Otsing

09/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Lapsevanema – eeldatavasti küpse täiskasvanud inimese – ülesandeks ja vastutuseks on õpetada last toime tulema oma emotsioonidega. Selleks, et hiljem edukalt suhteid luua, peavad lapsed esmalt õppima aru saama sellest, mis toimub nende endi emotsioonide maailmas.

Igapäevases kiirustamises ja argitoimetuste koorma all võib lapsevanemal kergesti tekkida kiusatus lapse tugevad tunded süvenemata pahaks tujuks või isekaks käitumiseks liigitada. Siiski tasub enne „jonni-" või „pubekadiagnoosi" kinnitamist võtta aeg maha ja analüüsida läbi lihtsad punktid: kas laps võib olla väsinud, näljane või tõbine? Kas lasteaias või koolis, trennis või muidu suhtlusringkonnas (perekonnas, naabriperes, vanavanematel) võib olla probleeme või teemasid, mis tunduvad lapsele üle jõu käivad või hirmutavad? Kas vanemad on viimasel ajal olnud töömuredega väga hõivatud? Lapsed on üldjuhul vahetumad ja avatumad kui täiskasvanud ja näitavad siiramalt välja oma sisemuses toimuvat, paraku ise seda tihtipeale hoomamata ja analüüsida oskamata.

08/2014

Vastab Karita Kibuspuu
Mida teha siis, kui abielu on muutunud elutuks? Kristlasena ei tohiks abielu lahutada, aga kui abielus puuduvad igasugused abielu tunnused, siis kuidas jätkata sellist abielu?

Abielusuhe on justnagu potitaim, mis vajab kasvamiseks ja õitsemiseks pidevat tähelepanu ja hoolt. Selleks, et elus püsida, vajab potilill vahel sortsukese vett, kuid selleks, et lill kasvaks ja õitseks, tuleb kastmisvette regulaarselt lisada ka väetist, vahetada aeg-ajalt mulda, lehti tolmust puhtaks pühkida ning jälgida, et valgust oleks piisavalt.

Abielu tervisega on nii nagu ihu ja hinge tervisegagi: mida vähem sellest hoolida ja selle eest hoolt kanda, seda kindlam võib olla, et ühel hetkel on asjad käest läinud.

Kuigi sageli võtavad argipäevased kohustused ja toimetused kogu meie aja ja jõu ning tundub, et abielusuhe on justkui see kõige viimane, millega eraldi tegeleda jaksaks, tasub oma kõige lähedasema suhte nimel pingutada. Seda eriti ajal, mil suhe toimib ja kõik näib korras olevat. Kui abielupaar jõuab seisu, kus tunnetatakse oma suhte elutuks muutumist, tähendab tagasitee suurt ja tihti vaevarikast ühist panustamist läheduse taastamise nimel.

05/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Jeesus kutsub meid korduvalt ja väga jõuliselt üles kaasinimesi armastama. Ta ei piirdu sugugi kristlaste omavahelise armastusega, vaid laiendab selle üleskutse meie kõikidele ligimestele, sealhulgas ka inimestele, keda peame suisa vaenlasteks. See on väga tõsine elukestev väljakutse! Kindlasti on seda omast jõust ellu rakendada väga raske, kui mitte võimatu. Õnneks antakse meile Piiblis ka juhtnöörid, kust ja millega alustada.

Esmalt peame õppima armastama Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega (Mk 12:30). See tähendab kogu oma elu fookuse koondamist Kristusele, tema ligiolu, tahte ning juhtimise otsimist.

Teiseks peame õppima armastama iseennast (Mk 12:31). See tähendab iseenda tundmaõppimist ja aktsepteerimist Jumala näo järgi loodud ainulaadse inimesena. Kui meil on elav igapäevane suhe Jumalaga ja rahu iseendaga, on ka teiste inimeste jumalanäolisuse ning väärtuslikkuse märkamine lihtsam. Isegi siis, kui seda jumalanäolisust on rikkunud nende keeruline elukäik ja valed valikud.

04/2014 20 talvi-allan helde-1
Jane ja Gunnar Üprus, Keila baptistikogudus

Abielufestivali „Kahekesi koos" eesmärk on suhtekvaliteedi olulisuse teadvustamine ja abielude tervenemine. Juba üks ühine päev annab paaridele võimaluse võtta aeg maha ja investeerida oma suhtesse. Tänase elutempo juures nõuab selline kõrvalepõige lausa eraldi pühendumist. Kuid kas meie abielud pole siis seda väärt?

Taolisi elulähedasi intervjuusid abielupaaridelt võiks koguduste jumalateenistustel tihedamini kasutada.

Tallinna metodistikirikus 29. märtsil toimunud esimest festivali juhatas Hannes Hermaküla. Avasõnad ütles Liidu president Meego Remmel. Sombusesse ja külma kevadpäeva tõi romantilist õhkkonda ansambel „Häälemaa".

04/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Päris kindel on see, et elav ja avatud suhe Jumalaga ei muuda kedagi kriitiliseks ja kurjaks. Piiblis tuuakse väga ilmekalt välja kristlase olemus. Jeesus ütleb: „Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast" (Mt 12:33). Paulus ütleb: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus" (Gl 5:22j). Nõnda on meil olemas lihtne orientiir, mida aeg-ajalt peeglisse vaadates silmas pidada.

Miks me siiski kohtame mõnikord kristlasi, kes näivad kandvat hoopis teistsugust vilja? Konkreetseid vastuseid on kirja teel väga keeruline anda, kuid enamasti peituvad põhjused kusagil sügaval inimese enda sees. Kriitiliseks ja kurjaks muudab inimesed tihtipeale kibestumine või pidev kaitseseisundis elamine: pikaaegse valu ja ebaõigluse, vahel ka väärtusetuse tunde kogemine. Samuti pidev isiklike vajaduste ignoreerimine ja üle oma (jõu- ja aja-) ressursside elamine. Muidu rõõmsameelne ja helge inimene võib muutuda ühtäkki pahuraks ja arvustavaks – oma ametis või teenimisülesannetes läbi põledes. Vahel võivad aga inimese ootused iseendale (või ka arvatavad Jumala ootused) olla nii ebarealistlikult kõrged, et nende poole püüdlemine ja pidev läbikukkumine võtab ära kogu elamise rõõmu.

Vastab Karita Kibuspuu

03/2014

Tänapäeval ei seostata paastuaega üksnes lihast loobumise või toidusedeli karmistamisega. Kindlasti leidub neid, kelle jaoks paast tähendab endiselt lihavaba menüüd, kuid üha rohkem võib kuulda ka magusapaastust, kondiitritoodete või kommipaastust. Nooremad inimesed ja isegi lapsed seevastu paastuvad tihtipeale hoopis liigsest internetikülastamisest, näguderaamatust, arvutimängudest või telekavaatamisest.

Käesoleva paastuaja alguses mõtiskles üks tuttav selle üle, kas paast tähendab kindlasti millestki loobumist või sobib paastuaja eesmärgiks ka võtta rohkem aega oluliste tegevuste jaoks – näiteks rohkem aega Piibli lugemiseks või jalgsi liikumiseks. Paastuaeg on omandanud omamoodi laiema tähenduse: see on aeg, mil püütakse keskenduda tähtsaimatele asjadele elus, taasavastada kõige väärtuslikum ning vajadusel loobuda või vähendada kõike, mis seda takistab.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke