Imperatiivide paavst Franciscus

07-08/2018 19 franciscus
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Septembri keskel külastab 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus Leedut, Lätit ja Eestit. Need visiidid on ajastatud meie riikide 100. aastapäevale. Esimene paavst, kes külastas Balti riike, oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u 6000) ja ka Eesti kristlaskonnale.

Mis on kahe visiidi vahelisel ajal muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on, et Eesti ei ole statistiliselt enam luterlik, vaid õigeusklik maa. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud, kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90ndate alguses.

Varem mindi Rooma paavstlikku õnnistust saama, nüüd saadakse sealt kaasa ka koduülesanne: „Palvetage minu eest!“

Loe edasi: Imperatiivide paavst Franciscus

VAIMU JA USU OSADUSES

06/2018 22 ekn logo uus
Eesti Kirikute Nõukogu läkitus teema-aasta „Eesti usk“ alguse puhul

Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased, vennad ja õed! Meie rahvas on soovinud ja suutnud olla vaimult suur. Olulise panuse sellesse on andnud Vaim, mille tulekust inimeste juurde tunnistab ristiusk ja kõneleb Nelipüha – ärkamise, elujõu ja osaduse väljendus. Jumala elustava Vaimu lätted voolavad läbi ajaloo, luues uut ja ilusat, andes julgust ja tulevikulootust.
Sarnaselt nelipühapäevale, kui selle Vaimu kõne oli mõistetav sõltumata keelest, rahvusest või sotsiaalsest taustast, kui usklike kogu oli „üks süda ja üks hing“ (Ap 4:32) ning sündis Kristuse kirik, on vaimuühtsuses peitunud ka Eesti rahva jõud ning sündinud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Selles meie riigi sünnitunnistuses on järeltulevatele põlvedele pärandatud palve, et Jumal valvaks meie üle. Mida muud see tähendab kui arvestamist temaga, usku temasse?
Soovides anda väärilist panust Eesti Vabariigi juubeli ning Euroopa kultuuripärandi aasta tähistamisse, otsida uut osadust ja vaimujõudu, kuulutab EKN välja teema-aasta „Eesti usk“. Nimetatud teema puudutab meie kõige olulisemaid küsimusi: Kellesse või millesse me usume? Kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab? Kas püsib usk õiglusesse ja headusesse? Kas jätkub usku Eestisse? Kus on selle usu allikad?

Loe edasi: VAIMU JA USU OSADUSES

Euroopa Baptistiföderatsioon liitus Euroopa Kirikute Nõukoguga

06/2018 22 novi sad
Ruudi Leinus, EKNi täitevsekretär

Euroopa Kirikute Nõukogu (asutatud 1959) ühendab 115 erinevat kirikut. Juuni algul Serbias toimunud aastakoosolekul liitus ühistööga ka Euroopa Baptistiföderatsioon.
Kohtumise, kus oli 506 osavõtjat, motoks oli „Te peate olema minu tunnistajad“ (Ap 1:8).
Suure tähelepanuga jälgiti ülevaadet kristlaste olukorrast Süürias ja Iraagis. Toimusid piiblitunnid, töö sektsioonides piirkonniti ja konfessioonidena jne. Juhatusse (16 liiget) valiti teiste hulgas Anne Burghardt Eestist.
Võeti vastu pöördumine Euroopa kirikutele ja rahvastele: „Kutsume oma liikmeskirikuid ja kõiki inimesi üles kujundama koos meiega Euroopat, kus ehitame sildu kõikide hüvanguks meie maailmajaos ja maailmas.“
Toimusid suur vabaõhujumalateenistus Novi Sadi kesklinnas ja sildade ehitamise ning taastamise meenutuseks rahu- ja üksmeele palverännak Doonau kaldal.

EELK kirikukongress Tartus

06/2017 24 eelk k6nelejad
Eesti Kiriku materjalide põhjal Ermo Jürma

26.–27. mail toimus Tartus EELK kirikukongress: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud” (Gl 5:1). Sellega tähistati 100 aasta möödumist vaba rahvakiriku sünnist, mil senise balti härrasrahva ja maaomanike asemel sai oma kohale kogudus ehk kiriku liikmeskond.

Kongressi kuulutas avatuks armulauaga jumalateenistus. Seal teenisid piiskopid, praostid ja õpetajad, laulis ühendkoor. Eesti kodudesse tõi selle ERRi telepilt.
Peapiiskop Urmas Viilma meenutas, et 100 aastat tagasi kuulus Eestis pea terve rahvas kirikusse. Kuigi see enam nii ei ole, on luteri kirikul vastutus teenida kogu rahvast.

Eesti Teaduste Akadeemia president prof Tarmo Soomere võrdles kirikut ja teadust, nentides, et nii üks kui teine on avalikkuse tähelepanu ja ka surve all, aga kummaski pole kõik ratsionaalselt ära seletatav.

Loe edasi: EELK kirikukongress Tartus

Allianssnädal „Ainulaadne” koondas poolsada kogudust

02/2017 04 allianss 1
Indrek Luide, EEA peasekretär

Kertu Toots, EEA palve- ja paastutoimkonna juhataja

Ilmselt kuulutatakse iga koguduse kantslist palve tähtsusest ja seda, kui unikaalne on Kristus ning kui oluline on olla tema tunnistaja. Eestimaa paljudes paikades toimusid juba 25. korda n-ö alliansspalvenädalad. Eesti Evangeelse Alliansi (EAA) palve- ja paastutoimkond kutsus kristlasi piirkondadest, kus on vähemalt kaks kogudust, 8.–15. jaanuarini ühispalvele. Euroopa Evangeelse Alliansi võrgustikus oli 2017. aasta palvenädala teemaks „Ainulaadne“.

Üle 20 paikkonnast osales ligi 50 kogudust. Kui kõik jutlused – vähemalt 70 –, mida peeti, koondada ühte faili, saab sellest umbes 35tunnine teemapõhine õppematerjal.

Tallinna, Viljandi, Ida-Virumaa ja Hiiumaa kogudused viibisid palveosaduses pühapäevast pühapäevani. Mõnel pool ei saadud koguneda täisnädala jagu ja oli ka paiku, kus tuldi kokku vaid ühel korral nädalas. Aga rõõmustav oli, et palvele koguneti südameigatsusega ja osavõtjaid ei seganud konfessionaalne kuuluvus. Palve on kristlastele see ühisosa, mis alati seob.

Loe edasi: Allianssnädal „Ainulaadne” koondas poolsada kogudust