10/2013
Patricia Hartman

See oleks võinud olla mistahes päev minu raamatupidamisfirmas. Selleks oleks võinud olla ükskõik milline lahutav klient. Täna oli see Suzie. Eile oli John. Homme, kes teab, kes? Põhjus tundus alati olevat üks: „Me kasvasime lahku."

Abielludes nõustusime saama aednikeks.

Suziet vaadates tunnetan, et ta on juba mõni aeg tagasi leinastaadiumist edasi liikunud. Altari ees eredalt põlenud armastuse leek on kustunud. Minu ees on aga naine, kes loodab juba uuele homsele.

Mu kabineti uste taga algab järjekordse pere aeglane ja piinarikas lahutamine. Suzie abikaasa avab ukse. Nimetu mees küsib: „Kas teie olete Joe ...?" Kui ta noogutab, ulatab kuller talle paberid, mis kinnitavad, et abielu lõppemist ei saa enam eirata. Uks sulgub, tuues kaasa lõplikkuse tunde. Mees langeb põlvili, küsides Jumalalt, kuidas too lasi sellel juhtuda. Joe ei oska olukorda muuta. Kas ka tema ootab paremaid aegu?

09/201320 politseinikud
Mida abikaasa puudused mulle õpetasid

Becky Zerbe

See päev oli käes. Olin pidanud abielus vastu niikaua, kui suutsin. Kui mu abikaasa Bill oli tööle läinud, pakkisin kotid ja lahkusin aasta ja kahekuuse pojaga kodust. See oli ainuke aasta meie abielu jooksul, mil elasime minu vanematega samas linnas. Ilmselgelt muutis mugav võimalus ema-isa juurde pageda mu otsuse, Bill maha jätta, kergemaks.
Sisenesin pisarates ja vihase näoga ema kööki. Samal ajal kui mina nuuksudes talle oma iseseisvusdeklaratsiooni ette kandsin, hoidis ta last süles. Täisnutetud taskurätt ja tass kohvi, hiljem ütles ema, et nad isaga aitavad mind. Mind lohutas teadmine, et nad on minu jaoks olemas. „Aga enne, kui sa Billi maha jätad," lausus ta, „on mul sulle üks ülesanne."

Kirjuta iga vasakpoolses tulbas loetletud omaduse kohta, kuidas sa sellele reageerid!

08/2013

Millele pöörata oma abielus tähelepanu ajal, kui lapsed lahkuvad kodust iseseisvasse ellu?

Periood abielus, mil lapsed lahkuvad kodust ja abikaasad jäävad peale paljusid aastaid jälle kahekesi, toob kaasa suuri muutusi ja võib olla tulvil tugevaid keerukaid emotsioone. Loomulikult mängivad siin rolli mitmed erinevad tegurid (kas lapsed lahkuvad päevapealt ja kõik korraga või ükshaaval ja alguses vaid töönädalaks; kui kaugele lapsed kolivad jne), kuid üldiselt on tegemist suure muutusega, kus lastega peresüsteemist saab jälle diaadiline, kahest abikaasast koosnev pere. Muutus hõlmab nii pere harjumuspäraseid vajadusi kui ka peresiseseid rollimustreid. Enam ei ole vaja pesta pesu, poodelda ja kokata suurele seltskonnale, tõenäoliselt vähenevad ka majapidamiskulud, kuid emast ja isast on ühtäkki saanud lihtsalt naine ja mees. Psühholoogias nimetatakse laste kodust lahkumisega kaasnevaid tühjuse, kurbuse, masenduse ja leinatundeid tühja pesa sündroomiks. Üldiselt kipuvad pesa tühjenemisega kaasnevad keerulised tunded puudutama rohkem naisi kui mehi. Viimasel ajal on täheldatud, et igapäevaselt päevatööl käivad emad kohanevad uue olukorraga kergemini kui koduperenaised – ilmselt nõuab palgatöö piisavalt palju aega ja lisatähelepanu, et kurbi mõtteid mujale juhtida ja eluga edasi minna.

Kui sul on küsimusi artikli või suhete teemal üldisemalt, on neile valmis vastama psühholoog ja üks suhtematerjali „Tahan Sind hoida" autoritest Karita Kibuspuu. Oma küsimused palun saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Vastustest teeb Karita kokkuvõtte järgmistes Teekäija numbrites. Küsijate anonüümsus on tagatud.

Kui abikaasad on elanud viimased paar-kolmkümmend aastat vaid lastele, võivad nad ootamatult olla päris keerulises olukorras, kus ühtäkki valitseb õhtul kodus kummaline vaikus ja elutoas vaatavad tõtt kaks võõrast vananevat inimest. Sellise olukorra vältimiseks tasub juba varakult enne laste suureks kasvamist, kuid vähemalt aegsasti enne laste ärakolimist, võtta regulaarselt aega just ja ainult paarisuhtele. Mis on see, mida ühiselt tehes kasvaks abikaasade omavaheline lähedus? Igapäevane vestlushetk hommiku- või õhtusöögilauas? Ühised jalutuskäigud? Aiatöö? Sportimine? Õhtune raamatute ettelugemine? Õiget vastust teab abielupaar ise. Kui abikaasad on seadnud peresuhte aluseks oma abielu, mehe ja naise suhte, ning selle hoidmise ja tugevdamisega piisavalt tegelenud, suudavad nad laste kodust lahkumises näha lisaks kurbadele emotsioonidele ka nii mõndagi toredat: lõpuks ometi ollakse taas kahekesi, täielikult teineteise päralt, ees terendamas aeg, mida planeerida just ja ainult teineteist arvesse võttes!

05/2013
Mida õppisime oma keerulistest kogemustest
Tammy Darling, vabakutseline kirjanik

Soov oli mõistetav. Ootused mitte. Kui ma 23 aastat tagasi oma lapsepõlvekallimaga abiellusin, oli mõistetav, et soovisin elukestvat abieluõndsust, kuid minu ootus, et abikaasa selle minu jaoks teoks teeb, oli ebareaalne.

Sellise mõtteviisi tagajärjeks oli see, et meie abielu kuus esimest aastat olid maapealne põrgu. Ma tahtsin teda sõna otseses mõttes tappa; minu kallim oli mu enda silme ees kibestunuks muutunud. Jahedad päevad muutusid kuumadeks öödeks – ja mitte sellepärast, et meie vahel lõõmas kireleek. Kuigi see oli kurnav, ei kaalunud me kunagi lahutust. Meie meelest polnud lahutus valik. Enne abielutõotuse andmist olime kokku leppinud, et hoolimata kõigest, lahutust meie kodus ei mainita.

Lõpuks viisime ennast ja teineteist nii kaugele, et meil tuli midagi ette võtta, et oma abielu lahutuskindlaks muuta − või meil ei jätkunuks enam jaksu oma tõotusest kinni pidada.

Kuna meie abielu oli nii katki, otsustasime minna kristliku nõustaja juurde. Kui meie kodu oleks tornaado läbi kahju kannatanud, oleksime samamoodi professionaalidelt abi otsinud ja me teadsime, et meie abielu ei olnud sugugi vähem kahjustatud kui tornaadost räsitud maja. Õppisime abikaasaga, et abielu ei ole ühekordne „jah" sõna andmine, millele järgneb igavesti õnnelik elu. Abielu nõuab tööd ja igapäevaste valikute tegemist. Me elame ajal, kus kohustustesse suhtutakse kergekäeliselt, kus lahutuse saab allkirja vastu. Kirjuta paberitele alla ja mine oma teed. Abielutõotust ei võeta enam nii tõsiselt kui varem. Aga see ei tohiks nii olla.

05/2013 Karita Kibuspuu

Olen mõelnud, et mõnd meie suhtes tehtud viga oleks saanud vältida, kui keegi oleks meid võimalike karide eest hoiatanud. Kes võiks tegeleda abielueelse nõustamisega ja kas sellest võiks olla abi?

Asjatundlik abieluteemaline nõustamine enne elutähtsa otsuse tegemist on kindlasti väga väärt kogemus, kuid siiski ei saa ükski nõustamine anda garantiid abielu õnnestumiseks. Hea abielu – toimiv lähisuhe – sõltub eelkõige osapoolte endi valmisolekust ja pühendumisest.
Ideaalis võiks abielueelse nõustamisega tegelevatel inimestel endal olla nii teadmised paarisuhte dünaamikast kui isiklik kogemus toimivast abielusuhtest. Nõustajate vanus ja abielustaaž polegi seejuures ehk nõnda olulised, sest aastakümneid kestnud abielu ei pruugi kahjuks sugugi alati suurt lähedust ja hästitoimivat paarisuhet tähendada ning vahel võib noortel noorematega olla lihtsam kontakti saada. Isiklikult ei ole abielueelse nõustamisega otseselt kokku puutunud. Kuid toimivas praktikas olen kuulnud positiivset tagasisidet vormi kohta, kus natuke vanem ja kogemustega abielupaar kutsub kihlapaari endale külla ning juhatab neid teelaua õdusas õhustikus arutlema vastava (abielu)temaatika üle. Milliseid teemasid millises järjekorras seejuures käsitleda, ei ole niivõrd oluline, küll aga tuleks nõustajatel hoida selget piiri oma kogemustest rääkimise ja konkreetse nõu andmise vahel, sest inimesed ja olukorrad võivad olla väga erinevad ning mis sobib ühele paarile väga hästi, ei pruugi teisele üldsegi lahenduseks olla.

04/2013

Me ei vääri seda. Me ei suuda seda välja teenida. Me vajame seda.
Michael Sytsma

Algus Teekäijas 03.2013

3. Hinda oma abikaasat sellisena nagu ta on
Liiga paljud inimesed püüavad muuta abikaasat enda näo järgi, selle asemel et lasta Jumalal muuta teda oma näo järgi. Me keskendume sellele, et „mina näen seda nii ja sina pead nägema samamoodi". Näiteks tuleb kodu koristada vastavalt minu, mitte sinu standarditele, sest minu oma on õige. Sisuliselt me ütleme: „Kui sa ei näe nii nagu mina, siis sa eksid. Ja ma arvan, et pean sul aitama asja õigesti teha ehk nii nagu mina seda teen."

Igas suhtes jõuab kätte hetk, kus meil tuleb leinata seda, mida meie abikaasa ei ole.