Eleri ja Valdur vastavad II

11/2016 12 psyhholoogid


Möödunud suvel oli Pereraadio eetris esmaskordselt saatesari „Suvepsühholoog”, kus kaks noort psühholoogi, Eleri Viinalass ja Valdur Rosenvald, vastasid avameelsetele küsimustele. Järgnevalt avaldame taas 3 küsimust, mis neile on laekunud viimase kuu jooksul Teekäija vahendusel. Loodame, et Eleri ja Valduri vastused võivad kinnitada mingil viisil veel paljusid lugejaid!

Olen aastatega distantseerunud inimestest. Osati seepärast, et on üks tõsisemat sorti haigus, millest on piinlik isegi rääkida. Usklik ma ei ole, aga inimesi ja õnne võiks elus rohkem olla. Mida teha?

ELERI: Mida tähendab sinu jaoks õnn? Vahel kiputakse ütlema, et igaüks on oma õnne sepp. Usun, et selles peitub oma tõetera.
Tõsi, me ei vali ise endale raskeid haigusi, majanduslikult kehva olukorda või üksildustunnet. Küll aga on meie teha, kuidas me sellisesse olukorda suhtume.
Ütlesid, et oled aastatega distantseerunud inimestest. See võiks tähendada, et oled neile millalgi lähedal olnud. Julgustan sind endalt küsima, mis on vahepeal muutunud? Mis oli varem teisiti? Enesehinnang, piinlikkuse tunne vms?
Samuti tähendaks mainitud lause justkui, et sina distantseerusid inimestest ja mitte nemad sinust. Kas on võimalik, et su oma kartus teatud olukordade või teiste arvamuse eest on distantseerumiseni viinud? Ja ka mitte-usklik võib palvetada, et Jumal näitaks tõde ja annaks tundmise, et temagi on armastatud just sellisena, nagu ta on. Tihtipeale kujutab inimmõistus ette olukordi, mida tegelikult ei eksisteeri. Mis võib olla piinlik ühe jaoks, pole seda teisele. Julgustan sind lähedase inimesega oma haigusest rääkima ja vaatama, missugune on tema reaktsioon. Proovi leida probleemi juur või neid viise, kuidas hakata kasvõi imepisikeste sammude haaval liikuma soovitud suunas – rohkem õnne ja rohkem inimesi!

Loe edasi: Eleri ja Valdur vastavad II

Eleri ja Valdur vastavad

10/2016 12 psyhholoogid 1

Suvel oli Pereraadios saatesari „Suvepsühholoog”, kus kaks noort psühholoogi, Eleri Viinalass ja Valdur Rosenvald, vastasid avameelsetele küsimustele. Järgnevalt avaldame 3 küsimust ja vastust, mis eetrisse ei jõudnud.

Minu tutvusringis on inimene, kes vihastub kergelt ja väljendab oma viha füüsiliselt. Näiteks kui keegi pereliige talle mingil põhjusel närvidele käib, siis ta lükkab või lööb teda (vahel päris hullusti, tagajärjeks sinikad). See on kestnud aastakümneid. Ta on ka kristlane. Olen temaga sellest rääkinud, aga ei ole vist abi olnud. Kas tegu võib olla mingi psüühilise haigusega?

ELERI: Tundub, et tegemist on üsna raske juhtumiga, kui ütled, et see on kestnud aastakümneid. Huvitav, kui vana see inimene on? Kas saab mõelda ajas tagasi, et millal viha selliselt väljendamine võis alata? Vägivalla all ei tohi keegi kannatada ja kui asi on tõsine, siis tuleks pöörduda kasvõi politseisse, kes juhendab vajaliku abi saamiseks edasi.
Psüühilise haiguse diagnoosimiseks tuleb minna psühhiaatri vastuvõtule. Muutuse toimumiseks on vaja, et inimene tunnistaks oma viga ja tal oleks tahe muutuda. Ta peab võtma isikliku vastutuse oma tegude ees ja tundma ära probleemi, ja mis kahju ta teistele sellega teeb. Kui ei aita ühe sõbra rääkimine, siis tuleb minna kahekesi. Vahest ta ei mõista probleemi tõsidust, kui tema juurde selles küsimuses on pöördunud ainult üks inimene. Ka peavad need sõbrad olema sellised, kes on tema jaoks usaldusväärsed. Loe ka Matteuse 18:15–17. Loomulikult võiksid tema eest püsivalt palvetada ja loota, et ta kuuleb Jumala kõnetust oma elus.
Samuti võib mõelda hetkedele, kus ta ei ole vihane ja saab oma tunnete kontrollimisega hakkama. Mis on siis teisiti? Kas ta elus on siis vähem stressi? On see näiteks pärast trenni, kus ta saab end teisel viisil välja elada? Ühesõnaga, tuleks leida just sellele inimesele sobivaid viha väljaelamise viise. Palju on ka vastavat kirjandust, mida tasub raamatupoodi või -kokku uudistama minna. Siinkohal aga on oluline jällegi selle inimese enda tahe muutuda. Palveta tarkust edasi tegutsemiseks!

Loe edasi: Eleri ja Valdur vastavad

Kuidas sobitada pere raha kasutamisel vastakaid arusaamu?

11/2015

Vastab Meelis Kibuspuu

Tihti öeldakse, et raha ei ole meie jaoks tähtis või vähemalt kõige tähtsam. Ometi on abikaasade vaheliste pingete puhul sageli üheks teguriks just pere rahaasjad. Uuringud näitavad koguni, et üks lahutuste peamiseid põhjuseid on suutmatus kokku leppida rahaasjades.

Seega on mõistlik abikaasade vahel selgeks mõelda ja rääkida oma pere põhimõtted raha kasutamisel. Esmalt tasuks endalt ja siis teineteiselt küsida, kuidas ma üldiselt suhtun rahasse. Kas raha on miski, mille peale ma pidevalt mõtlen ja mis kipub vahel minu elus juhtimist üle võtma? Kas ma olen lahke südamega valmis raha annetama kogudusele või heategevusele või püüan seda hoida vaid enda tarvis? Kuidas ma säästan raha ja millele ma kulutan? Sageli tuuakse oma suhtumine rahasse ja ka kulutamisharjumused kaasa juba lapsepõlvekodust. Kui meie kodus ei olnud harjumust nt kümnist maksta või säästa, siis suure tõenäosusega ei ole need ka meie jaoks olulised väärtused.

Loe edasi: Kuidas sobitada pere raha kasutamisel vastakaid arusaamu?

Mida teha, kui süütunne ei lase puhkust võtta?

10/2015

Vastab Karita Kibuspuu

Vanemad õpetasid mind pidevalt töötama. Nüüd tunnen alati süütunnet, kui veidigi puhkust võtan. Tervis juba logiseb ja töövõime on langenud, kuigi ma pole üldse vana."

Esimese sammuna tuleks endasse vaadata ja küsida, mis on see sõnum, mida süütunne edastab? Miks ma pean pidevalt töötama? Miks ma ei tohi puhata? Mis juhtub, kui ma puhkust võtan?

Loe edasi: Mida teha, kui süütunne ei lase puhkust võtta?

Kuidas leida tasakaal oma hobide ja pere vajaduste vahel?

06/2015
Vastas Meelis Kibuspuu

Tunnen, et regulaarselt oma hobiga tegeledes olen värskem, rõõmsam ja märkavam. Samas tajun, et teen seda sageli justkui abikaasa aja arvelt ja vahel ka kogu pere rahakoti arvelt.

Meil kõigil on huvisid või tegevusi, mida me nimetame oma hobideks. Need võivad olla väga erinevad, aga kõigi hobide ühisnimetaja on meeldiv ajaveetmine. Hobidega tegeledes tunneme tavaliselt, et see aitab taastada meie vaimset ja füüsilist jõuvaru. Hobidega tegeledes lülitame ennast nii mentaalselt kui füüsiliselt muust elust välja ja selline eraldumine kiirest argielust on vahel hädavajalik.

Loe edasi: Kuidas leida tasakaal oma hobide ja pere vajaduste vahel?