Lehari Kaustel dirigeeris paavsti visiiti

10/2018 27 paavst lehari
Paavst Franciscuse noortekohtumise peaprodutsent Lehari Kaustelit usutles Ermo Jürma.

Kuidas Sa sattusid paavsti noortekohtumise korraldaja rolli?
Roomakatoliku kirik palus mind seda rolli täita. Küllap sellise sündmuse korraldamisel mängivad rolli kogemused ja oskused. Kuid oluline on ka traditsioonide ja tavade ning inimeste tundmine. Ilmselt oli see kombinatsioon minu puhul täidetud.

Kui ladusalt kulges ettevalmistus?
Ettevalmistus algas selle järel, kui paavsti Eestisse tulek oli kindel. Visiidi hoolikas kavandamine andis sellele mõnusa kulgemise, kuid eks üllatusi tuli ikka. Asjade kooskõlastamine ja kinnitamine ning erinevate tähelepanekute ja soovide arvestamine olid need, mis mõne momendi keerukaks tegid.

Mis oli selles töös kõige raskem?
Võib-olla oligi kõige keerukam, et osapooli oli mitu. Kõik asjad pidid olema läbi räägitud Vatikani ja Eesti riigi erinevate struktuuride ning Eesti katoliku kiriku ja loomulikult ka Kaarli kogudusega. Kuna tegemist oli riigivisiidi ja vaimuliku külastusega üheaegselt, oli korralduse juures mitu tahku. Minu ülesandeks oli tagada kõigi osapoolte ühtne ja täpne info ning kokkulepitud viisil asjade elluviimine. See polnud igas punktid üldsegi kerge. Õnneks oli meeskond suurepärane ja kõik täitsid oma ülesandeid väga kõrgel tasemel.

Loe edasi: Lehari Kaustel dirigeeris paavsti visiiti

Imperatiivide paavst Franciscus

07-08/2018 19 franciscus
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Septembri keskel külastab 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus Leedut, Lätit ja Eestit. Need visiidid on ajastatud meie riikide 100. aastapäevale. Esimene paavst, kes külastas Balti riike, oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u 6000) ja ka Eesti kristlaskonnale.

Mis on kahe visiidi vahelisel ajal muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on, et Eesti ei ole statistiliselt enam luterlik, vaid õigeusklik maa. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud, kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90ndate alguses.

Varem mindi Rooma paavstlikku õnnistust saama, nüüd saadakse sealt kaasa ka koduülesanne: „Palvetage minu eest!“

Loe edasi: Imperatiivide paavst Franciscus

VAIMU JA USU OSADUSES

06/2018 22 ekn logo uus
Eesti Kirikute Nõukogu läkitus teema-aasta „Eesti usk“ alguse puhul

Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased, vennad ja õed! Meie rahvas on soovinud ja suutnud olla vaimult suur. Olulise panuse sellesse on andnud Vaim, mille tulekust inimeste juurde tunnistab ristiusk ja kõneleb Nelipüha – ärkamise, elujõu ja osaduse väljendus. Jumala elustava Vaimu lätted voolavad läbi ajaloo, luues uut ja ilusat, andes julgust ja tulevikulootust.
Sarnaselt nelipühapäevale, kui selle Vaimu kõne oli mõistetav sõltumata keelest, rahvusest või sotsiaalsest taustast, kui usklike kogu oli „üks süda ja üks hing“ (Ap 4:32) ning sündis Kristuse kirik, on vaimuühtsuses peitunud ka Eesti rahva jõud ning sündinud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Selles meie riigi sünnitunnistuses on järeltulevatele põlvedele pärandatud palve, et Jumal valvaks meie üle. Mida muud see tähendab kui arvestamist temaga, usku temasse?
Soovides anda väärilist panust Eesti Vabariigi juubeli ning Euroopa kultuuripärandi aasta tähistamisse, otsida uut osadust ja vaimujõudu, kuulutab EKN välja teema-aasta „Eesti usk“. Nimetatud teema puudutab meie kõige olulisemaid küsimusi: Kellesse või millesse me usume? Kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab? Kas püsib usk õiglusesse ja headusesse? Kas jätkub usku Eestisse? Kus on selle usu allikad?

Loe edasi: VAIMU JA USU OSADUSES

Euroopa Baptistiföderatsioon liitus Euroopa Kirikute Nõukoguga

06/2018 22 novi sad
Ruudi Leinus, EKNi täitevsekretär

Euroopa Kirikute Nõukogu (asutatud 1959) ühendab 115 erinevat kirikut. Juuni algul Serbias toimunud aastakoosolekul liitus ühistööga ka Euroopa Baptistiföderatsioon.
Kohtumise, kus oli 506 osavõtjat, motoks oli „Te peate olema minu tunnistajad“ (Ap 1:8).
Suure tähelepanuga jälgiti ülevaadet kristlaste olukorrast Süürias ja Iraagis. Toimusid piiblitunnid, töö sektsioonides piirkonniti ja konfessioonidena jne. Juhatusse (16 liiget) valiti teiste hulgas Anne Burghardt Eestist.
Võeti vastu pöördumine Euroopa kirikutele ja rahvastele: „Kutsume oma liikmeskirikuid ja kõiki inimesi üles kujundama koos meiega Euroopat, kus ehitame sildu kõikide hüvanguks meie maailmajaos ja maailmas.“
Toimusid suur vabaõhujumalateenistus Novi Sadi kesklinnas ja sildade ehitamise ning taastamise meenutuseks rahu- ja üksmeele palverännak Doonau kaldal.

EELK kirikukongress Tartus

06/2017 24 eelk k6nelejad
Eesti Kiriku materjalide põhjal Ermo Jürma

26.–27. mail toimus Tartus EELK kirikukongress: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud” (Gl 5:1). Sellega tähistati 100 aasta möödumist vaba rahvakiriku sünnist, mil senise balti härrasrahva ja maaomanike asemel sai oma kohale kogudus ehk kiriku liikmeskond.

Kongressi kuulutas avatuks armulauaga jumalateenistus. Seal teenisid piiskopid, praostid ja õpetajad, laulis ühendkoor. Eesti kodudesse tõi selle ERRi telepilt.
Peapiiskop Urmas Viilma meenutas, et 100 aastat tagasi kuulus Eestis pea terve rahvas kirikusse. Kuigi see enam nii ei ole, on luteri kirikul vastutus teenida kogu rahvast.

Eesti Teaduste Akadeemia president prof Tarmo Soomere võrdles kirikut ja teadust, nentides, et nii üks kui teine on avalikkuse tähelepanu ja ka surve all, aga kummaski pole kõik ratsionaalselt ära seletatav.

Loe edasi: EELK kirikukongress Tartus