Miks muudab usk mitmeid inimesi kriitiliseks ja kurjaks?

04/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Päris kindel on see, et elav ja avatud suhe Jumalaga ei muuda kedagi kriitiliseks ja kurjaks. Piiblis tuuakse väga ilmekalt välja kristlase olemus. Jeesus ütleb: „Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast" (Mt 12:33). Paulus ütleb: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus" (Gl 5:22j). Nõnda on meil olemas lihtne orientiir, mida aeg-ajalt peeglisse vaadates silmas pidada.

Miks me siiski kohtame mõnikord kristlasi, kes näivad kandvat hoopis teistsugust vilja? Konkreetseid vastuseid on kirja teel väga keeruline anda, kuid enamasti peituvad põhjused kusagil sügaval inimese enda sees. Kriitiliseks ja kurjaks muudab inimesed tihtipeale kibestumine või pidev kaitseseisundis elamine: pikaaegse valu ja ebaõigluse, vahel ka väärtusetuse tunde kogemine. Samuti pidev isiklike vajaduste ignoreerimine ja üle oma (jõu- ja aja-) ressursside elamine. Muidu rõõmsameelne ja helge inimene võib muutuda ühtäkki pahuraks ja arvustavaks – oma ametis või teenimisülesannetes läbi põledes. Vahel võivad aga inimese ootused iseendale (või ka arvatavad Jumala ootused) olla nii ebarealistlikult kõrged, et nende poole püüdlemine ja pidev läbikukkumine võtab ära kogu elamise rõõmu.

Loe edasi: Miks muudab usk mitmeid inimesi kriitiliseks ja kurjaks?

Kuidas võiks paastuaeg pereelu värskendada?

Vastab Karita Kibuspuu

03/2014

Tänapäeval ei seostata paastuaega üksnes lihast loobumise või toidusedeli karmistamisega. Kindlasti leidub neid, kelle jaoks paast tähendab endiselt lihavaba menüüd, kuid üha rohkem võib kuulda ka magusapaastust, kondiitritoodete või kommipaastust. Nooremad inimesed ja isegi lapsed seevastu paastuvad tihtipeale hoopis liigsest internetikülastamisest, näguderaamatust, arvutimängudest või telekavaatamisest.

Käesoleva paastuaja alguses mõtiskles üks tuttav selle üle, kas paast tähendab kindlasti millestki loobumist või sobib paastuaja eesmärgiks ka võtta rohkem aega oluliste tegevuste jaoks – näiteks rohkem aega Piibli lugemiseks või jalgsi liikumiseks. Paastuaeg on omandanud omamoodi laiema tähenduse: see on aeg, mil püütakse keskenduda tähtsaimatele asjadele elus, taasavastada kõige väärtuslikum ning vajadusel loobuda või vähendada kõike, mis seda takistab.

Loe edasi: Kuidas võiks paastuaeg pereelu värskendada?

Millised on laulatatud abielu eelised?

02/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Nõustajana töötades olen kogenud, et abielu eelistes pole võimalik sõnadega veenda inimest, kes abielusse ei usu. Laulatus on oluline eelkõige neile inimestele, kes usuvad Jumalat ning soovivad oma kooselule Looja heakskiitu ja õnnistust.
Juriidilises mõttes annab registreeritud abielu perekonnale riikliku, s.t seadusliku kaitse, hõlmates nii pärimisõigust kui ka näiteks ravikindlustust veidi suurema lapsega kodusele vanemale tema töötava abikaasa kaudu.

Vestlustest registreerimata kooselus (vabaabielus) elavate naistega on jäänud kõlama igatsus ning tõdemus, et sugugi vähem tähtis pole seadusliku abielu emotsionaalne ja moraalne väärtus.

Loe edasi: Millised on laulatatud abielu eelised?

Mida kõike andekspalumine endaga kaasa toob

06/2014 Karita Kibuspuu

Kõige lihtsam ja ilusam oleks mõelda, et andekspalumine toob kaasa andeksandmise ning suhted inimeste vahel ongi taas korrastatud ja selged. Elu on aga paraku keerulisem kui mõtteteooriad ning lihtsad matemaatilised valemid inimsuhete puhul tihti ei kehti.

Ühest küljest on nii andekspalumine kui ka -andmine mõistusetasandi otsused. Arusaamine, et ollakse eksinud mingisuguste reeglite, seaduste, kellelegi oluliste väärtushinnangute vastu, toob kaasa kahetsustunde ja vajaduse vabandada. Isegi siis, kui mina ise olen käitunud oma parimate tõekspidamiste kohaselt, kuid selle käigus pahaaimamatult kellelegi haiget teinud, näitan ma läbi vabandamise välja austust ja hoolivust oma ligimese suhtes.

Samamoodi, kui keegi on minu vastu eksinud, oma sõnade või käitumisega mulle haiget teinud, saan ma iseenda hingerahu pärast võtta vastu otsuse sellele inimesele andestada, ka siis, kui temast endast andekspalujat polegi. "Elada kellelegi andestamata, tähendab otsekui lubada oma süda temale tasuta igapäevaseks elamiseks," on öelnud Wess Stafford.
Kuid me ei koosne inimestena ainult mõistusest. Jumal on loonud meile maailma, iseenda ja üksteise paremaks mõistmiseks imelise, kuid ülikeeruka emotsioonide süsteemi. Emotsioonid on kui sõnumitoojad, mis saadavad meile teate, kui meil läheb suurepäraselt, kuid annavad ka märku, kui meil on tekkinud probleem. Parim viis oma tundeid kontrollida, on neid teadvustada, tunnistada ja analüüsida.

Loe edasi: Mida kõike andekspalumine endaga kaasa toob

Vastab Karita Kibuspuu IV

12/2013
Kuidas tulla perekonnas toime jõulueelse ja -aegse kiiruse ning kõrgete ootustega?

Esimese sammuna on mõistlik võtta korraks aeg maha ning vaadata üle oma ootused: mida jõulud minu jaoks tähendavad ning kuidas seda kõige olulisemat kõige paremini välja elada? Mõnikord aitab oma ootuste paberile või arvutisse välja kirjutamine eneses paremini selgusele jõuda.

Kui ootused on sõnastatud, tasub neile otsa vaadata ja mõelda, kas tegemist on meie tõeliste ootustega või oleme need kusagilt pärandusena kaasa saanud (nt lapsepõlvekodust saadud ettekujutus kohustuslikult lookas pidulauast). Mõni vana traditsioon võib olla nii südantsoojendav ja emotsionaalselt väärtuslik, et tahaksime selle omakorda järgmistele põlvkondadele edasi anda.

Järgmise sammuna tuleks hinnata, kas tegemist on realistlike või ebarealistlike ootustega. Meie peas võib ju olla pilt lumevalgetest jõuludest ja igatsus sellest, et kõik pereliikmed sõidavad jõuluks koju või siluvad sirgeks sassis suhted, kuid kahjuks (või õnneks) ei ole meie kätte antud kontrolli ilmastikutingimuste ja teiste inimeste suhete üle. Samuti ei ole keegi meist igiliikur, meie jõu- ning ajavarudel on üsna selged piirid. Kõike, eriti veel täiuslikult, ei suuda üksinda korraldada ükski inimene.

Kui meie ootused puudutavad teisi inimesi (pereliikmeid, sugulasi, sõpru), on mõistlik oma ootusi aegsasti nendega jagada. Konkreetsed soovid tuleb vormistada kokkulepeteks (nt kas sina saaksid perekondlikul pidusöögil jagada lühikese sõnumi Jeesuse sündimisest; ...proovida vennaga ära leppida; ...juhatada jõululaulude ühislaulmist; ...küpsetada jõululauale kringli?). Niisama mõtte õhku visanutena ei ole meil mingit alust hiljem kellelegi näpuga näidata (peale iseenda).

Küsi ja kuula ära ka teiste lähedaste igatsused ja nägemus jõuludest. Kas ühisesse jõulupilti on võimalik liita midagi igaühe ootustest? Hea oleks, kui kõik pereliikmed tunnevad, et nendega on arvestatud ja kelleltki ei oodata midagi üle jõu käivat.

Mida teha armukadedusega?

Vastab Karita Kibuspuu

Mida teha, sest tunnen teatavat armukadedust, kuna mu abikaasa peab seoses tööülesannetega viibima sageli vastassugupoole keskel?

Armukadedus nagu kõik teised ebamugavad ja häirivad tunded (viha, ärritus, kibestumine, hirm, jms) on eelkõige sõnumitooja, mis annab meile märku, et meil on tekkinud probleem. See võib peituda meis endis – meie käitumises või mõtlemises – või ka meist väljaspool, antud küsimuse puhul abikaasa käitumises. Teisisõnu annab armukadedus meile märku, et käes on aeg põhjalikumaks eneseanalüüsiks.

Esimese sammuna tuleks proovida lahti harutada ja sõnastada armukadeduse sildi taha peituvad tunded. Mis on see, mida ma antud olukorrale mõeldes tunnen: hirm, viha, väärtusetus, kadedus, hüljatus vms? Kui oled oma tunded teadvustanud ja sõnastanud, kaevu sügavamale ning küsi endalt: Mis on selle tunde taga? Mis paneb mind niimoodi tundma? Milles on asi tegelikult?

Loe edasi: Mida teha armukadedusega?