12/2016
Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus

Selle lüürilise laulu autor Ella Pumber on elanud väga pika elu. Ta on üles kasvanud Paldiskis, sõjapõgenikuna elanud Rootsis ja Argentiinas ning suurema osa elust Torontos. Viimased aastad on ta veetnud tütre juures Calgarys, kus täitus tal hiljuti 98. eluaasta. Ta on suure pere ema: 4 last, 10 lapselast ja 14 lapselapselast. Ta on kirjutanud palju luuletusi ja tõlkinud suure hulga vaimulikke laulutekste mitmest keelest.
Kõige olulisemat siin elus on kirjeldanud Ella nii: „Juba teismelisena olin kogenud Kristust kui oma isiklikku Päästjat, kes kinkis uue, puhta südame ja kindla lootuse igaveseks eluks. Sõjakeerises kaotasin kodumaa ja kõik, mis seal oli armas, kuid Jumala pitserit südamest pole keegi võinud röövida.“
Mõned päevad tagasi meenutas Ella Pumber selle laulu saamislugu: „Olles pagulasena 1944. aasta hilissügisel Põhja-Rootsis, tundsin ennast seal väga üksi. Mõned mu laulud ja luuletused olid sel ajal nii kurvad, üksildustundest kantud. Hakkasin jõulude peale mõtlema: kuidas kõik kodus oli. Igatsesin kangesti oma perekonna järele. Siis tahtsin jõuludest midagi ilusat kirjutada. Nii sündis „Mu jõululaul on Petlemmast“, mille meloodiaks rootsi rahvaviis.“

12/2016

Löökpilliduol Redel Ruudus (Aleksandra Kremenetski, Valeria Jagudina) ja laulja Mirjam Kivisillal valmis ühine plaat. Rohuneeme kabelis salvestati pillid ja Peeter Salmela stuudios vokaalpartiid, materjalitöötluse ja lõppviimistluse tegi José Diogo Neves.
Albumis on üheksa lugu: viis vaimulikku rahvalaulu – tuntuim vast „Mu süda ärka üles”, kolm A. Kremenetski pala ja T. Lige „Vähem mind ja rohkem Jeesust”.
Kõlavad sellised pillid nagu vibrafon, marimba, marimbula, kalimba, timpan, trummid ja taldrikud. Helipilt on üldjoontes vaikne, kuid samas intensiivne; siin on nii koos mängitud unisoone kui ka palju improvisatsiooni ja vabadust. Võib öelda, et esitusele paneb krooni pähe Mirjam Kivisilla laul – tema kauni tämbriga hääl ja tekstide läbitunnetamine. Ühes loos ühineb trioga ka Mihkel Metsala flüügelhornil.
Plaat on saadaval Logose, Apollo, Rahva Raamatu ja Laseringi poodides.

10/2016

Milline oli muusikasekretäriks saamise eellugu?

Olen Tartu Kolgata koguduses lastega ja suurtega laulnud Tartusse kolimisest alates, st 1984. aastast. Esialgu oma koguduse piires ja varsti tekkis üha rohkem kontakte ka teiste koguduste muusikutega. Tallinna omasid ma juba teadsin, nüüd siis laienes tutvusringkond ka Lõuna-Eesti poole. Tol ajal käis see ju ikka isikliku suhtlemise pinnalt. Koguduste koorid ja ansamblid külastasid päris tihedalt naaberkogudusi, eriti aastapäevadel.
Mingil hetkel olin õla alla pannud EKB Liidu suvepäevade muusika organiseerimisele, esialgu vist lastekooride poolelt. Igatahes näitavad andmed, et 2000. aastal on Elvas laulnud 65 last kaheksast kogudusest. 2001. aastal Kärdlas laulsid 138 last 13 kogudusest peale oma repertuaari kaasa ka ingliskeelses muusikalis „Experiencing God” koos USA ja Eesti kooridega.
Leidsin oma CVst, et olin enne 2006. aastat juba mitteametlikult koordineerinud Liidu muusikatööd kolm aastat.

09/2016

Marten Meibaum, Suure-Jaani baptistikogudus

Sügisel 2013 esmakordselt Tallinna Kalju koguduse jumalateenistusel musitseerinud ansambel köitis kohalviibijate tähelepanu senikuulmata seadega rahvaviisist „Mu süda, ärka üles”. Nädal hiljem sai ansambliga tuttavaks Allika kogudus. Kuna tagasiside kuulajatelt oli innustav ja koostöö muusikute vahel sujus hästi, astus sama seltskond mõni aeg hiljem taas kord poodiumile, esitades muuhulgas tuntud tekstiga vokaalteose „Otsekui hirv”. Õhus oli omaloomingu hõngu, mida lisandus ka järgnevatel esinemistel.

Järgneva aasta jooksul teenis ansambel, lisaks tihenenud kordadele „kodukogudustes”, kaasa ka Suure-Jaanis ja Haapsalus. Peatselt kuulus ansamblisse 7 noort, kellest enamus õppis Muusikakeskkoolis. Ansambli repertuaari põhiosa moodustavad kahe liikme, Hans Chr. Aaviku ja Marten Meibaumi, omalooming ning seaded tuntud vaimulikest lauludest, mis on kõnetanud juba mitmeid põlvkondi.

12/2015
Eve Saumets, Elva baptistikogudus

Elva baptistikoguduses tuli kirikuaasta viimasel pühapäeval esmaettekandele üks osa siinkirjutaja vaimulikust laulutsüklist „Kõigi pühade eest”. Nende keldi ja briti palvetekstide muusikaline eluletõusmine on ka osake minu vaimuliku eneseleidmise teest.

Nende keldi ja briti palvetekstide muusikaline eluletõusmine on ka osake minu vaimuliku eneseleidmise teest.