Otsing

Jaanuar 2021 23 3arne hiob

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja mitmete teiste Piibliga lähedalt seotud maade ja paikade giidina ning paljude raamatute autorina ületab laialt ühe konfessiooni piiri. Viimastel aastatel on ta olnud vaimulikuks teejuhiks väga paljudele reisigruppidele Iisraeli, Kreekasse, Rooma ja Saksamaale Martin Lutheri ning Johann Sebastian Bachi radadele.

Kontsert-palvusel pidas tervituskõne rahvastikuminister Riina Solman, kes rõhutas oma sõnavõtus kiriku ja riigi head koostööd koroonapandeemiast tingitud (eri)olukorras. Solman andis üle ka Siseministeeriumi kuldteenetemärgi EAÕK metropoliit Stefanusele ning hõbeteenetemärgi Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinusele.
Vaimuliku kõne pidas EKNi president peapiiskop emeeritus Andres Põder.
Palvusel allkirjastati ka Eesti Kirikute Nõukogu ja Siseministeeriumi koostöökokkulepe järgmiseks viieks aastaks.
Lisaks tutvustati lõppenud teema-aasta raames välja antud raamatut „Armastame loodu(s)t“.
Palvuse muusikalises osas teenisid kaasa Piia Paemurru (klaver), Peeter Paemurru (tšello) ja Maris Lend (flööt). EKN

Detsember 2020 24 margid2020
Jaan Bärenson, EPSi peasekretär

2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde) oli kuni 20. sajandini läänekiriku Pühakirja standard.
Täna võime lugeda Piiblit trükitud raamatuna, internetis ja kuulata audioversioonis. Olles pandeemia tõttu eriolukorras, mõistame, et kõik need võimalused on Jumala and ja õnnistus meie rahvale.
Eesti Piibliselts, koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega, alustas ettevalmistusi Piibli uue tõlke väljaandmiseks.
Tänutäheks oma töö toetajatele on Piibliselts andnud välja uued jõulumargid, seda juba 25. korda. Markide illustratsioonid pärinevad 1480. aastal ilmunud alamsaksakeelsest Piiblist. Neid pilte kasutati Piibli paljudes keskaegsetes väljaannetes. Jõulumargid kujundas Mikk Leedjärv.

 

 Detsember 2020

„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).
Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel juhtub, et mõni väljaöeldud sõna saab niivõrd elujõuliseks, et selle mõju ületab riigipiire ja kontinente.
Käesoleva aasta üks enim kõlanud sõna on olnud „koroona“. See sõna on külvanud paanikat ja ebakindlust ning sellel on olnud globaalne mõju. Aga vaatamata meid ümbritsevale ebakindlusele oleme jõudnud hetke, mil tähistame taas jõulupühi ja kuulutame sõnumit valguse võidust pimeduse üle. Rõõmustame selle üle, et Isast Ainusündinu kirkus, täis armu ja tõde, on meid julgustamas ja andmas lootust ka siis, kui olukorrad on keerulised.
„Sõna sai lihaks ja elas meie keskel.“ Seda sõnumit võime kuulda käesolevatel jõuludel paljudes kirikutes. Sõnum Jumala ainusündinud Pojast Jeesusest, kes kannab ära maailma patu, on rõõmusõnum kõigile rahvastele. Jeesus toob lootust kaduvuse keskel ja ütleb: „Igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud“ (Jh 17:3). See on kingitus inimkonnale, mille väärtus on igavene.
Jeesus Kristus on Sõna, mis „sai lihaks ja elas meie keskel, … täis armu ja tõde.“ Arm tähendab Jumala halastust, heldust ja kaastunnet – midagi, mis valmistab inimesele rõõmu. Jumal soovib meile head. Ta soovib, et oleksime rõõmsad ja elaksime rahus. Ta on armuline ja halastaja, annab andeks meie patud ja kutsub meidki olema vastastikku halastajad ning armulised. Jõulud on aeg tunda sellest kõigest rõõmu.
Jumal on täis tõde, mis teeb inimese vabaks ja on kättesaadav kõigile neile, kes usuvad Jeesusesse. Jumal valmistab inimesele rõõmu, sest rõõm Issandas annab inimesele tugevuse.
Head kaasmaalased! Meilegi on antud võimalus näha Tema kirkust ja saada osa Tema armust ning tõest. Jagades seda üksteisega, saab sellest väärtuslik kingitus meie kõigi jaoks.
Eesti Kirikute Nõukogu soovib kõigile õnnistatud jõulupühi ja kaunist saabuvat 2021. aastat.

Detsember 2019 

„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja“ (Gl 4:4).

Meie kõigi elus on sündmusi, mis on nii erakordsed, et jagavad elu justkui kaheks – eluks enne ja pärast teatud sündmust. Keegi sünnib või sureb, kolib teise riiki või astub abiellu, ja sellest ajast alates ei ole elu enam kunagi endine. Sama kehtib ka kogukondade, riikide ja isegi kogu maailma kohta. Ajaloos on ikka hetki, mis on oma erilisusega veelahkmeks, mille kaudu tuleb ülejäänule viidata kui millelegi, mis toimub enne või pärast.
Aegade suurimaks sündmuseks, milleta ei saa viidata peaaegu ühelegi teisele aset leidnud sündmusele, on Jeesuse sünd. Huvitaval kombel ei ole mitte ükski sõda, maadeavastus, leiutis ega saavutus maailma ajalugu kaheks jaganud. Selle lõikab kaheks hoopis ühe vastsündinud lapse esimene nutt sõnnikulõhnalises loomasõimes, kaugel maailma rikkusest ja vägevusest. Jumala enese sünd on hingeks, millel liigub maailma ajaloo uks.
Kui sageli me sellele mõtleme? Kindlasti jõulude ajal, kui jõulukaardil on idamaa targad ning Maarja ja Joosep iga laulu sees. Aga kui palju me oma elu argipäevadel tajume, et kõik, mis maailma ajaloo jaoks tähendust omab, on juhtunud ikka kas enne Kristuse sündimist või pärast seda? Kõik on sellega kuidagi seotud, mitte ükski inimajaloo verstapost ei saa hakkama ilma viiteta Jumala Poja sünnile.
Sama kehtib ka meie elu kohta. Iga tähtpäev, olgu selleks pulmapäev, lapse sünnipäev või mõni muu oluline sündmus, tuletab meile ikka meelde sedasama salmi: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja.“ Veelgi enam – isegi surm ega ükski hauakivi ei saa läbi, ilma et viitaks Kristuse sündimisele. Ja see saab tähendada vaid üht: kõigel meie elus on seos Jumalaga. Jeesuse sünni kaudu on Jumalast tõesti saanud Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega.
Kallid kaasmaalased, head pühadeaega 2019. Issanda aastal ja kõikumatut veendumust Jumala läheduses!

Detsember 2019 25 anne raiste

Eesti Kirikute Nõukogu andis oma oikumeenilise aastapreemia 2019 Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Anne Raistele. Raiste on alates 1994. a tutvustanud regulaarselt kirikuelu sündmusi ERRis, eeskätt Aktuaalses Kaameras. Kajastamist on leidnud EKNi liikmeskirikute uudised ja tegevused, samuti kiriklikud pühad ja religiooni roll Eesti ühiskonnas. 2019. a märtsis viibis ta võttegrupiga Vatikanis omaaegse peapiiskopi Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise dokumentide üleandmisel Pühale Toolile.
EKB Liidu vaimulike töötegijate sügiskohtumisel Keilas 23. novembril jagas Raiste oma kogemusi, mida arvestada televisiooni, raadio ja trükimeedia puhul. TV uudises on oluline uudne pilt, kuid sõnumit jõuab ekraanile enamasti vaid pool minutit, milles peavad siis kõlama ka selged laused. Raadiosaade saab olla palju voolavam, kirjeldavam. Trükimeedias oodatakse suuremat konkreetsust, fakte. Ta kutsus kogudusi julgemalt oma tegelikest tegemistest teada andma. Vahel vastatakse küll alles kolmandal-neljandal korral, kuid kõneka uudise järel võivad meediakanalid juba ise arvamuslugusid küsida. Teekäija

12/2018 25 ekn
Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Jõulud vastavad inimese kahele põhivajadusele – armastada ja olla armastatud.

Laps rõõmustab, kui suudab ema näole omavalmistatud kingitusega naeratuse tuua. See on lihtne näide sellest, kuidas armastav tegu maailma muudab. Väikese inimese lihtsa teo läbi valataks justkui armastust ilma juurde.

Öeldakse, et „armastus katab kinni pattude hulga“ (1Pt 4:8). Pärast meile tehtud heategu on tõesti raske jääda pahuraks. See tähendab, et vähenevad maailmas oleva kurja hulk ning kurjusest sündida võivad tagajärjedki. Piibel ütleb: „Võida sina kuri heaga!“ (Rm 12:21). See üleskutse pole mõeldud üksikutele pühakutele eneseületamiseks, see on kõigile antud võimalus rahuldada üht oma põhivajadust – armastusega kellegi silmadesse rõõmu tuua, vaenulise inimese põlgus meeldivaks üllatuseks pöörata. Jõulud annavad selleks suurepärase ajendi.
Laps julgeb armastada, kui armastuse keeles rääkimise on vanemad loomulikuks elanud, kui tal pole hirmu ebaõnnestumise või eemaletõukamise pärast. Siiski on vahel raske kuulata jõululugu armastavast Jumalast, kui elukogemuste haavad veel kibedat valu teevad, kui lein ei näita lahtumist. Suured sõnad hingekitsikusse ei mahu.
Ometi on alati neid, kes siiras headuses tee leiavad. Nii tuleb meie juurde ka Jumal. Ta tuleb sinna, kus meie oma murega oleme.
Jumala Poeg, Jeesus, sünnib kitsukesse loomalauta. Ta sünnib Maarja ja Joosepi hingekitsikusse. Aastaid hiljem on evangelist Johannes meenutanud seda sündmust nii: „Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest“ (1Jh 4:9). Selle sündmuse kajal on mõju siiamaani.
Armsad Eesti inimesed, palume üksteise eest Jumalat, et näeksime armastust imet tegemas – meis ja meie kaudu.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke