Agne ja Tarmo Sirkel: Jumala kutsel Viljandisse noortejuhiks

4/2011 Leho Paldre

Agne ja Tarmo Sirkel olid ennast Tartus ilusasti sisse seadnud, kui tuli Jumalalt kutse minna teenima Viljandisse. Pärast mõningast vastupuiklemist sai Tarmost Viljandi baptistikoguduse noortejuht. Agne on tema tugi, ent tema põhitöö on praegu 4kuuse Susanna kasvatamine. Ise määratlevad nad ennast misjonäridena, kes praegu tegutsevad Viljandis. Noorterühmas on algsele kümnekonnale noorele lisandunud vähemalt teist samapalju juurde.

Kaks aastat tagasi abiellunud Agnel ja Tarmol polnud ühtegi otsest põhjust, miks kaaluda Tartust lahkumist. Põline tartlane Tarmo oli üks nendest, kes 2006. aastal rajasid Tartu Risttee koguduse. Jõudsalt arenevas koguduses oli palju väljakutseid. Haapsalus kasvanud Agne oli tulnud Tartusse tööle. „Mitte meest otsima," lisab ta muigamisi. Aga Jumal juhtis nii, et nad said kokku, alustasid abielu, neil oli suur ja tore sõpruskond. „Avastasime, et meil on kõik nii hästi ja paigas – peaks nagu midagi juhtuma," võtab Agne kokku nende elu enne Viljandisse kolimist.

.

Loe edasi: Agne ja Tarmo Sirkel: Jumala kutsel Viljandisse noortejuhiks

Sirje Saar - minu ainukene ema

6/2011 Sinu poeg Märt Saar

Ühel tavalisel aprillipäeval sai mu ema telefonikõne, kus teiselpool toru oli Naisteliidu esinaine Siiri Oviir. Minu ainukesest emast, Sirje Saarest, sai ühtäkki meie rahva Aasta Ema. Sellal, kui laiem üldsus teda alles tundma õpib, tean mina teda juba rohkem kui veerand sajandit. Teekäija soovil sõidan oma vanematekoju, et visandada sõnadega temast portree.

Istume Tartu külje all, Metsavitsa tänava majas. Oleme köögis, seal kus paistab päike. Mu ees ei ole mitte ainult paberilehed, kuhu kirjutan uusi ja vanu mõtteavaldusi emalt, vaid ka üks üsna tavaline taldrik. Taldrikul on ema tehtud võileivad.

.

Loe edasi: Sirje Saar - minu ainukene ema

Perekond Meibaum: ema on kodu tugi

5/2011 Vilja Lige, Oleviste kogudus

Märkamatult on tärganud lilled, puud on hiirekõrvus, talvest väsinud inimesed rõõmutsevad kevadvärvidest, lindude lõpmatust siristamisest ning mahedast kevadõhust. Kevadel mõtleme emast, kodust, perest. Emadepäevakirik pakatab erinevatest tunnetest ja mõtetest. Rõõm, lein, pettumised, valu, ootus, armastus...

Ühes uues Tallinna kodus elavad ema Heili, isa Mait, teismelised Kati ja Marten ning 10-kuune Marta. Räägime emaks olemisest. Ema on oluline, kuid ilma isata ja lasteta ei ole emaks olemist. Heili mõtiskleb: „Emaks olemine on üks suur vastutuse ja kohustuste kompleks koos suure hulga rõõmu ja õnnega... Kes pole emad, neil on ilmselt päris suur kogus n-ö vaba energiat, mida on väga õnnistusrikas teistega jagada. Leidub ju hulgaliselt kurbi, üksikuid, abivajajaid, nii lapsi kui suuri, kellele saaks abiks olla ja ise ka rõõmu tunda. Usun, et Jumal juhatab, kuidas end selles osas realiseerida." Heili suhtub ka kasuvanemate teemasse suure austusega ja arvab, et see on suurepärane ja väga üllas viis oma armastust ja hoolt jagada. Ta mõtles noorena, et kui peaks jääma vallaliseks, tahaks vähemalt kedagi lapsendada, kui saaks...

.

Loe edasi: Perekond Meibaum: ema on kodu tugi

Eesti noorim akadeemik Tarmo Uustalu

1/2011 Tarmo Lige, Oleviste kogudus

Tarmo Uustalu (42) sai lõppenud aasta detsembris akadeemikuks. Akadeemikuid valitakse Eesti kodanikest teadlaste hulgast, kel on väljapaistvaid saavutusi uurimistöös ja kes on oluliselt arendanud teadust oma valdkonnas. Selle aasta jaanuaris oli Teaduste Akadeemial 66 kodumaist ja 17 välisliiget.

Tarmo ütleb, et endast rääkimine on talle „olemuslikult vastumeelne". Ma tõlgendaksin seda Jaakobuse 3:17 alusel kui alandlikku tarkust: „ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta". Niikaua kui Tarmot tunnen, just selline ta ongi..

Loe edasi: Eesti noorim akadeemik Tarmo Uustalu

Liisi jõulud Riia linnas

12/2009 Toivo Tänavsuu, Oleviste kogudus

„Jumal ei ole ju öelnud, et tundke hirmu ja kahelge kõiges. Ta ütles: järgnege mulle ja mina varustan!" Nii räägib Oleviste koguduse liige Liis Korts. Ta rändas seitse aastat justkui kõrbes, kuni Jumal kinkis talle korraga kõik, millest ta aastaid oli unistanud.

Liis on vägev tunnistus vaimulikust kasvamisest. Sellest, millise võiduni viib iga päev oma risti kandmine, meeleparandus ning Jumala usaldamine.

.

Loe edasi: Liisi jõulud Riia linnas

Todd Abernethy: Jõulupühal mängis meie pere korvpalli

12/2009 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Tartu Rocki korvpallimeeskonna mängujuht Todd Abernethy (25) perekonna jõulutraditsioonide juurde kuulus korvpalliturniir oma vanemate vendadega jõulupüha pärastlõunal. Nüüd on korvpall Toddi elukutse. Kristlasena on tema elu eesmärgiks tuua kõigega au Jumalale, ka korvpalli mängides.

Jõululauast korvpallisaali

"Pärast seda, kui jõulupüha hommikul oli meie perekond söönud hommikusöögi ja kingipakid lahti teinud, hüppasime koos vendade ja isaga autosse ning sõitsime minu isale kuuluvasse korvpallisaali. Me pidasime 1:1 turniiri," meenutab Abernethy oma pere jõulutraditsiooni. See algas üheksa aastat tagasi, kui Todd oli 14aastane. Pole siis ime, et Toddist sai professionaalne korvpallur. "Kuna mu vennad on minust viis aastat vanemad, siis alguses tegid nad mulle jõulupühal pika puuga ära, mina võitsin väga harva. Hiljem, ülikooli ajal, kui mina olin kasvanud suuremaks ja mu vennad enam nii palju korvpalli ei mänginud, suutsin neist jagu saada ja võita meie iga-aastast turniiri."

Loe edasi: Todd Abernethy: Jõulupühal mängis meie pere korvpalli