Oktoober 2023 
Robert Tšerenkov, EMK superintendent

1. juulil 2023 lahkus Eesti Metodisti Kirik (EMK) ülemaailmsest Ühinenud Metodisti Kirikust (ÜMK). EKB Liidu president Erki Tamm ja ajakirja peatoimetaja Ermo Jürma palusid mul anda lühikese ülevaate otsuse tagamaadest ja kiriku tulevikuplaanidest.
Juba pikka aega tundsime metodistidena Eestis tõsist muret ÜMK arengusuuna üle, kus järjest rohkem on võtmas maad progressiivne teoloogia. Kõige nähtavamalt väljendub see areng soovis tunnustada samasoolisi abielusid ja võimaldada LGBT-inimeste vaimulikeks pühitsemist. Näiteks hiljuti valiti USAs samasoolises abielus olev meesterahvas piiskopiks, kuigi see on vastuolus ÜMK kirikukorraga. See on vaid üks näide teoloogilistest ja ideoloogilistest muutustest ÜMKs, mis on hakanud ennast positsioneerima kui „suurt telki“, mille alla mahuvad väga erinevad teoloogilised käsitlused ja maailmavaated. Meie jaoks ei olnud sellised arengud vastuvõetavad ja 2022. aastal algatas EMK lahkumise protsessi ÜMKst.
Lõplik väljaastumise kinnitus toimus juunikuisel Aastakonverentsil käesoleval aastal ja otsus võeti vastu 97% häälteenamusega. Selle otsusega on ÜMKst välja astunud kõik EMK 23 kogudust ja kõik vaimulikud peale ühe. EMK igapäevases toimimises ei muutu hetkel midagi: kõik kogudused jätkavad oma tööd, samuti ka EMK Teoloogiline Seminar, laager Gideon ja kõik teised allasutused ning toimkonnad. Samuti jätkub liikmelisus Eesti Kirikute Nõukogus ja Eesti Evangeelses Alliansis. Kuna meie väljaastumine oli kirikukorrapärane ja rahumeelne, jätkuvad meil head suhted ÜMKsse jäävate konservatiivsete kogudustega, nagu näiteks Läti ja Leedu metodisti kirik. Kas EMK jääb iseseisvaks või liitub mõne rahvusvahelise konservatiivse metodistliku konfessiooniga, on veel vara ütelda. See otsustatakse ühe või kahe aasta jooksul pärast vastavaid arutelusid.
EMK sooviks on aga olla jätkuvalt ustav Jumala sõnale ja kuulutada evangeeliumi rõõmusõnumit Eestimaal ja kaugemal. Oleme tänulikud kõikidele vendadele ja õdedele, kes nende protsesside keskel on meid palves kandnud!
Olgu Issanda arm ja rahu meie kõigi üle!

September 2023 
Helle Liht, EBFi asepeasekretär

14.–20. juunil toimus Tallinnas Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) peaassamblee, mille teemaks oli „Loome tulevikku Jumala õnnistusel“. Oikumeeniline assamblee toimub iga viie aasta tagant. Seekordne kogunemine tähistas mitmeid hetki Euroopa kirikute osaduselus ja tõstatas olulisi küsimusi meie piirkonna probleemide kohta.
Üle 300 peaassamblee delegaadi, kes esindasid EKKi liikmeskirikuid kogu Euroopast, väljendasid ühist soovi olla kirikute ja kogudustena „leidlikud ja julged, enesekindlad, aga mitte kõrgid, lisaks rääkimisele ka kuulama, olema usaldavad, mitte ärevad, lootusrikkad, mitte pelgalt optimistlikud“ (väljavõte peaassamblee sõnumist).
Assamblee peaesinejad – Sviatlana Tsikhanouskaya (opositsiooniliider Valgevenes), professor Hartmut Rosa (sotsioloog ja kirjanik), dr Rowan Williams (endine Canterbury peapiiskop) ja Oikumeeniline patriarh Bartholomeus – keskendusid kirikute rollile ühiskonnas ja tuletasid meelde, et teoloogia on avalik asi ning kirikud ei ela lahus ühiskonnast. Seepärast peavad nad oma piibellikust kutsumusest lähtuvalt üha enam kaasa rääkima Euroopas toimuvate arengute osas. Kirikute ja koguduste misjon peab hõlmama kliimakriisi, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, ülemaailmse rände probleeme, populistliku lipu all kasvavat natsionalismi, inimõiguste ja usuvabaduse väljakutseid, rahvuslike konfliktide ja sõja reaalsust.
Peaettekannetest lähtuvalt võeti vastu jõulised avaldused seoses Venemaa sõjaga Ukrainas, ökokriisi ning rände ja ümberasustamise kohta. Nende avalduste ja assamblee artiklite eestikeelsete tekstidega saab tutvuda siin: https://e-kirik.eelk.ee/ekk-assamblee/.
EKKi peaassamblee Eesti-poolseks korraldajaks oli EKKi liige Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. EKB Liitu esindas president Erki Tamm ja Euroopa Baptistiföderatsiooni delegatsiooni koosseisus osales Helle Liht.

Jaanuar 2023 
Ruudi Leinus, Mähe baptistikoguduse pastor

„Ole ustav kuni surmani ja ma annan sulle elu krooni“ (Ilm 2:10b). Sellise moto all koostatud näitus märtritest avati 21. oktoobril 2022 Berliini Eliisabeti kirikus. (Vt: www.maertyrer.info.)
Saksa avalikkusele mõeldud rändnäitus on pühendatud 20. sajandil Saksamaal ja endises Nõukogude Liidus tagakiusatud kristlaste mälestusele. Ekspositsioonis on valik erinevatest kirikutest pärit meestest ja naistest, kelle elutee ja teenimine olid vägagi erinevad. Samas ühendas neid kõiki ustavus Jeesusele Kristusele kuni surmani. Näituse korraldajate sõnul kuulub julge Kristuse tunnistamine ja kristlaste tagakiusamine algkiriku pärandisse ja jätkub Piibli põhjal ajastu lõpuni.
Stendidel on fotod, pealtnägijate intervjuud ja kaasaegsed dokumendid 37 naisest ja mehest, kes surid natsionaalsotsialismi ja kommunismi ajal Kristuse tunnistamise pärast märtritena. Näituse juht pastor Johannes Paulsen ütles: „Nad rääkisid kristlastena sõja, vägivalla ja ebaõigluse vastu ning leppimise eest. Nad maksid selle eest oma eluga ning said selleks jõudu ja julgust usu kaudu Jeesusesse Kristusesse.“
Samas kirikusaalis järgnes kolmepäevane teadussümpoosion, mis tõi kokku teadlasi Saksamaalt ja kirikute esindajaid Balti riikidest, Ukrainast ning Venemaalt.
Ettekannetes käsitleti teoloogilisi ja ajaloolisi küsimusi natsionaalsotsialismi ja kommunismi tagakiusamiste kohta Euroopas. Kuid see hõlmas ka ülevaadet kristlaste jätkuva mitmetahulise tagakiusamise kohta meie päevil.
Märtrite järeltulijate poolt ütles tervitussõna Gotthilft Traugott Hahn’i lapselaps dr. Traugott Hahn. Minul oli võimalus pidada näituse avamisel tervituskõne ja esitada sümpoosionil ettekanne Eesti vaimulikest usumärtritest. Väljapanek kajastab Eesti kolme usumärtrit. Allpool toon nende kohta lühiülevaate Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja antud raamatust „Eesti vaimulikest usumärtrid 1917–1991“. Selles kogumikus on ära toodud lühilood 66 vaimulikust: 34 luterlast, 22 õigeusklikku, 2 katoliiklast, 4 metodisti, 4 baptisti.

Detsember 2022

Armsad eestimaalased!
Taas on kätte jõudnud jõuluaeg. Üks aasta kaunimaid aegu, mil kodud ja linnaruum on kaunistatud. Paljud, nii suured kui väikesed, on täis ootusärevust. On see ehk jõulude taustal taaselustuv inimsüdame kustumatu õnneigatsus?
Meil on seljataga mitmed rasked aastad – Covid-19 pandeemia, sõda Euroopas ja neist kahest tulenevalt mitmed kriisid, mis meid kõiki mõjutavad. Jõulude saabudes on meil aga südameis ootus ja igatsus – ehk nüüd muutub midagi? See on loomulik, sest meid on loodud nii, et kogu eluaja jooksul igatseme üha enam ja enam midagi paremat ja ilusamat.

Oktoober 2022 
Küsitles Tõnu Lehtsaar

Kuidas Sinust sai Eesti Kirikute Nõukogu kaastööline?
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) loodi, lähtudes Jeesuse käsust jüngritele, et nad kõik üks oleksid (Jh 17:21). Asutamine toimus 16. veebruaril 1989. Eesmärgiks oli kirikutega ühiselt kujundada kristlikku eluhoiakut, kõlblust ja eetikat ning ühendada oma jõupingutused evangeeliumi kuulutamisel ja halastustöö tegemisel.
EKB Liidu poolt kirjutas asutamisprotokollile alla vanempresbüter Ülo Meriloo. Töökoosolekutel asendasime tihti teda, kas Peeter Roosimaa või mina.

Mis oli täitevsekretäri töö põhisisu?
Esimeseks ülesandeks oli olla revident, seejärel täitevsekretäri I assistent ja ligi 14 aastat täitevsekretär. Nii kujunes minu tööperioodiks 33 aastat. Põhikirjas öeldakse: „Täitevsekretär vastutab igapäevaste asjaajamiste ja töökoosolekul talle pandud kohustuste täitmiste eest.“ Oluline on, et toimiksid kõik 11 töövaldkonda.
Minu tööks olid töökoosolekute päevakordade ning kõikvõimalike kohtumiste ettevalmistamine ja nendes vahetu osalemine. Paljud neist olid väga kõrgetasemelised, näiteks vabariigi presidendi, peaministri, riigikogu liikmete ja ministritega. Osalesin erinevates projektides, nt „Pühakodade säilitamine ja areng“. Töötasin kaasa ka seaduseelnõude ettevalmistamisel.
Sekretariaadi tööks oli tegevusaruannete koostamine, kirjavahetus ja ametisuhtlus. Täitevsekretär vastutas EKNi finantsmajandusliku seisukorra eest.