Mare ja Helari Hellenurm – rõõm teiste arengu toetamisest

09/2012

Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Tulen kohtumiselt Mare ja Helari Hellenurmega ja mõtlen, kuidas võtta ühe nimetaja alla kokku nii mitmekesiste ja paljujõudvate inimeste lugu. Mare kutsumuseks on argipäeviti põhikoolis ja gümnaasiumis inglise keelt õpetada. Helari ajas interneti-misjoni asja juba enne seda, kui ei ta ise ega keegi teine Eestimaal hästi ei teadnud, mis „asi" see täpselt on. Nende aktiivsel osalemisel kasvas üks koguduse kodugruppidest nii suureks, et mullu tuli jaguneda kaheks. Võibolla võiks kõige selle ühiseks nimetajaks olla tahtmine toetada teiste vaimulikku, hariduslikku või sotsiaalset arengut. „Et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses," meenub selle kohta Jumala sõna Kl 1:28.

.

Loe edasi: Mare ja Helari Hellenurm – rõõm teiste arengu toetamisest

LIISI KUTKINA – „Jah" Jeesusele

07-08/2012 Teksti koostas intervjuu põhjal Mari Järg

Põlvamaal Mikitamäe vallas asub väike Orapera talu, mis on ökotoodete sõpradele kindlasti tuttav. Sealse perenaise Liisi Kutkina suur soov on, et inimesed õpiksid lisaks Looja antud rohelisele apteegile tundma ka nende andide autorit ennast. Kuid sellekski, et Liisi ise Issanda vastu võtaks, läks omajagu aega. Mahetootjana tuntud Liisi Kutkina näeb aga neis aastais selget Jumala juhtimist.07 liisi ppkool

.

Loe edasi: LIISI KUTKINA – „Jah" Jeesusele

STEVE DOUGLASS: Kõrge kutsumine

06/201206 douglass taust

Steve Douglass, Campus Crusade for Christ International president, juhib viimase nelja aastakümne jooksul kasvanud teenistust. 1951. aastal Bill ja Vonette Bright'i poolt rajatud ülemaailmne kirikutevaheline kristlik organisatsioon on pühendunud evangelisatsioonile ja jüngerdamisele. Selle Eesti haru kannab nime Agape Eesti. Campus Crusadega liitudes omas Douglass magistrikraadi ärijuhtimises, mille omandas Harvardi Ärikoolis. Järgmise 32 aasta jooksul täitis ta erinevaid rolle, olles nii organisatsiooni asepresident kui ka Ameerika teenistuste juht. 2000. aastal valis Bill Bright Douglass'i oma mantlipärijaks. Steve elab koos abikaasa Judyga Orlandos, Floridas. Neil on 3 täiskasvanud last ja 4 lapselast.

.

Loe edasi: STEVE DOUGLASS: Kõrge kutsumine

Anni Lepiku saladused

05/2012 Heldur Kajaste, Vancouver14 dsc 0121cr

Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Kogudus ei ole liikmete arvult just suur, aga siin on väga huvipakkuvaid inimesi. Nende elu- ja sünnipaiga-vahelisi kaugusi mõõdetakse tuhandete kilomeetritega; üle 90-aastastena juhivad nad ikka veel autot, sõidavad traktoriga ja teevad heina. Tundub, nagu oleks aeg nende puhul seisma jäänud.

.

Loe edasi: Anni Lepiku saladused

JANICE VIINALASS: Piibellik, mitte ameerikalik kasvatus

05/2012 Janice´it külastas ja tema mõtted eestindas Vilja Lige.

06 janic lindenKohtume Viinalasside-pere lahke kodu söögilauas, kus leidub mitmest rahvusest sõpru. Talle omase tagasihoidliku ja rõõmsa olekuga pereema Janice toob lauale erinevaid hõrgutisi. Jah, see on ikka pigem ameerikalik lõunalaud. Kuigi pere on juba pikki aastaid elanud Tartus, on nad siiski põhja-ameeriklasteks jäänud.

Elutoas istudes imetleme pereisa tehtud kiikhobust – see tuli jõuluks kõigile tänastele ja tulevastele lastelastele. „See hobu ühendab meie põlvkonnad," selgitab Janice ning räägib, miks see jõuluõhtul nii palju emotsioone majja toonud oli – kes nuttis ja kes naeris, ükskõikseks ei jätnud see kedagi.

Räägime lastest, kasvatusest, perekonnast. Palvetame oma armsate eest. Mul tekib mõte, et Janice võiks jagada ka teistele eesti emadele oma eduka ameerikaliku lastekasvatuse saladusi. „Ei, see pole ameerikalik, see on piibellik kasvatus," naeratab Janice.

Eesti kristlasele näib parim pool Ameerikast kauni ideaalina, kus rahatähtedele on trükitud „In God we trust" (me usaldame Jumalat) ning igas tänavas on kirik, kuhu pühapäeva hommikul pidulikult riietatud perekonnad suunduvad.

.

Loe edasi: JANICE VIINALASS: Piibellik, mitte ameerikalik kasvatus

MARGUS KASK: Jumalale tuleb anda oma parim

04/2012

Käesolev Teekäija erinumber on pühendatud Eesti Baptisti Jutlustajate Seminari asutamise 90. aastapäevale. Sel puhul usutles Eve Saumets tänase Seminari rektorit Margus Kaske.

 

Oled Seminari rektori ametis olnud kolm aastat. Millised tunded valdasid Sind, astudes rektorina esimest korda üle läve ja mida tunned täna?

See on keeruline küsimus; aeg läheb kiiresti, kõiki tundeid enam ei mäleta. Ilmselt olid „kuumad" tunded, sest oli juulikuu ja väga soe aeg.

Eks see mõnevõrra keeruline siiski oli, sest olin ju selles koolis õppinud ja Seminarile kaasa elanud, astusin ilmselt selle teadmisega üle läve, et ma olen nüüd rektor samas koolis. Mõtlesin, kuidas laabub koostöö õppejõudude, kooli omaniku EEKBK Liiduga ja kogudustega. Tänu Jumalale on see hästi toiminud. Arvan, et minu jaoks on tänaseks asjad rööpasse loksunud; olen saanud teha seda, mis on olnud minu kohustus. Loomulikult oli mul ka oma nägemus Seminari tulevikust, kuid mul ei olnud oma „agendat", mida tulin siia saavutama, lähtusin pigem sellest, mis on rektori ülesanded. Kõige põhilisem on ikkagi vastutada asutuse toimimise, kestmise ja arengu eest. Minu esimese rektori-aasta ajal hakkasime koostama arengukava – see pani intensiivselt töösse sisse elama. Samas kujundas ühise tulevikuvaate. Ükski asutus ega organisatsioon ei saa olla suurem kui ta parajasti on, ta elab omas arengurütmis ja mul on hea meel, et olen seda rütmi suutnud tagada ja käigus hoida. Seminari arengurütm on seotud ei millegi muuga kui kogudustega: me oleme koguduste kool. Me lõpetajad ja õppejõud töötavad kogudustes, sisseastujad tulevad kogudustest. Oleme aastate jooksul viinud mitmeid koolitusi läbi kogudustes, näiteks Viimsis, nüüd ka Kärdlas. Mitmeaastane viljakas koostöö Oleviste piiblikooliga on andnud viimastel aastatel palju lõpetajaid. Mul on hea meel Seminari saavutuste üle, kuid olulisem on tegelikult kurss, millel liigume.

.

Loe edasi: MARGUS KASK: Jumalale tuleb anda oma parim