Joosep Tammo – õpilane, õpetaja ja sõber

12/2015 24 joosep andres 2
Andres Põder, EELK piiskop emeeritus

Kui kõlab nimi Joosep Tammo, poeb mu hinge alati midagi helget ja ühtaegu segadusse ajavat: Milliselt leheküljelt läheb lahti mu mälestuste paks pildialbum? Milline assotsiatsioon mu sõpra hetkel paremini iseloomustab? – Pinginaaber, alates teisest klassist põhikooli lõpuni. Joosepi pastorist isa põnev raamatukapp ja hulk armsaid õdesid. Ühised mängud, matkad ja kalalkäigud. Lõputud vaidlused sõprade ringis. Loominguline tegevus – lood ja luuletused, millest jõuludeks valmis almanahh, mida ulatada üllatunud õpetajale. Üks asjakohane tsitaat: „See uus ja suur, mis meid aitaks ja mis näib meile nii kauge ja kättesaamatuna, on äkki täna, jõuluõhtul, meie kõrval, meie seas, et ulatada meile käsi ning aidata meid läbi selle rusuva võrgumaailma, millega oleme märkamatult end ümbritsenud, ja millest vabanemine on nii raske, aidata meid tagasi iseenda ja igatsetud puhta maailma juurde, mille me tihtipeale ammugi oleme kaotanud, sest „inimese poeg on tulnud õndsaks tegema, mis on kadunud,“ nagu kuulutab evangeelium“ (Käsikirjaline almanahh „Jõulud 1968“, lk 3).

Joosepiga kohtudes kuulen alati uutest ja põnevatest raamatutest, mida ta just äsja on lugenud.

Loe edasi: Joosep Tammo – õpilane, õpetaja ja sõber

Kirikupäev ja vaimulik laulupidu

06/2015 24 saabumine
Kaie Tanner, kirikupäeva tegevsekretär

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on korraldanud vaimulikke laulupidusid taasiseseisvunud Eestis neli korda: 1997., 2000., 2005. ja 2010. aastal. On ime, et need peod on iga kord kokku toonud tuhandeid lauljaid, ja veel enam, tuhandeid huvilisi, kes kogunevad vaimulikku muusikat kuulama ja rõõmusõnumit jagama. On ime, et ka kitsastes oludes on leidunud lahkeid annetajaid ja abivalmis inimesi, kes oma nõu ja jõuga aitavad kirikupäeval ja laulupeol teoks saada. Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et kokku tulevad kristlased erinevatest konfessioonidest – ka sel suvel koguneb Tartusse lauljaid nii luteri, katoliku, baptisti, metodisti kui adventkirikust. Tullakse ka piiri tagant: Kanadast, Venemaalt, Saksamaalt ja Soomest, et tähistada Eesti kui Maarjamaa 800. aastapäeva ühise laulmisega.

Loe edasi: Kirikupäev ja vaimulik laulupidu

Aasta 2014 vene regioonis

03/2015 24 kivioli
Valeri Vetšerkovski, vene regiooni vanempresbüter

Möödunud aasta oli vene baptistide kogudustele sündmuste- ja tegutsemisrohke. On läbi viidud laste- ja noortelaagreid, Narva koguduses toimusid uue pastori ja noortejuhi ametisseseadmised. Samuti külastasid meie kogudusi evangeeliumi kuulutades sõbrad teistest riikidest – teatritrupp Valgevenest Minski linnast, kristlik puhkpilliorkester Moldovast. Minski teatritrupp külastas seitset kogudust, kus näideldi ja räägiti lastele jõulude tõelisest imest Jeesusest. Puhkpilliorkestri väsimatud noormehed andsid erinevates Eesti linnades rohkem kui kümme evangeelset jumalateenistust kogudustes, vanglates, linnaparkides.

Möödunud aastal toimus kaks vaimulikku seminari teemadel „Juht – Jeesuse õpilane" ja „Kõik vanused koguduses on meie olevik". Seminaride läbiviijad olid külalised Venemaalt ja Valgevenest.

Loe edasi: Aasta 2014 vene regioonis

Julge särada 2015

02/2015 27 s6rakyynlad
Pille-Riin Rego ja Heli Raun
Fotod: Julge särada

Oikumeeniline Julge Särada noortekonverents 2015 leidis aset 23.–24. jaanuaril Tallinna Metodisti kiriku hoones, mida täitis kogunisti 150 noort ja noortetöötegijat. Käsitletavad teemad olid konkreetsed ja misjonimeelsed: miks me peame evangeeliumi kuulutama, mida me seejuures kardame ja kuidas praktiliselt sõnumit jagama. Lisaks innustavatele peakõnelejatele pakkusid laupäeval intervjuuga vürtsi isiklike kogemustega aktiivselt evangeliseerivad Joel-Rasmus Remmel, Katri Tammsaar ja Katrin Usin.

Laupäeval toimus kuus seminari, sealhulgas näiteks prohveteerimise ja tänavaevangelisatsiooni seminarid, kus inimesed kogesid Püha Vaimu puudutust väga erilisel moel. Tavapäratult viisid seminare läbi oma ala tegijad kahe-kolme kaupa, üksteist täiendades ja ühist elutarkust jagades. Mõnevõrra uudne oli näha muusikuid, nagu Hannes Nõlvak, Timo Lige ja Matteus Elbrecht, teises keskkonnas, jagamas oma südant muusikatöö telgitagustest ja omaloomingust siis, kui pill vaikib ning nad oma kõrbetest läbi sammuvad. Üritust kajastas invervjuude ja pildite näol ka kaev.net meediatiim. 

Loe edasi: Julge särada 2015

Urmas Viilma: koguduste mõju noortele peab kasvama

12/2014

Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

1. Õnnistussoovid meie koguduste liidu poolt Sulle, Urmas Viilma, EELK peapiiskopiks valimise puhul! Oleme oma kogudustes palvetanud Jumala juhtimise pärast nende valimiste ajal ja olen kuulnud, kuidas nii mõneski teises Eestimaa kirikus on seda tehtud. Mida Sa kõige enam hindad kirikutevahelises koostöös Eestimaal ja mida Sa luteri kiriku valitud peapiiskopina sellest kõige enam ootad?
Esmalt tahan tänada oma häid usukaaslasi õnnesoovide ja eestpalvete eest! Ilma Jumala juhtimise ja vendade-õdede kandvate palveteta ei jõuaks meist keegi kuigi kaua vastu pidada. Olen näinud suuri muutusi kirikutevahelises koostöös viimase 25 aasta kestel, mil ise olen kirikutööl olnud. Toimunud on üksteisele lähenemine ja usun, et see on suuresti tänu järjekindlale tööle EKN-is. Hindan seda, et avalikkusega suheldakse ühiste sõnumitega ja ühel häälel. See näitab, et kristlased Eesti ühe suurima vähemusgrupina jagavad ühiseid väärtusi ja on oma usus ühe Kolmainsa Jumala lapsed. Loodan, et see jääb nii ka edaspidi. Samas pean oluliseks, et säilitaksime erinevate kirikutena oma identiteedi, eripära ja õpetuslikud alused. Ühisele arusaamisele jõudmine mõnes õpetuslikus küsimuses tuleks konkreetsete lepingute või avalike deklaratsioonidega kinnitada, et mitte tekitada segadust oma liikmete ja ka kirikusse mittekuulujate hulgas. Ehk tuleks täpsustada või selgemalt mõtestada ja kokku leppida oikumeenia-termini kasutamine. Kas iga üritus, kus on osalejaid erinevatest konfessioonidest, on seeläbi kohe oikumeeniline ettevõtmine või on see ikkagi korraldava koguduse või kiriku üritus, kus külalistena osalevad oikumeenilised partnerid ja õed-vennad teistest kirikutest.

Loe edasi: Urmas Viilma: koguduste mõju noortele peab kasvama

Eesti Kirikute Nõukogu tunnustab

12/2014

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) aastapreemia 2014 määrati Ilmo Au'le ja Olav Pärnamets'ale.
Olav Pärnamets oli 1989. a üks kuuest EKNi asutajaliikmeist ja selle asepresident 1993–2001. Pärnamets on oma isiku ja vaimuliku tegevusega kehastanud Kiriku kui Kristuse ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud Eesti ühiskonna arengut oikumeenilisel kirikumaastikul.

Ilmo Au on edendanud taasiseseisvumisest alates olulisel määral Eesti ühiskonda oikumeenilistes valdkondades. Vahendades, korraldades, kureerides ja koordineerides – olles oluline vahelüli riigi ja kõigi siin tegutsevate usuorganisatsioonide tarbeks. Ta on tuntud oikumeeniliste ettevõtmiste toetajana, kes püüab leida parimaid lahendusi, teeb oma tööd tõelise pühendumuse ja suure südamega.
Seoses EKNi 25. aastapäevaga anti tänukiri asutajaliikmetele Aarne Kriisk'ile ja Ülo Meriloo'le.
Kodanikualgatuse „Üks meie seast" läbiviimise eest anti tänukiri Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.