Armastus teeb imet

12/2018 25 ekn
Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Jõulud vastavad inimese kahele põhivajadusele – armastada ja olla armastatud.

Laps rõõmustab, kui suudab ema näole omavalmistatud kingitusega naeratuse tuua. See on lihtne näide sellest, kuidas armastav tegu maailma muudab. Väikese inimese lihtsa teo läbi valataks justkui armastust ilma juurde.

Öeldakse, et „armastus katab kinni pattude hulga“ (1Pt 4:8). Pärast meile tehtud heategu on tõesti raske jääda pahuraks. See tähendab, et vähenevad maailmas oleva kurja hulk ning kurjusest sündida võivad tagajärjedki. Piibel ütleb: „Võida sina kuri heaga!“ (Rm 12:21). See üleskutse pole mõeldud üksikutele pühakutele eneseületamiseks, see on kõigile antud võimalus rahuldada üht oma põhivajadust – armastusega kellegi silmadesse rõõmu tuua, vaenulise inimese põlgus meeldivaks üllatuseks pöörata. Jõulud annavad selleks suurepärase ajendi.
Laps julgeb armastada, kui armastuse keeles rääkimise on vanemad loomulikuks elanud, kui tal pole hirmu ebaõnnestumise või eemaletõukamise pärast. Siiski on vahel raske kuulata jõululugu armastavast Jumalast, kui elukogemuste haavad veel kibedat valu teevad, kui lein ei näita lahtumist. Suured sõnad hingekitsikusse ei mahu.
Ometi on alati neid, kes siiras headuses tee leiavad. Nii tuleb meie juurde ka Jumal. Ta tuleb sinna, kus meie oma murega oleme.
Jumala Poeg, Jeesus, sünnib kitsukesse loomalauta. Ta sünnib Maarja ja Joosepi hingekitsikusse. Aastaid hiljem on evangelist Johannes meenutanud seda sündmust nii: „Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest“ (1Jh 4:9). Selle sündmuse kajal on mõju siiamaani.
Armsad Eesti inimesed, palume üksteise eest Jumalat, et näeksime armastust imet tegemas – meis ja meie kaudu.

Aastapreemia oikumeenilisele noortekohtumisele

12/2018

Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia anti paavst Franciscuse Eesti-visiidi raames 25. septembril Kaarli kirikus toimunud oikumeenilise noortekohtumise peakorraldajatele: koguduse õpetaja Jaak Ausile, Katoliku Kiriku preestritele Pedro Cerviole ja Igor Gavrilchikule ning produtsent Lehari Kaustelile. Kohtumisel osales 1500 noort EKNi liikmeskirikutest, samuti suur hulk erinevate konfessioonide liikmeid Soomest, Venemaalt jm. Rahvusvahelise telepildi vahendusel saadi noortekohtumisest osa nii Eestis kui ka üle terve maailma.

Lehari Kaustel dirigeeris paavsti visiiti

10/2018 27 paavst lehari
Paavst Franciscuse noortekohtumise peaprodutsent Lehari Kaustelit usutles Ermo Jürma.

Kuidas Sa sattusid paavsti noortekohtumise korraldaja rolli?
Roomakatoliku kirik palus mind seda rolli täita. Küllap sellise sündmuse korraldamisel mängivad rolli kogemused ja oskused. Kuid oluline on ka traditsioonide ja tavade ning inimeste tundmine. Ilmselt oli see kombinatsioon minu puhul täidetud.

Kui ladusalt kulges ettevalmistus?
Ettevalmistus algas selle järel, kui paavsti Eestisse tulek oli kindel. Visiidi hoolikas kavandamine andis sellele mõnusa kulgemise, kuid eks üllatusi tuli ikka. Asjade kooskõlastamine ja kinnitamine ning erinevate tähelepanekute ja soovide arvestamine olid need, mis mõne momendi keerukaks tegid.

Mis oli selles töös kõige raskem?
Võib-olla oligi kõige keerukam, et osapooli oli mitu. Kõik asjad pidid olema läbi räägitud Vatikani ja Eesti riigi erinevate struktuuride ning Eesti katoliku kiriku ja loomulikult ka Kaarli kogudusega. Kuna tegemist oli riigivisiidi ja vaimuliku külastusega üheaegselt, oli korralduse juures mitu tahku. Minu ülesandeks oli tagada kõigi osapoolte ühtne ja täpne info ning kokkulepitud viisil asjade elluviimine. See polnud igas punktid üldsegi kerge. Õnneks oli meeskond suurepärane ja kõik täitsid oma ülesandeid väga kõrgel tasemel.

Loe edasi: Lehari Kaustel dirigeeris paavsti visiiti

Imperatiivide paavst Franciscus

07-08/2018 19 franciscus
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Septembri keskel külastab 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus Leedut, Lätit ja Eestit. Need visiidid on ajastatud meie riikide 100. aastapäevale. Esimene paavst, kes külastas Balti riike, oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u 6000) ja ka Eesti kristlaskonnale.

Mis on kahe visiidi vahelisel ajal muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on, et Eesti ei ole statistiliselt enam luterlik, vaid õigeusklik maa. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud, kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90ndate alguses.

Varem mindi Rooma paavstlikku õnnistust saama, nüüd saadakse sealt kaasa ka koduülesanne: „Palvetage minu eest!“

Loe edasi: Imperatiivide paavst Franciscus

VAIMU JA USU OSADUSES

06/2018 22 ekn logo uus
Eesti Kirikute Nõukogu läkitus teema-aasta „Eesti usk“ alguse puhul

Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased, vennad ja õed! Meie rahvas on soovinud ja suutnud olla vaimult suur. Olulise panuse sellesse on andnud Vaim, mille tulekust inimeste juurde tunnistab ristiusk ja kõneleb Nelipüha – ärkamise, elujõu ja osaduse väljendus. Jumala elustava Vaimu lätted voolavad läbi ajaloo, luues uut ja ilusat, andes julgust ja tulevikulootust.
Sarnaselt nelipühapäevale, kui selle Vaimu kõne oli mõistetav sõltumata keelest, rahvusest või sotsiaalsest taustast, kui usklike kogu oli „üks süda ja üks hing“ (Ap 4:32) ning sündis Kristuse kirik, on vaimuühtsuses peitunud ka Eesti rahva jõud ning sündinud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Selles meie riigi sünnitunnistuses on järeltulevatele põlvedele pärandatud palve, et Jumal valvaks meie üle. Mida muud see tähendab kui arvestamist temaga, usku temasse?
Soovides anda väärilist panust Eesti Vabariigi juubeli ning Euroopa kultuuripärandi aasta tähistamisse, otsida uut osadust ja vaimujõudu, kuulutab EKN välja teema-aasta „Eesti usk“. Nimetatud teema puudutab meie kõige olulisemaid küsimusi: Kellesse või millesse me usume? Kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab? Kas püsib usk õiglusesse ja headusesse? Kas jätkub usku Eestisse? Kus on selle usu allikad?

Loe edasi: VAIMU JA USU OSADUSES

Euroopa Baptistiföderatsioon liitus Euroopa Kirikute Nõukoguga

06/2018 22 novi sad
Ruudi Leinus, EKNi täitevsekretär

Euroopa Kirikute Nõukogu (asutatud 1959) ühendab 115 erinevat kirikut. Juuni algul Serbias toimunud aastakoosolekul liitus ühistööga ka Euroopa Baptistiföderatsioon.
Kohtumise, kus oli 506 osavõtjat, motoks oli „Te peate olema minu tunnistajad“ (Ap 1:8).
Suure tähelepanuga jälgiti ülevaadet kristlaste olukorrast Süürias ja Iraagis. Toimusid piiblitunnid, töö sektsioonides piirkonniti ja konfessioonidena jne. Juhatusse (16 liiget) valiti teiste hulgas Anne Burghardt Eestist.
Võeti vastu pöördumine Euroopa kirikutele ja rahvastele: „Kutsume oma liikmeskirikuid ja kõiki inimesi üles kujundama koos meiega Euroopat, kus ehitame sildu kõikide hüvanguks meie maailmajaos ja maailmas.“
Toimusid suur vabaõhujumalateenistus Novi Sadi kesklinnas ja sildade ehitamise ning taastamise meenutuseks rahu- ja üksmeele palverännak Doonau kaldal.