Otsing

September 2020 22 karitafoto
Karita Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse psühholoog ja pereterapeut

Piibel ütleb, et me oleme loodud Jumala näo järgi (1Ms 1:27). Osa sellest jumalanäolisusest on meie võime kogeda erinevaid emotsioone. Sageli sildistatakse emotsioonid positiivseteks või negatiivseteks, justkui oleks osa tunnetest halb või taunitav. Kristlaste seas võivad niisugusteks tunneteks olla näiteks viha, hirm, kurbus või kadedus. Kuid Piiblit lugedes näeme, et Jumalalegi pole ärritus, südamevalu, kurbus või kiivus võõrad tunded.
Tegelikult ei ole olemas halbu või häid tundeid. Kuigi osa emotsioone loob meile suurepärase enesetunde ning teised jällegi on väga ebamugavad kogeda, on kõik tunded olulised ja kuuluvad inimese tundeskaalasse. Emotsioonid on kui sõnumitoojad, mis saadavad meile teate, kui meil läheb suurepäraselt, kuid annavad ka märku, kui meil on tekkinud probleem iseenda sees või suhetes meie ümber.
Armukadedus on üks nendest sageli põlatud tunnetest, mille olemasolu võib olla iseendalegi raske tunnistada ja mis on tihtipeale sildistatud negatiivse sildiga. Küllap on siin peamiseks põhjuseks armukadedust kogeva inimese sageli ebameeldiv või hirmutav käitumine. Armukadeduse sõnumit lahti mõtestades saab aga seda sõnastada kui igatsust – olla kellegi jaoks kõige tähtsam – ja hirmu – kaotada lähedus kellegi väga olulisega. Kui nüüd mõelda armukadeduse peale igatsuse ja hirmu kontekstis, on üsna loogiline ja mõistetav, miks niisuguseid tundeid kogevad inimesed kipuvad käituma ahistavalt või hirmutavalt. Hirm kellestki/millestki väga olulisest ilma jääda loob ebaturvalisust ning paneb käituma meeleheitlikult ja instinktiivselt – sügavama läbimõtlemiseta.
Ometigi on igatsus läheduse järele iga inimese üks sügavamaid ja loomulikumaid vajadusi. Küllap väljendub selleski meie jumalanäolisus. Üks Piibli läbivamatest ja ilusamatest sõnumitest on Jumala igatsus olla inimlapsega lähedases isiklikus suhtes. Piibli erinevatest raamatutest võime lugeda, kuidas niisuguse läheduse puudumisel kogeb Jumalgi kadedust või kiivust (ingliskeelses tõlkes ka armukadedust, näiteks Jk 4:5).

Aprill 2020 24 karitakibuspuu
Karita Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse psühholoog ja pereterapeut

Me oleme ootamatult sattunud elama aega, kus meie mugav, turvaline ja harjumuspärane argipäev on pahupidi pööratud ning peaaegu miski pole enam endine. Üksinda elavad inimesed on äkitselt isoleeritud oma väikestesse elamistesse ja pered võistlevad kodus vabade ruutmeetrite, külmkapis leiduva toidu ning arvutiekraanide pärast. Kes ei tunne puudust seltskonnast, tunneb suure tõenäosusega puudust iseolemise võimalustest ja seitsmeliikmeline perekond avastab jalutama minnes end kohalikku naabruskonda turvava politseibussi kõrgendatud tähelepanu alt – nii arvukas rahvakogunemine lihtsalt vajab lähemalt kontrollimist.

Nii tore, et väljas on novembripimeduse asemel aprillipäike, linnulaul ja lootusest pakatavad pungad!

Igasugune ootamatu muutus tõstab stressitaset ja tekitab ärevust. Isegi siis, kui see muutus on oma olemuselt positiivne. Praegune eriolukord on aga kaugel positiivsusest: lisaks pea peale pööratud argirutiinile kummitab koduakende taga nähtamatu koroonaviirus, mis paneb muretsema, kui mitte enda, siis vähemalt eakate sugulaste tervise pärast, ja lõpuks kusagil silmapiiril terendav majanduskriis, mis lisab üldisesse ärevusse veel portsu ebakindlust. Seda kõike oleks tunduvalt lihtsam taluda, kui keegi ütleks, kui kaua see veel kestab… Kuid meedia pakub arvamusi, mis kõiguvad äärmusest äärmusesse ning on kokku võetavad tõdemusega: hetkel seisame silmitsi teadmatuse ja määramatusega.

Aprill 2020 16 maire latvala
Maire Latvala, Tartu Vangla kaplan, Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskuse pereterapeut

See pealkiri tundub juba eos vale. Kuidas saavad kristlaste abielud puruneda, kui abielusuhte aluseks on Jumal ja altari ees on öeldud pühad tõotused?
Tegelikkuses on kristlaste abielud sama haavatavad kui mistahes kooselud – ja seda mitmel põhjusel. Ehk on paari mindud ammu enne usule tulekut. Sel juhul on võimalik, et kooselu on alustatud juba nö valedel alustel. Selleks oli võib olla soov ruttu ära saada vanematekodust ja iseseisvuda või fakt, et beebi oli tulekul. Paljud suhted algavad suure armumisega. Kui siis tõtata, võib juhtuda, et armumise „roosad prillid“ ei lase näha potentsiaalseid ohumärke, mis hiljem suhet hakkavad tumestama.
Muidugi võib ka kristlastest noortel olla sarnaseid põhjuseid abiellumiseks. Ikka püsib oht, et inimesed ei oska läbi näha potentsiaalset kaasat, et kiirustamine vähendab võimalusi sõprussuhet luua, mis kannab siis, kui esmane armumine möödas, või et abiellutakse lootuses, et suudetakse teist inimest muuta.

Meie suhtumine abiellu peaks olema niisugune, et parandame seda, mis on, mitte ei looda leida uut ja paremat.

Detsember 2019 04 karita kibuspuu
Karita Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse psühholoog ja pereterapeut

Algajatele pereterapeutidele esitatakse õpingute alguses traditsiooniliselt küsimus: „Kas naine näägutab seepärast, et mees joob, või mees joob seepärast, et naine näägutab?“ Kristlaste kontekstis võiks küsimust veidi ümber sõnastada ja küsida näiteks nii: „Kas naine näägutab kodus seepärast, et mees on palju kodust ära ja tööl, või on mees palju tööl, seepärast et naine kodus näägutab?“

Miks mitte alustada suhtetasandi märkamist just praeguses jõuluootusajas!

Kumb oli siis enne: muna või kana?
Antud kontekstis ei ole nende näidete puhul oluline, kumb käitumine on põhjus ja kumb tagajärg, vaid see, mis paneb muidu toredad ja meeldivad inimesed käituma viisil, mis on nende lähedastele ebamugav ja raske taluda? Tegelikult on ju olemas ka „näägutavad“ mehed ja „virisevad“ lapsed.
Vaevalt, et ükski mees või naine abiellub selleks, et saada oma armsama tujurikkujaks. Samuti on raske uskuda, et mõni laps sünnib siia ilma eesmärgiga muuta oma vanemate elu keeruliseks. Piibel võrdleb riiakat naist alaliselt läbitilkuva katusega (Õp 27:15). Vaevalt, et pidevalt pahur meeski mõnusam kaaslane on.

Aprill 2019 13 paarv01
Karita Kibuspuu, pereterapeut

Truudusetus – kui kole sõna! Kindlasti ei sobi see ühe pühendunud kristlase iseloomustamiseks. Küllap on nii mõnigi staažikatest abieluinimestest vahel mõelnud, et „olen ma kaasana olnud, mis ma olen, kuid truudusetu pole ma olnud kohe kindlasti…“ Truudusetusest mõeldakse ja räägitakse enamasti kõrvalsuhte kontekstis, sellega seostatakse traagilist olukorda, kui paarisuhtesse on tekkinud juurde keegi kolmas, kes seal kindlasti olla ei tohiks.

Rõhk on siinkohal teise jaoks olemas olemisel, just siis ja sellisel viisil, kui tema seda vajab.

Paarisuhtes on truudusetusel hoopis laiem tähendus. EKSS selgitab: „Truu on keegi, kes on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav“. Kristlastest psühholoogid Henry Cloud ja John Townsend (Boundaries in Marriage, 1999) kirjutavad, et truudus abielus tähendab truu olemist kõigis eluvaldkondades. Truud meest või naist saab tema abikaasa alati usaldada kõiges, mis puudutab nende ühist elu. See tähendab, et ka pere rahadega ebamõistlikult ümber käies, aega valesti kasutades või argiseid lubadusi unustades on põhjust rääkida truudusetusest. Staažika abielu-uurija John Gottmani (What Makes Love Last, 2012) sõnul tähendab truudus paarisuhtes seda, et me oleme oma abikaasa jaoks emotsionaalselt kättesaadavad ja olemas iga kord, kui tema seda vajab. See võib hõlmata kuulamist, lohutamist, julgustamist, tunnustamist vms – rõhk on siinkohal teise jaoks olemas olemisel, just siis ja sellisel viisil, kui tema seda vajab. Tõenäoliselt ei ole selle seletuse järgi ühtegi abieluinimest, kes poleks aeg-ajalt truudusetu.

01/2019 23 karita kibuspuu
Vastab Karita Kibuspuu


Üldiselt on ikka nii, et tähtpäevad on mõeldud inimeste jaoks, mitte inimesi pole loodud tähtpäevade jaoks. Piiblit lugedes näeme, et Jumal andis Iisraelile tähtpäevi selleks, et pidada meeles suuri asju, mida tema nende heaks teinud oli (nt hapnemata leibade püha tähistas juutide Egiptusest välja toomist) või tähistada millegi olulise sündimist ja rõhutada puhkamise tähtsust (seitsmendal päeval peale maailma loomist Jumal ise hingas/puhkas).

Nõnda võiks konkreetse tähtpäeva pidamisele mõeldes esmalt iseenda jaoks lahti mõtestada, mis on selle tähendus minule. Pereinimestel on muidugi oluline mõelda ja arutada teemat veidi laiemalt: mida tähendab konkreetne tähtpäev minu abikaasale ja mis on see, mida tahame selle päevaga seoses edasi pärandada oma lastele. Kui jõulud tähendavad vaid, et tuleb osta hulganisti kingitusi (ehk teha palju kulutusi), hirmsasti koristada ja vaaritada (näha kõvasti vaeva) ning riburada pidi sugulasi külastada (nädal aega järjest ringi sõita ja suhelda), võib tõepoolest juhtuda, et tähtpäevast saab kurnav kohustus ning püha algne mõte ja tähendus hajub kusagile kaugustesse.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke