Armukadedus – põlatud sõnumitooja
September 2020 
Karita Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse psühholoog ja pereterapeut
Piibel ütleb, et me oleme loodud Jumala näo järgi (1Ms 1:27). Osa sellest jumalanäolisusest on meie võime kogeda erinevaid emotsioone. Sageli sildistatakse emotsioonid positiivseteks või negatiivseteks, justkui oleks osa tunnetest halb või taunitav. Kristlaste seas võivad niisugusteks tunneteks olla näiteks viha, hirm, kurbus või kadedus. Kuid Piiblit lugedes näeme, et Jumalalegi pole ärritus, südamevalu, kurbus või kiivus võõrad tunded.
Tegelikult ei ole olemas halbu või häid tundeid. Kuigi osa emotsioone loob meile suurepärase enesetunde ning teised jällegi on väga ebamugavad kogeda, on kõik tunded olulised ja kuuluvad inimese tundeskaalasse. Emotsioonid on kui sõnumitoojad, mis saadavad meile teate, kui meil läheb suurepäraselt, kuid annavad ka märku, kui meil on tekkinud probleem iseenda sees või suhetes meie ümber.
Armukadedus on üks nendest sageli põlatud tunnetest, mille olemasolu võib olla iseendalegi raske tunnistada ja mis on tihtipeale sildistatud negatiivse sildiga. Küllap on siin peamiseks põhjuseks armukadedust kogeva inimese sageli ebameeldiv või hirmutav käitumine. Armukadeduse sõnumit lahti mõtestades saab aga seda sõnastada kui igatsust – olla kellegi jaoks kõige tähtsam – ja hirmu – kaotada lähedus kellegi väga olulisega. Kui nüüd mõelda armukadeduse peale igatsuse ja hirmu kontekstis, on üsna loogiline ja mõistetav, miks niisuguseid tundeid kogevad inimesed kipuvad käituma ahistavalt või hirmutavalt. Hirm kellestki/millestki väga olulisest ilma jääda loob ebaturvalisust ning paneb käituma meeleheitlikult ja instinktiivselt – sügavama läbimõtlemiseta.
Ometigi on igatsus läheduse järele iga inimese üks sügavamaid ja loomulikumaid vajadusi. Küllap väljendub selleski meie jumalanäolisus. Üks Piibli läbivamatest ja ilusamatest sõnumitest on Jumala igatsus olla inimlapsega lähedases isiklikus suhtes. Piibli erinevatest raamatutest võime lugeda, kuidas niisuguse läheduse puudumisel kogeb Jumalgi kadedust või kiivust (ingliskeelses tõlkes ka armukadedust, näiteks Jk 4:5).
