Kuidas lähendada ühe pere liikmete kellatundmise täpsust?

02/2015
Vastab Karita Kibuspuu

Mida suurem on perekond, seda rohkem on ajakavasid, mida ühildada. Väikesed lapsed kulgevad kaasa oma vanemate ajaarvamisega, kuid koolilapsed ja teismelised teavad tihti juba täpselt, kus ja millal ja kellega nad aeg-ajalt aega veeta tahavad. Ühe pere erinevad liikmed on sageli ka väga erinevad isiksused ja siis võib kellaajast kinnipidamine tõepoolest väga erinevaid asju tähendada. Hommikuinimesed ei pruugi aru saada, kuidas ometi õhtuinimesed end päeva algustundidel kiiresti käima ei saa. Õhtuinimesed jälle ei mõista, miks peab peale päikeseloojangut kikivarvul ringi hiilima. Protsessi-nautijad mõnulevad hetkes ja solvuvad eesmärgi-inimeste peale, kelle ainsaks sooviks on võimalikult kiiresti võimalikult palju korda saata.

Peamine nipp, kuidas ennast suures kirjus peres kuuldavaks teha, on rääkimine. Kindlasti on oluline ka viis, kuidas seda teha. Kui me ei räägi, vaid vaikime, mossitame, ironiseerime või hoopis karjume, ei ole meil ka õigust nõuda, et meie vaatenurka mõistetaks ja meiega arvestataks.

Loe edasi: Kuidas lähendada ühe pere liikmete kellatundmise täpsust?

Kuidas saaksin oma ülekaalulise mehe kaalu langetama?

01/2015

Vastab Karita Kibuspuu

Esimese asjana tuleb paraku tõdeda, et kedagi kõrvalseisjat, eriti täiskasvanud inimest, midagi tegema sundida, on üsna keeruline. Kui täiskasvanud meesterahvas ikka ei soovi oma elus midagi muuta, ei ole ka abikaasal kõrvalt võimalik väga palju ära teha. Aga proovida võib siiski...

See, mis paneb inimesi kõige rohkem muutuse suunas liikuma, ei ole mitte väline motivatsioon (abikaasa käsk või perearsti korraldus, surve väljastpoolt), vaid sisemine motivatsioon (tõdemus, et muutus on tema enda jaoks oluline). Seega peaks ülekaaluline mees esimese sammuna mõistma, miks kaalulangetamine on tema enda huvides oluline. Näiteks füüsilise tervise aspektist on ülekaal vaieldamatult üks tõsistest riskifaktoritest, mis pikemas perspektiivis toob kaasa terve rea tervisehädasid. Kehv tervis ja vähene füüsiline suutlikkus mõjutavad omakorda nii igapäevast enesetunnet kui üldist enesehinnangut. Lisaks eelnevale võiks iga kristlase südame vastu kõneleda Piibli seisukoht, et meie ihud on loodud Püha Vaimu templiteks ja me peame ka oma kehadega Jumalat austama (1Kr 6:19–20). Tänapäevases kontekstis võiks seda lahti mõtestada just läbi igapäevase tasakaalustatud toitumise, piisava puhkuse ja regulaarse liikumise. Eluviis, mis mõjub kehale hävitavalt, ei ole kindlasti austuseks selle keha loojale.

Loe edasi: Kuidas saaksin oma ülekaalulise mehe kaalu langetama?

Kui jumalateenistus ei kõneta

12/2014

Vastab Karita Kibuspuu

Kui ma istun jumalateenistusel ja tunnen, et seal toimuv ei kõneta mind, kas see tähendab, et olen Jumalast kaugel ning pean meelt parandama?

Kindlasti ei tähenda kogemus, et konkreetne jumalateenistus meid ei kõnetanud, automaatselt seda, et me oleme Jumalast kaugenenud. Me oleme inimestena väga erinevad ja meid kõnetavadki väga erinevad asjad väga erineval viisil. Mõned meist märkavad Jumalat kergemini teistes inimestes, teised aga vaikses muusikas või vaimulikus mõtiskluses. Ka argipäeva erinevatel hetkedel võime vajada isesuguseid osadusviise: kui nädal on olnud tulvil intensiivset suhtlemist, igatseb meie vaim kohtuda Jumalaga keset vaikust ja rahu; olles veetnud palju aega üksinduses, igatseme suhtlemist kaaskristlastega ning aktiivset koguduslikku osadust. Seega on oluline esmalt endasse vaadata ja küsida, mida ma ootan? Missugust kõnetust mu vaim praegu kõige rohkem vajab? Tähtis on õppida iseennast mõistma ja ära tundma, millised on meie vajadused erinevatel eluhetkedel.

Loe edasi: Kui jumalateenistus ei kõneta

Kuidas hoida oma mõtted truudena?

11/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Mõtetel on väga suur jõud. Nad kujundavad meie igatsusi, vajadusi, hoiakuid – kogu meie suhtumist iseendasse ja ümbritsevasse. Mõtted eelnevad meie sõnadele ja tegudele, mõjutades meie igapäevast käitumist, meie valikuid ja otsuseid ning meie suhteid. Mõtetel on suur osa isegi meie igapäevases tundeelus. Mõtete abil on võimalik ennast haigeks muretseda või hoopis probleem seljatada ja julgelt elus uus lehekülg keerata. Mõtete abil on võimalik teha sõbrast vaenlane ja õnneks ka vastupidi.

Piibel räägib palju mõtetest: mõtete tahtmisest ja mõtete viljast, mõtete tagajärjest, hoiatades meid halbade, nurjatute, kõrkide jms mõtete eest. Eks ole ju himu, patu eelkäijagi, tegelikult ohjamata mõttetöö tagajärg. Kas me suudame kiusatusele vastu panna või anname järele, sõltub suuresti sellest, kui kaugele me lubame oma mõttemängudel minna.

Loe edasi: Kuidas hoida oma mõtted truudena?

Kas juhi töö- ja eraelu saab lahutada?

10/2014 23 haide perekond
Vaido Palmik, Estanc AS tegevdirektor

Haide Antson on juhtimiskonsultant, juhtide ja meeskondade arendaja olnud pea 15 aastat, tal on oma väike ettevõte Juhtimispartner OÜ. Lisaks põhitööle on tal eravastuvõtt pereterapeudina.

Kas pereteraapia ja juhtide nõustamine on omavahel seotud?

Need on nii erinevad kui ka sarnased. Ühelt poolt hoian ma terapeudi ja juhtide nõustaja rolli lahus ning erinevad on ka klientide vajadused. Teraapias on rohkem sügavutiminekut, lapsepõlve- ja peremustritega tööd, teadlikuks saamist ja toimetuleku kasvatamist. Juhtide nõustamisel on fookus konkreetsetel eesmärkidel, takistuste kõrvaldamisel ja lahenduste leidmisel.

Sarnasus tuleneb aga sellest, et inimene on üks tervik ja mina töötan tema vajaduste ja eesmärkidega, olen talle tema teekonnal toeks, sõltumata sellest, kas teen seda pereteurapeudi või juhtide nõustajana. See on suur lisaväärtus, et mul on erinevate teraapiate taust. See aitab kaasa inimeste mõistmisele ja toetamisele just selles, milleks nad valmis on. Lihtsam on hoida piire asjade vahel, mida sa tunned.

Loe edasi: Kas juhi töö- ja eraelu saab lahutada?

Marika Einsteini kommentaar

10/2014 24 marika-meelis einstein

Abielludes oli Meelis Kunda Nordic Tsement'i osakonnajuhataja. Karjääriredelil tõusis ta aste-astmelt, olles tänaseks tippjuht 6 aastat.

Iga naise suurim ootus on olla armastatud ja siin ei ole vahet, kas abikaasa on juht või mitte.

Meelisega abielus olla on imeline. Enne abielu rääkisime omavahel kõikvõimalikud teemad läbi – uurisime teineteise maailmavaadet (suhtumine Jumalasse ja kogudusse, lastekasvatus, suhted oma vanematega, rahaasjad, töö, poliitika jne). Need olid pikad ja huvitavad vestlused. Leppisime kokku põhimõtted, mida järgime oma abielus.

Otsustasime, et me ei lahuta. Andsime endale aru, et probleemid tulevad igas abielus, kuid me võtame neid väljakutsetena, millele leida lahendused Jumala abiga.

Loe edasi: Marika Einsteini kommentaar