Jõululäkitus 2019

Detsember 2019 

„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja“ (Gl 4:4).

Meie kõigi elus on sündmusi, mis on nii erakordsed, et jagavad elu justkui kaheks – eluks enne ja pärast teatud sündmust. Keegi sünnib või sureb, kolib teise riiki või astub abiellu, ja sellest ajast alates ei ole elu enam kunagi endine. Sama kehtib ka kogukondade, riikide ja isegi kogu maailma kohta. Ajaloos on ikka hetki, mis on oma erilisusega veelahkmeks, mille kaudu tuleb ülejäänule viidata kui millelegi, mis toimub enne või pärast.
Aegade suurimaks sündmuseks, milleta ei saa viidata peaaegu ühelegi teisele aset leidnud sündmusele, on Jeesuse sünd. Huvitaval kombel ei ole mitte ükski sõda, maadeavastus, leiutis ega saavutus maailma ajalugu kaheks jaganud. Selle lõikab kaheks hoopis ühe vastsündinud lapse esimene nutt sõnnikulõhnalises loomasõimes, kaugel maailma rikkusest ja vägevusest. Jumala enese sünd on hingeks, millel liigub maailma ajaloo uks.
Kui sageli me sellele mõtleme? Kindlasti jõulude ajal, kui jõulukaardil on idamaa targad ning Maarja ja Joosep iga laulu sees. Aga kui palju me oma elu argipäevadel tajume, et kõik, mis maailma ajaloo jaoks tähendust omab, on juhtunud ikka kas enne Kristuse sündimist või pärast seda? Kõik on sellega kuidagi seotud, mitte ükski inimajaloo verstapost ei saa hakkama ilma viiteta Jumala Poja sünnile.
Sama kehtib ka meie elu kohta. Iga tähtpäev, olgu selleks pulmapäev, lapse sünnipäev või mõni muu oluline sündmus, tuletab meile ikka meelde sedasama salmi: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja.“ Veelgi enam – isegi surm ega ükski hauakivi ei saa läbi, ilma et viitaks Kristuse sündimisele. Ja see saab tähendada vaid üht: kõigel meie elus on seos Jumalaga. Jeesuse sünni kaudu on Jumalast tõesti saanud Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega.
Kallid kaasmaalased, head pühadeaega 2019. Issanda aastal ja kõikumatut veendumust Jumala läheduses!

Aastapreemia teleajakirjanik Anne Raistele

Detsember 2019 25 anne raiste

Eesti Kirikute Nõukogu andis oma oikumeenilise aastapreemia 2019 Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Anne Raistele. Raiste on alates 1994. a tutvustanud regulaarselt kirikuelu sündmusi ERRis, eeskätt Aktuaalses Kaameras. Kajastamist on leidnud EKNi liikmeskirikute uudised ja tegevused, samuti kiriklikud pühad ja religiooni roll Eesti ühiskonnas. 2019. a märtsis viibis ta võttegrupiga Vatikanis omaaegse peapiiskopi Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise dokumentide üleandmisel Pühale Toolile.
EKB Liidu vaimulike töötegijate sügiskohtumisel Keilas 23. novembril jagas Raiste oma kogemusi, mida arvestada televisiooni, raadio ja trükimeedia puhul. TV uudises on oluline uudne pilt, kuid sõnumit jõuab ekraanile enamasti vaid pool minutit, milles peavad siis kõlama ka selged laused. Raadiosaade saab olla palju voolavam, kirjeldavam. Trükimeedias oodatakse suuremat konkreetsust, fakte. Ta kutsus kogudusi julgemalt oma tegelikest tegemistest teada andma. Vahel vastatakse küll alles kolmandal-neljandal korral, kuid kõneka uudise järel võivad meediakanalid juba ise arvamuslugusid küsida. Teekäija

Armastus teeb imet

12/2018 25 ekn
Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Jõulud vastavad inimese kahele põhivajadusele – armastada ja olla armastatud.

Laps rõõmustab, kui suudab ema näole omavalmistatud kingitusega naeratuse tuua. See on lihtne näide sellest, kuidas armastav tegu maailma muudab. Väikese inimese lihtsa teo läbi valataks justkui armastust ilma juurde.

Öeldakse, et „armastus katab kinni pattude hulga“ (1Pt 4:8). Pärast meile tehtud heategu on tõesti raske jääda pahuraks. See tähendab, et vähenevad maailmas oleva kurja hulk ning kurjusest sündida võivad tagajärjedki. Piibel ütleb: „Võida sina kuri heaga!“ (Rm 12:21). See üleskutse pole mõeldud üksikutele pühakutele eneseületamiseks, see on kõigile antud võimalus rahuldada üht oma põhivajadust – armastusega kellegi silmadesse rõõmu tuua, vaenulise inimese põlgus meeldivaks üllatuseks pöörata. Jõulud annavad selleks suurepärase ajendi.
Laps julgeb armastada, kui armastuse keeles rääkimise on vanemad loomulikuks elanud, kui tal pole hirmu ebaõnnestumise või eemaletõukamise pärast. Siiski on vahel raske kuulata jõululugu armastavast Jumalast, kui elukogemuste haavad veel kibedat valu teevad, kui lein ei näita lahtumist. Suured sõnad hingekitsikusse ei mahu.
Ometi on alati neid, kes siiras headuses tee leiavad. Nii tuleb meie juurde ka Jumal. Ta tuleb sinna, kus meie oma murega oleme.
Jumala Poeg, Jeesus, sünnib kitsukesse loomalauta. Ta sünnib Maarja ja Joosepi hingekitsikusse. Aastaid hiljem on evangelist Johannes meenutanud seda sündmust nii: „Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest“ (1Jh 4:9). Selle sündmuse kajal on mõju siiamaani.
Armsad Eesti inimesed, palume üksteise eest Jumalat, et näeksime armastust imet tegemas – meis ja meie kaudu.

Aastapreemia oikumeenilisele noortekohtumisele

12/2018

Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia anti paavst Franciscuse Eesti-visiidi raames 25. septembril Kaarli kirikus toimunud oikumeenilise noortekohtumise peakorraldajatele: koguduse õpetaja Jaak Ausile, Katoliku Kiriku preestritele Pedro Cerviole ja Igor Gavrilchikule ning produtsent Lehari Kaustelile. Kohtumisel osales 1500 noort EKNi liikmeskirikutest, samuti suur hulk erinevate konfessioonide liikmeid Soomest, Venemaalt jm. Rahvusvahelise telepildi vahendusel saadi noortekohtumisest osa nii Eestis kui ka üle terve maailma.

Lehari Kaustel dirigeeris paavsti visiiti

10/2018 27 paavst lehari
Paavst Franciscuse noortekohtumise peaprodutsent Lehari Kaustelit usutles Ermo Jürma.

Kuidas Sa sattusid paavsti noortekohtumise korraldaja rolli?
Roomakatoliku kirik palus mind seda rolli täita. Küllap sellise sündmuse korraldamisel mängivad rolli kogemused ja oskused. Kuid oluline on ka traditsioonide ja tavade ning inimeste tundmine. Ilmselt oli see kombinatsioon minu puhul täidetud.

Kui ladusalt kulges ettevalmistus?
Ettevalmistus algas selle järel, kui paavsti Eestisse tulek oli kindel. Visiidi hoolikas kavandamine andis sellele mõnusa kulgemise, kuid eks üllatusi tuli ikka. Asjade kooskõlastamine ja kinnitamine ning erinevate tähelepanekute ja soovide arvestamine olid need, mis mõne momendi keerukaks tegid.

Mis oli selles töös kõige raskem?
Võib-olla oligi kõige keerukam, et osapooli oli mitu. Kõik asjad pidid olema läbi räägitud Vatikani ja Eesti riigi erinevate struktuuride ning Eesti katoliku kiriku ja loomulikult ka Kaarli kogudusega. Kuna tegemist oli riigivisiidi ja vaimuliku külastusega üheaegselt, oli korralduse juures mitu tahku. Minu ülesandeks oli tagada kõigi osapoolte ühtne ja täpne info ning kokkulepitud viisil asjade elluviimine. See polnud igas punktid üldsegi kerge. Õnneks oli meeskond suurepärane ja kõik täitsid oma ülesandeid väga kõrgel tasemel.

Loe edasi: Lehari Kaustel dirigeeris paavsti visiiti

Imperatiivide paavst Franciscus

07-08/2018 19 franciscus
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Septembri keskel külastab 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus Leedut, Lätit ja Eestit. Need visiidid on ajastatud meie riikide 100. aastapäevale. Esimene paavst, kes külastas Balti riike, oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u 6000) ja ka Eesti kristlaskonnale.

Mis on kahe visiidi vahelisel ajal muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on, et Eesti ei ole statistiliselt enam luterlik, vaid õigeusklik maa. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud, kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90ndate alguses.

Varem mindi Rooma paavstlikku õnnistust saama, nüüd saadakse sealt kaasa ka koduülesanne: „Palvetage minu eest!“

Loe edasi: Imperatiivide paavst Franciscus