02/2017
Indrek Luide, EEA peasekretär

Kertu Toots, EEA palve- ja paastutoimkonna juhataja

Ilmselt kuulutatakse iga koguduse kantslist palve tähtsusest ja seda, kui unikaalne on Kristus ning kui oluline on olla tema tunnistaja. Eestimaa paljudes paikades toimusid juba 25. korda n-ö alliansspalvenädalad. Eesti Evangeelse Alliansi (EAA) palve- ja paastutoimkond kutsus kristlasi piirkondadest, kus on vähemalt kaks kogudust, 8.–15. jaanuarini ühispalvele. Euroopa Evangeelse Alliansi võrgustikus oli 2017. aasta palvenädala teemaks „Ainulaadne“.

Üle 20 paikkonnast osales ligi 50 kogudust. Kui kõik jutlused – vähemalt 70 –, mida peeti, koondada ühte faili, saab sellest umbes 35tunnine teemapõhine õppematerjal.

Tallinna, Viljandi, Ida-Virumaa ja Hiiumaa kogudused viibisid palveosaduses pühapäevast pühapäevani. Mõnel pool ei saadud koguneda täisnädala jagu ja oli ka paiku, kus tuldi kokku vaid ühel korral nädalas. Aga rõõmustav oli, et palvele koguneti südameigatsusega ja osavõtjaid ei seganud konfessionaalne kuuluvus. Palve on kristlastele see ühisosa, mis alati seob.

02/2017
Erki Tamm, EKB Koguduste Liidu president

Eesti Nokia otsingutega on tegeldud aastakümneid. Paljud väliskülalised nimetavad Eesti uskkondade omavahelist osadust unikaalseks. Üks selle tunnistus oli 3.–4. veebruaril Ida-Virumaal toimunud konverents.
Muidugi saab lugeja küsida, mis võib küll Kiviõlist head tulla? Kuid just selle väheneva rahvaarvuga tööstuslinna vabakoguduse pastor Allan Lilleorg kutsus koos Kohtla-Järve Jumala Sõna koguduse pastori Oleg Proniniga 8 aastat tagasi kristlased kokku. 40 inimesega alanud initsiatiiv kogus tänavu Jõhvi kontserdimajja 700 inimest. Korraldajate soov on olnud tuua erineva konfessionaalse taustaga kristlased ühiselt Jumalat ülistama, palvetama ja laskma Jumala sõnal uut nägemust tuua.
Läbi nende aastate on üheks külalisjutlustajaks olnud Vene Nelipühi Kiriku peapiiskopi asetäitja ja Pihkva kiriku vanempastor Nikolai Zalutski. Venna juured on juba teist põlve nelipühiliikumises, mida nõukogude ajal julmalt taga kiusati.
Teisalt on konverents Eesti rahvuslikus lõimumisprotsessis ainulaadne. Kuigi 65–70% osalejaist on venekeelsed, kogetakse Jumala rahva ühtsust. Oleviste ülistuskoor laulab nii eesti kui vene keeles ja Pihkva nelipühi kiriku muusikud juhivad ülistust sulaselges eesti keeles.
Selliselt üksteist tunnustades pole hirmu ära lahustuda või kaotada identiteeti. Vastupidi, Jumal liidab oma rahvast endaga veel tugevamalt ja ilmutab oma armastust. Kodukogudusse tagasi jõudes ollakse inspireeritud seda kõike jagama teiste Jumala laste ja veel kaugelolijatega. See on Jeesuse soov, „et nad oleksid üks” (Jh 17:11,21j).

12/2016

Armas Eesti rahvas!
Jõulupühade ja algava 2017. aasta eel tuletame meelde mööduvat, pingetest tulvil aastat. Kiidame Jumalat tema armu, kõige hea ja kordaläinu eest, mida siiski tohtisime kogeda.
Jeesus Kristus tuleb siia pattudesse uppuvasse maailma, et oma sünniga tuua uus seadus, uus armastuse käsusõna. Oma tõotuse järgi asub ta meisse nagu Jumala templisse, kinkides jõudu armastamiseks. „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud“ (Jh 13:34). Nende sõnadega pöördus Issand oma jüngrite ja nende kaudu kogu maailma poole.
Igaüks meist on kutsutud seda Issanda käsusõna tunnistama oma elu ja tegudega. Nii nagu Jumal on näidanud meile tõelise armastuse ja andestuse eeskuju, oleme ka meie kutsutud olema halastajad ja suuremeelsed oma kaasinimeste vastu. Kuna oleme loodud Jumala näo järgi ja tema sarnaseks, siis peame meile antud Jumala-sarnasust näitama ka oma eluga. Nõnda tajume Jumala kohalolekut ja tegutsemist meie maailmas.

11/2016
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Eesti Rahvusraamatukogus toimus 25. ja 26. oktoobril Usuteaduse Instituudi 70. aastapäeva kongress „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid”.

Tervituskõned pidasid peapiiskop Urmas Viilma, UI rektor Ove Sander ja EKNi esindaja metropoliit Stefanos.
Kongressil avati luterliku reformatsiooni tähendust, eriti aga selle mõju Eestile. Kokku peeti 11 ettekannet, lisandusid diskussioonid. Arutleti ka selle üle, kuidas võiks reformatsiooni pärand inspireerida tänast ja homset Eestit.

Avaettekandes „UI teoloogilise hariduse järjepidevuse kandjana Eestis” rõhutas dr Randar Tasmuth, et Jumala armu poolt vabastatud kristlastel on kohustus sellest armust kõnelda.

11/2016

Lundi katedraalis pühitseti 11. sajandil esimene eestlaste piiskop Fulco ja 1947. aastal asutati Luterlik Maailmaliit (LML). Selles ajaloolises pühakojas toimus usupuhastuspühal, 31. oktoobril luterlaste-katoliiklaste reformatsiooni meenutuse ühispalvus paavst Franciscuse ja LML presidendi piiskop Munib Younani osavõtul.

Avatervituse ütlesid Uppsala peapiiskop Antje Jackelen Rootsi Kirikust ja katoliku piiskop Andres Arborelius Stockholmist. Laulsid ühend- ja lastekoor, toimus ühislaulmine. Mõlema kiriku juhid lugesid meeleparandustekste, mille järel paavst Franciscus ja LML peasekretär pastor Martin Junge pidasid jutluse hispaania keeles. Kõigile osalejatele jagati eelnevalt jutluste inglisekeelsed tekstid.

Pärast Apostliku usutunnistuse ühislugemist toimus katoliiklaste ja luterlaste viie kohustuse ettelugemine koos igakordse küünla süütamisega lastekoori laulu „Anna meile valgust“ saatel. Selle järel kirjutasid paavst Franciscus ja piiskop Munib Younan alla ühisavaldusele.
Lundi palvusele järgnes Malmö Arenal meeliliigutav teenistus „Ühises lootuses“ koos kõnede, tunnistuste ja muusikaga, mis lõppes paavst Franciscuse ja pastor Martin Junge poolt rahva õnnistamise ja läkitamisega.

Luterlaste-katoliiklaste suurüritusest Lundis ja Malmös võtsid osa ka EELK peapiiskop Urmas Viilma, RMK Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan ja EKN täitevsekretär Ruudi Leinus.