Kuidas tulla toime oma lapse tundepursetega?

09/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Lapsevanema – eeldatavasti küpse täiskasvanud inimese – ülesandeks ja vastutuseks on õpetada last toime tulema oma emotsioonidega. Selleks, et hiljem edukalt suhteid luua, peavad lapsed esmalt õppima aru saama sellest, mis toimub nende endi emotsioonide maailmas.

Igapäevases kiirustamises ja argitoimetuste koorma all võib lapsevanemal kergesti tekkida kiusatus lapse tugevad tunded süvenemata pahaks tujuks või isekaks käitumiseks liigitada. Siiski tasub enne „jonni-" või „pubekadiagnoosi" kinnitamist võtta aeg maha ja analüüsida läbi lihtsad punktid: kas laps võib olla väsinud, näljane või tõbine? Kas lasteaias või koolis, trennis või muidu suhtlusringkonnas (perekonnas, naabriperes, vanavanematel) võib olla probleeme või teemasid, mis tunduvad lapsele üle jõu käivad või hirmutavad? Kas vanemad on viimasel ajal olnud töömuredega väga hõivatud? Lapsed on üldjuhul vahetumad ja avatumad kui täiskasvanud ja näitavad siiramalt välja oma sisemuses toimuvat, paraku ise seda tihtipeale hoomamata ja analüüsida oskamata.

Loe edasi: Kuidas tulla toime oma lapse tundepursetega?

Mida teha siis, kui abielu on muutunud elutuks?

08/2014

Vastab Karita Kibuspuu
Mida teha siis, kui abielu on muutunud elutuks? Kristlasena ei tohiks abielu lahutada, aga kui abielus puuduvad igasugused abielu tunnused, siis kuidas jätkata sellist abielu?

Abielusuhe on justnagu potitaim, mis vajab kasvamiseks ja õitsemiseks pidevat tähelepanu ja hoolt. Selleks, et elus püsida, vajab potilill vahel sortsukese vett, kuid selleks, et lill kasvaks ja õitseks, tuleb kastmisvette regulaarselt lisada ka väetist, vahetada aeg-ajalt mulda, lehti tolmust puhtaks pühkida ning jälgida, et valgust oleks piisavalt.

Abielu tervisega on nii nagu ihu ja hinge tervisegagi: mida vähem sellest hoolida ja selle eest hoolt kanda, seda kindlam võib olla, et ühel hetkel on asjad käest läinud.

Kuigi sageli võtavad argipäevased kohustused ja toimetused kogu meie aja ja jõu ning tundub, et abielusuhe on justkui see kõige viimane, millega eraldi tegeleda jaksaks, tasub oma kõige lähedasema suhte nimel pingutada. Seda eriti ajal, mil suhe toimib ja kõik näib korras olevat. Kui abielupaar jõuab seisu, kus tunnetatakse oma suhte elutuks muutumist, tähendab tagasitee suurt ja tihti vaevarikast ühist panustamist läheduse taastamise nimel.

Loe edasi: Mida teha siis, kui abielu on muutunud elutuks?

Kuidas armastada neid, kes on meist nii erinevad?

05/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Jeesus kutsub meid korduvalt ja väga jõuliselt üles kaasinimesi armastama. Ta ei piirdu sugugi kristlaste omavahelise armastusega, vaid laiendab selle üleskutse meie kõikidele ligimestele, sealhulgas ka inimestele, keda peame suisa vaenlasteks. See on väga tõsine elukestev väljakutse! Kindlasti on seda omast jõust ellu rakendada väga raske, kui mitte võimatu. Õnneks antakse meile Piiblis ka juhtnöörid, kust ja millega alustada.

Esmalt peame õppima armastama Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega (Mk 12:30). See tähendab kogu oma elu fookuse koondamist Kristusele, tema ligiolu, tahte ning juhtimise otsimist.

Teiseks peame õppima armastama iseennast (Mk 12:31). See tähendab iseenda tundmaõppimist ja aktsepteerimist Jumala näo järgi loodud ainulaadse inimesena. Kui meil on elav igapäevane suhe Jumalaga ja rahu iseendaga, on ka teiste inimeste jumalanäolisuse ning väärtuslikkuse märkamine lihtsam. Isegi siis, kui seda jumalanäolisust on rikkunud nende keeruline elukäik ja valed valikud.

Loe edasi: Kuidas armastada neid, kes on meist nii erinevad?

Abielufestival „Kahekesi koos“

04/2014 20 talvi-allan helde-1
Jane ja Gunnar Üprus, Keila baptistikogudus

Abielufestivali „Kahekesi koos" eesmärk on suhtekvaliteedi olulisuse teadvustamine ja abielude tervenemine. Juba üks ühine päev annab paaridele võimaluse võtta aeg maha ja investeerida oma suhtesse. Tänase elutempo juures nõuab selline kõrvalepõige lausa eraldi pühendumist. Kuid kas meie abielud pole siis seda väärt?

Taolisi elulähedasi intervjuusid abielupaaridelt võiks koguduste jumalateenistustel tihedamini kasutada.

Tallinna metodistikirikus 29. märtsil toimunud esimest festivali juhatas Hannes Hermaküla. Avasõnad ütles Liidu president Meego Remmel. Sombusesse ja külma kevadpäeva tõi romantilist õhkkonda ansambel „Häälemaa".

Loe edasi: Abielufestival „Kahekesi koos“

Miks muudab usk mitmeid inimesi kriitiliseks ja kurjaks?

04/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Päris kindel on see, et elav ja avatud suhe Jumalaga ei muuda kedagi kriitiliseks ja kurjaks. Piiblis tuuakse väga ilmekalt välja kristlase olemus. Jeesus ütleb: „Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast" (Mt 12:33). Paulus ütleb: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus" (Gl 5:22j). Nõnda on meil olemas lihtne orientiir, mida aeg-ajalt peeglisse vaadates silmas pidada.

Miks me siiski kohtame mõnikord kristlasi, kes näivad kandvat hoopis teistsugust vilja? Konkreetseid vastuseid on kirja teel väga keeruline anda, kuid enamasti peituvad põhjused kusagil sügaval inimese enda sees. Kriitiliseks ja kurjaks muudab inimesed tihtipeale kibestumine või pidev kaitseseisundis elamine: pikaaegse valu ja ebaõigluse, vahel ka väärtusetuse tunde kogemine. Samuti pidev isiklike vajaduste ignoreerimine ja üle oma (jõu- ja aja-) ressursside elamine. Muidu rõõmsameelne ja helge inimene võib muutuda ühtäkki pahuraks ja arvustavaks – oma ametis või teenimisülesannetes läbi põledes. Vahel võivad aga inimese ootused iseendale (või ka arvatavad Jumala ootused) olla nii ebarealistlikult kõrged, et nende poole püüdlemine ja pidev läbikukkumine võtab ära kogu elamise rõõmu.

Loe edasi: Miks muudab usk mitmeid inimesi kriitiliseks ja kurjaks?

Kuidas võiks paastuaeg pereelu värskendada?

Vastab Karita Kibuspuu

03/2014

Tänapäeval ei seostata paastuaega üksnes lihast loobumise või toidusedeli karmistamisega. Kindlasti leidub neid, kelle jaoks paast tähendab endiselt lihavaba menüüd, kuid üha rohkem võib kuulda ka magusapaastust, kondiitritoodete või kommipaastust. Nooremad inimesed ja isegi lapsed seevastu paastuvad tihtipeale hoopis liigsest internetikülastamisest, näguderaamatust, arvutimängudest või telekavaatamisest.

Käesoleva paastuaja alguses mõtiskles üks tuttav selle üle, kas paast tähendab kindlasti millestki loobumist või sobib paastuaja eesmärgiks ka võtta rohkem aega oluliste tegevuste jaoks – näiteks rohkem aega Piibli lugemiseks või jalgsi liikumiseks. Paastuaeg on omandanud omamoodi laiema tähenduse: see on aeg, mil püütakse keskenduda tähtsaimatele asjadele elus, taasavastada kõige väärtuslikum ning vajadusel loobuda või vähendada kõike, mis seda takistab.

Loe edasi: Kuidas võiks paastuaeg pereelu värskendada?