Otsing

03/2017 18 psyhholoogid

Tere, mure selline, et oleme abielus juba 8 aastat ja koos elanud 10 aastat. Meil on 3 toredat last (17, 12 ja 5aastane), kuid nüüd on olukord halvaks läinud. Viga on minus rohkem kui naises, kuna olen nii kontrolliv ja armukade. Kui me omavahel rääkima hakkame, siis ta ütleb, et tal on sein ees jne. Ma ei oska tal kuidagi tundeid uuesti üles soojendada ja teda õnnelikuks teha. Naine ütleb, et tal on tunnete asemel must auk. Äkki oskate meid aidata, et abielu päästa.

VALDUR: Esiteks pean mainima, et olete olnud väga tublid, kui olete koos 8 aastat abielus olnud ja selle jooksul kolm last üles kasvatanud, see on hea saavutus! Abielu võib olla väga suurepärane, aga liigne kontrollivus ja armukadedus tekitab kindlasti suhtes raskusi. Samas on tihti veelgi suurem probleem see, et inimesed ei saa ise aru, et nad on liiga kontrollivad või armukadedad. Probleemi eitamine tähendab, et sellega on praktiliselt võimatu tegeleda. Seega on hea näha, et oled mõistnud enda raskuskohti, ja tunnistad, et on vaja abi. See on esimene samm probleemi lahendamiseni ja hea suhte taastamiseni.
Kui suhet alustasite, siis oli midagi, mis teid mõlemaid teineteise juures köitis, meeldima ja armuma pani. Aja jooksul inimesed muutuvad. Meie harjumused, käitumismustrid ja ootused võivad muutuda ja armumine saab otsa. Usun, et tänapäeva ühiskonnas aetakse pidevalt segi armumine ja armastus. Tunded tulevad ja lähevad, aga armastus on midagi enamat kui keemiline reaktsioon ajus. Armastus on otsus, mida toetavad teod ja saadavad tunded. Piiblist me leiame, mis oli suurim armastuse otsus inimkonna ajaloos. See oli Jeesuse otsus surra kõikide inimeste eest, sest ta armastas meid nii väga (Jh 3:16).

02/2017 20 karita kibuspuu
Karita Kibuspuu

Mu lapsed on jõudnud varateismeikka ja kõik, mida ma soovin on, et ma ise oleksin teismeline, ehk siis ei peaks tegelema nende kasvatamisega. Soovitusi?

Teemapüstitusest ei selgu, mis täpsemalt muret teeb. Nii on keeruline konkreetseid soovitusi jagada.
Esmalt kutsuksin lapsevanemat endasse vaatama ja võimalikult täpselt sõnastama, mis on see, mis talle lastega seoses muret valmistab ning mille eest ta igatseb põgeneda.
Seejärel julgustaksin oma mõtteid-tundeid kaaslapsevanemaga jagama (igal lapsel on nii ema kui isa, seda ka siis, kui nendega enam koos ei ela). Kui see aga võimalik pole – näiteks on kaasvanem juba igavikus – tasub nõu pidada spetsialistiga, nt psühholoogi, terapeudi või sotsiaalpedagoogiga.
Loomulikult võib ka tutvusringis või koguduses jagada oma muret mõne sümpaatse vanemaga, kellel on samavanuse lapse kasvatamise kogemus. Samas peab neilt nõuküsimisega olema ettevaatlik, sest probleemid võivad olla küll sarnased, kuid lapsed ja asjaolud on sageli väga erinevad.
Tasub teada ka seda, et igasugune käitumine kannab endas mingit sõnumit. Üheks teismeea märksõnaks on keeruliste ja vastuoluliste emotsioonide kogemine, seoses arenguliste muutustega.

01/2017

Küsimus 1: Olen juba tükk aega minemas läbi mingisugusest „keskea-eelsest kriisist” ja ei tea enam, mida oma eluga ette võtta, kuhu aega panustada, kelleks saada. On teil nõuannet, mida ette võtta?

Kriis kuulub inimeseks olemise juurde. Nii psühholoogiliselt kui ka usuliselt toimib areng sageli läbi kriiside. See tähendab, et eneseotsing, ka sisemine segadus, on teeks uute lahenduste ja selgusteni. Probleemiks saab see siis, kui kriis kestab kaua, ei lahene, muutub emotsionaalselt pärssivaks, segab otsuste vastuvõtmist ja suhteid teistega.

12/2016 13 psyhholoogid

Möödunud suvel oli Pereraadio eetris esmaskordselt saatesari „Suvepsühholoog”, kus kaks noort psühholoogi, Eleri Viinalass ja Valdur Rosenvald, vastasid avameelsetele küsimustele. Järgnevalt avaldame taas 2 küsimust, mis neile on laekunud viimase kuu jooksul Teekäija vahendusel. Loodame, et Eleri ja Valduri vastused võivad kinnitada mingil viisil veel paljusid lugejaid!

Inimestel on hea öelda „Rahulikke ja rõõmsaid jõule!“, aga mida teha, kui mul on hoopis lein ja masendus?

ELERI: Võiksime hetkeks peatuda ja mõelda, mis on rahulike ja rõõmsate jõulusoovide taga. Miks me üldse tähistame jõule ja miks peaksime selle üle rõõmu tundma?
Tähistame Jeesuse sündi. Jeesus on sündinud siia maailma, et keegi ei saaks hukka, vaid meil võiks olla igavene elu (Jh 3:16). Ja mitte lihtsalt elu, vaid Jeesus ütleb ,,Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti”(Jh 10:10). Ka leinas ja masenduses inimene võib tunda rõõmu Jeesuse üle ja selle armastuse ning lootuse üle, mida temasse uskumine annab. Teoorias on see kindlasti lihtsam kui praktiliselt, aga mitte võimatu.

11/2016 12 psyhholoogid


Möödunud suvel oli Pereraadio eetris esmaskordselt saatesari „Suvepsühholoog”, kus kaks noort psühholoogi, Eleri Viinalass ja Valdur Rosenvald, vastasid avameelsetele küsimustele. Järgnevalt avaldame taas 3 küsimust, mis neile on laekunud viimase kuu jooksul Teekäija vahendusel. Loodame, et Eleri ja Valduri vastused võivad kinnitada mingil viisil veel paljusid lugejaid!

Olen aastatega distantseerunud inimestest. Osati seepärast, et on üks tõsisemat sorti haigus, millest on piinlik isegi rääkida. Usklik ma ei ole, aga inimesi ja õnne võiks elus rohkem olla. Mida teha?

ELERI: Mida tähendab sinu jaoks õnn? Vahel kiputakse ütlema, et igaüks on oma õnne sepp. Usun, et selles peitub oma tõetera.
Tõsi, me ei vali ise endale raskeid haigusi, majanduslikult kehva olukorda või üksildustunnet. Küll aga on meie teha, kuidas me sellisesse olukorda suhtume.
Ütlesid, et oled aastatega distantseerunud inimestest. See võiks tähendada, et oled neile millalgi lähedal olnud. Julgustan sind endalt küsima, mis on vahepeal muutunud? Mis oli varem teisiti? Enesehinnang, piinlikkuse tunne vms?
Samuti tähendaks mainitud lause justkui, et sina distantseerusid inimestest ja mitte nemad sinust. Kas on võimalik, et su oma kartus teatud olukordade või teiste arvamuse eest on distantseerumiseni viinud? Ja ka mitte-usklik võib palvetada, et Jumal näitaks tõde ja annaks tundmise, et temagi on armastatud just sellisena, nagu ta on. Tihtipeale kujutab inimmõistus ette olukordi, mida tegelikult ei eksisteeri. Mis võib olla piinlik ühe jaoks, pole seda teisele. Julgustan sind lähedase inimesega oma haigusest rääkima ja vaatama, missugune on tema reaktsioon. Proovi leida probleemi juur või neid viise, kuidas hakata kasvõi imepisikeste sammude haaval liikuma soovitud suunas – rohkem õnne ja rohkem inimesi!

10/2016 12 psyhholoogid 1

Suvel oli Pereraadios saatesari „Suvepsühholoog”, kus kaks noort psühholoogi, Eleri Viinalass ja Valdur Rosenvald, vastasid avameelsetele küsimustele. Järgnevalt avaldame 3 küsimust ja vastust, mis eetrisse ei jõudnud.

Minu tutvusringis on inimene, kes vihastub kergelt ja väljendab oma viha füüsiliselt. Näiteks kui keegi pereliige talle mingil põhjusel närvidele käib, siis ta lükkab või lööb teda (vahel päris hullusti, tagajärjeks sinikad). See on kestnud aastakümneid. Ta on ka kristlane. Olen temaga sellest rääkinud, aga ei ole vist abi olnud. Kas tegu võib olla mingi psüühilise haigusega?

ELERI: Tundub, et tegemist on üsna raske juhtumiga, kui ütled, et see on kestnud aastakümneid. Huvitav, kui vana see inimene on? Kas saab mõelda ajas tagasi, et millal viha selliselt väljendamine võis alata? Vägivalla all ei tohi keegi kannatada ja kui asi on tõsine, siis tuleks pöörduda kasvõi politseisse, kes juhendab vajaliku abi saamiseks edasi.
Psüühilise haiguse diagnoosimiseks tuleb minna psühhiaatri vastuvõtule. Muutuse toimumiseks on vaja, et inimene tunnistaks oma viga ja tal oleks tahe muutuda. Ta peab võtma isikliku vastutuse oma tegude ees ja tundma ära probleemi, ja mis kahju ta teistele sellega teeb. Kui ei aita ühe sõbra rääkimine, siis tuleb minna kahekesi. Vahest ta ei mõista probleemi tõsidust, kui tema juurde selles küsimuses on pöördunud ainult üks inimene. Ka peavad need sõbrad olema sellised, kes on tema jaoks usaldusväärsed. Loe ka Matteuse 18:15–17. Loomulikult võiksid tema eest püsivalt palvetada ja loota, et ta kuuleb Jumala kõnetust oma elus.
Samuti võib mõelda hetkedele, kus ta ei ole vihane ja saab oma tunnete kontrollimisega hakkama. Mis on siis teisiti? Kas ta elus on siis vähem stressi? On see näiteks pärast trenni, kus ta saab end teisel viisil välja elada? Ühesõnaga, tuleks leida just sellele inimesele sobivaid viha väljaelamise viise. Palju on ka vastavat kirjandust, mida tasub raamatupoodi või -kokku uudistama minna. Siinkohal aga on oluline jällegi selle inimese enda tahe muutuda. Palveta tarkust edasi tegutsemiseks!

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke