikasekretär

Olen tohtinud tutvuda kirikumuusika korraldusega meil ja mujal. Mullu kaitsesin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistritöö Eesti kirikumuusika rahastamisest, tänavu külastasin Rootsi Misjonikirikut.

Eesti kirikumuusika rahastamine

Seoses uurimustööga otsisin kontakte Eesti Kirikute Nõukogu 10 liikmeskiriku muusikutega. Tundsin huvi, millistest kohtadest, mille jaoks ja kuidas on rahastustoetusi küsitud. Samuti ootasin vastuseid esinenud probleemide ja õnnestumiste kohta sponsoritega suhtlemisel.

Selgus, et ainult luteri kirikus ja meie liidus on olemas inimene, kellelt on võimalik saada infot terve kiriku muusikatöö kohta. Pooled kirikutest ei ole muusikatöö jaoks rahasid otsinud. Nad on muusikatööd korraldanud ainult oma kiriku sees. Küll aga tuli välja, et mitmed oleksid valmis suuremate muusikaürituste korraldamiseks ja oma kiriku tutvustamiseks väljaspool, kui oleks rohkem informatsiooni ja oskusi rahastustoetuste küsimiseks.

Küsitlus näitas, et rahastustaotluste hulk ja suurus ei sõltu kirikute poliitikast, vaid antud alal aktiivsete muusikute olemasolust. Kuigi kokku oli toetusi saadud 22 erinevast allikast, kasutatakse põhiliselt riiklikke toetusfonde (Kultuurkapital jt), kus aastatega on taotlusvormide täitmise oskused suurenenud. Sponsoritega suhtlemine tundub esialgu raske. Ajakulu on suur, aga tulemus väike. Esimesed kogemused võivad jätta ebamugava tunde. Mida paremini sponsorit tuntakse, seda kergem on küsida. Samas tasub vaev ennast ära. Üldiselt suhtutakse küsijatesse hästi – kui on võimalik toetada, siis seda ka tehakse. Sponsoreid tuleb aga alati meeles pidada ja tänada.

On hea, kui koguduse muusikatöö on avatud ja nähtav piirkonna inimestele. Kohalikus ajalehes saab koguduse muusikasündmusi valgustada. Head koostööd saab teha kohaliku (muusika)kooli, kultuurikeskuse ja -nõunikuga. See kõik muudab kiriku muusikatöö üldsusele arusaadavamaks ja loob usalduse. Rahalist või muud toetust saab küsida suuremate ettevõtmiste puhul, nagu kontsertide ja kontsertreiside korraldamine, külaliste kutsumine, CD-de väljaandmine jne.

Rootsi Misjonikiriku muusikatöö korraldusest

Misjonikiriku keskus asub Stockholmi südalinnas, kus on mitme korruse jagu kontoriruume ning muusika- ja misjonipood. Muusikatööd koordineerib Lena Wohlfeil, kelle vastutusalaks on kõik laulmisega seonduv. Misjonikiriku Lauljateliit on Rootsis suuruselt teine koorilauljate ühendus. Samas majas töötab Hanna Ekstedt, kes tegeleb muusikastrateegia ja oikumeenilise noorteühenduse Equmenia muusikapoolega. Kuna Rootsis on puhkpillimuusika traditsioon väga tugev, siis on ka Misjonikirikus umbes 1000 puhkpillimängijat, kelle tegevust juhib Eric Hagström.

Kogudustes on heal järjel paberimajandus, mis tähendab, et keskusesse saadetakse ka kõigi oma muusikakoosseisudes osalejate arvud. Kokku on muusikatöös osalejaid ligi 17000, kõige rohkem segakoorides ja beebilaulu ringides. Kogudused on huvitatud kõigi oma töövaldkondade (pühapäevakool, piibliring, laulukoor jt) inimeste iganädalasest kokkulugemisest, sest Rootsi riik toetab suurel määral rahvaülikoolide süsteemi, nn elukestvat õpet. Ja kirik tegeleb ju ometi rahva harimisega. Kirikute juures tegutsevad erinevat muusikaõpet pakkuvad koolid, beebi- ja rokikoolidest pilliõppeni. Rahastamisküsimustega tegelevad eraldi organisatsioonid Sensus (luteri kirik) ja Bilda (vabakirikud). Kõike seda otseselt Eestisse üle tuua ei saa, aga isiklike kogemuste ja kontaktide kaudu on alati võimalik leida ideid edasiliikumiseks.

Tutvusin erinevate koguduste muusikatööga ja Misjonikirikule kuuluva rahvaülikooli muusikaosakonnaga Jönköpingis. Kuigi võimalused on erinevad, algab kõik pühendunud inimestest. Sain innustust ja ideid nii mõnegi asja algatamiseks Eestis. Julgustan kõiki kirikumuusikuid leidma kontakte oma eriala inimestega nii kodu- kui välismaal. Ühine töö Jumalariigis, sarnased vajadused ja väljakutsed on see, mis innustab üksteiselt õppima ja koostöövõimalusi otsima. Muusika on ju paljudele inimestele esimene teejuht Jumala juurde.

Häälekas kirikurenessanss

7-8/2009 Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane

Omal ajal öeldi, et kirikuid ehitati Issanda auks ja linna iluks. Eks nüüdki kerki kirikute sööstukad tornid häirimatus rahus turistliku ja kaubandusliku mesilastaruna sumiseva Tallinna vanalinna kohal, osutades igaviku poole.

Kirikute avarad ja kõrged ruumid on arhitektuuripsühholoogiliselt mõeldud selleks, et meid argisaginast välja tuua ning sundida pisimurede asemel mõtlema millegi aatelisema, ülevama, igikestvama peale.

Tallinna linn on uuel eesti ajal, vaatamata sellele, milline erakond parajasti võimul, juba aastaid finantseerinud ja korraldanud programmi Tallinna Kirikurenessanss. Kiiduväärseima tolerantsusega sealjuures. Ei mingit erakondlikku, rahvuslikku ega konfessionaalset vahetegemist. Projekti raames on krohvitud ja värvitud, paigatud ja parandatud hooneid, konserveeritud ja restaureeritud inventari tõepoolest aukartust äratavas mahus.

Kirikurenessansi osaks on olnud ka süstemaatiline orelite lisamine ja restaureerimine – alates Toomkiriku ning Jaani kiriku vanadest orelitest kuni uute ehitamiseni, millest kaht saab esmakordselt kuulda äsjaalanud Tallinna rahvusvahelise orelifestivali raames.

Tänavuse muusikasuve augustikuiste tähtürituste hulka kuulub ka spetsiaalne kontserdisari "Tallinna Kirikurenessanss", mida juba kuuendat aastat korraldab muusikaühing Crescendo.

Augusti igal neljapäeval saab Tallinna renoveeritud kirikutes kuulata hinge kosutavat muusikat ja nautida kontserdipaiga ilu.

Kirikurenessansi kontsertsarja programm hõlmab sel aastal nii sajanditevanust muusikat kui kaasaegseid töötlusi. 6. augustil esineb Arsise kellade ansambel Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. 13. augustil laulab omakorda vene õigeusu meesansambel Credo Toomkirikus. 20. augustil avaneb huvilistel võimalus tutvuda äsjarestaureeritud Nõmme Saksa Lunastaja kirikuga, kus esinevad Kadri Hunt ja Weekend Guitar Trio. 27. augustil on Püha Vaimu kirikus kontsert „Põhjala saarte hääled III", Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmeli vahendusel. Kirikus on muide jätkuvalt näitus kiriku XVII ja XIX sajandi vitraažidest. Kõik kontserdid algavad kell 18.00 ning on tasuta sissepääsuga.

Lisainfo kontsertide ja esinejate kohta kodulehelt www.crescendo.ee.

***

Sarja esimene kontsert toimub Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Niguliste kiriku läheduses asuv hoone on olnud mitmete ajaloosündmuste tunnistajaks. Üsna kohe pärast reformatsiooni rajasid Tallinna varakad luterlased Rüütli tänavale suurejoonelise Uue seegi hoonekompleksi, mis oli mõeldud tõbiste, santide ja põgenike majutamiseks. See maja anti 1716. aastal linna poolt Rootsi-soome kogudusele. Hoonel küll puudus sakraalhoonele kohane torn, kuid avar ja valgusküllane võlvsaal võimaldas pühakoja toredasti sisse seada.

Üle kahesaja aasta tegutsenud kirik kaotas oma koguduse 1944. aastal, mil siinsed rootslased asusid hirmust peatselt saabuva Punaarmee ees Rootsi. Nõukogude võim muutis kiriku spordihooneks. Siin poksiti, maadeldi, tõsteti kangi ja katuse all mängiti lauatennist.

On imetlusväärne, milline uus metamorfoos on toimunud pärast Eesti taasiseseisvumist eestlaste, eestirootslaste ja rootslaste tihedas koostöös. Pärast inventari ja kogu ruumistiku täielikku restaureerimist on kasutusele võetud võimas keldristik, kuhu mahuvad nii koguduse abiruumid kui ka erakordselt huvitav rootsi-eesti kirikukunsti muuseum.

Minu kogemus Lootuse festivalist

6/2009 Tiiu Tamm, Ridala baptistikogudus

Olen üles kasvanud koguduses, kus koorilaul oli aukohal. Juba 14-aastaselt võisin kuuluda koori, mida juhatasid väga nimekad koorijuhid: Ruuben Reinvald, Ants Soode, Viljo Liik, Marje Sink, Marika Kahar jt.

On möödunud aastad. Koorilaul on järjest vähem au sees. Kuigi mitmekümnete aastate järel olen leidnud inimesi, kes tahavad koos laulda. Olen tundnud lausa pisar kurgus, et kas ma enam kunagi ei saa laulda neid võimsaid hümne – aeg saab ümber. Lootuse festival kinkis mulle helge, südamest kauni elamuse. Võisin laulda koos selles suures kooris oma noorepõlve sõpradega, laste ja lastelastega. Täna on juba neljas päev peale festivali ja need lootustandvad laulud kõlavad mu sees edasi. Olen südamest tänulik sümfooniaorkestrile ja dirigent Lehari Kaustelile ja koorijuhtidele Maarikale ja Merlele.

Tänaval tulid vene inimesed ja tänasid vene keeles lauldud laulude eest. Kui kena! Milline rõõm oli, kui sain kaasa laulda kutsele: "Nii nagu olen, tulen ma..." Kui inimesel on hinges valu patu pärast, siis olgu muusika nii vali kui tahes – ta tuleb! Rõõmustan koos päästetutega.

Minu südamlik tänu kõigile, kes aitasid kaasa festivali kordaminekuks. Oi, mu tänu on suur!

Au ja kiitus meie Kuningale!