Kahe mehe emade lood

05/2014 22 tiiu tamm
Tiiu Tamm, Ridala baptistikogudus ja Toivo Tänavsuu, Oleviste kogudus

See oli 1960. aasta kevad. Olime Kohila Keskkooli esimene lend, kes lõpetas üksteist klassi. Mäletan lõpukirjandi kirjutamist Tohisoo mõisa saalis. Akna taga vanad pargipuud elule puhkemas. Maapind siniliiliate vaibaga kaetud. Isa hindas mu saavutust keskkooli lõpetamisel kõrgelt. Ta oli mind eriliselt õpingutes innustanud.

Ometi ei saanud ma täie rõõmuga kooli lõpetamist nautida. Jaanuarikuu ajalehes „Noorte Hääl" oli ilmunud artikkel „Võõras oma klassis". Loo peategelaseks Tiiu, „kellega kollektiiv ei oska midagi peale hakata, kes on usklik ja käib sageli palvemajas. Kelle maailm on jäänud kitsaks, kes on teona tõmbunud endasse, oma aegunud mõtteringi."

Loo ilmumise põhjuseks oli arvatavasti koolipoolne soov, et keskkooli esimese lennu kõik lõpetajad võiks kuuluda komsomoliorganisatsiooni. Meie vene keele õpetaja oli olnud kooli „komsorg" ja klassijuhataja mees. Ühel päeval pandi meie pinginurgale komsomoliks astumise ankeedid. Mäletan, et klassis oli imelik vaikus. Minus toimus tohutu võitlus. Kas mina olen ainus, kes rikub esimese lennu maine ära? Teadsin, et ankeeti ma ei täida. Olin usklik noor. Pealegi oli mu isa olnud „rahvavaenlane" – sõdinud saksa armees ja alles mõned aastad tagasi vabanenud Siberi vangilaagrist. Komsomoli astumisest sai järgnevatel kuudel noortevaheline jututeema. Mitmed justkui vabandasid, miks nad nõusse jäid. Poisid soovisid merekooli astuda ja ilma „märgita" oleks see võimatu olnud. Mõni jäi sellegipoolest ukse taha, sest isad olid olnud saksa sõjaväes nagu mul. Mõned aga kaitsesid end vaikimisega.

Loe edasi: Kahe mehe emade lood

Vitaalne Vancouveri vanahärra Villi Vink

05/2014 08 viive villi pargis
Küsitles pastor Viljar Liht ja kirja pani Piia Liht

On päikseline kevadlämbe pealelõuna Vancouveris. Linnas õitsevad lugematud lillepeenrad ja rododendronid ning kirsid juba raputavad roosasid õiehelbeid. Siin oldud aja jooksul oleme kohtunud paljude toredate kaasmaalastega, kel kõigil on oma lugu. Täna istume meie väikeses Burnaby kodus ja palume Villi Vinkil rääkida oma elust ja teenimisest.

Alustame lapsepõlvest

Minu vanavanemad on pärit Virumaalt ning isa ja ema abiellusid Narvas. Sündisin 1927. aasta seitsmendal päeval. Lapsepõlv oli keeruline, kolisime mitmel korral. Mäletan, et minu esimene tähtis lause oli teadustus: „Piimasõit tuleb!" Elasime vanaisa raudteeäärses majas. Igal päeval sõitis sealt mööda kaubarong, mida selle aeglase liikumise pärast piimasõiduks nimetati.

Arvasin, et ega politsei siiski minu isa vastu saa...

Loe edasi: Vitaalne Vancouveri vanahärra Villi Vink

Lastetädi Milda Laks

04/2014 02 t6di-milda aapo-pukk-1
Ülle Käärik, Tõnu R. Kallas

Õpetajad on olulised suunanäitajad meie elus. Mõni neist on ka erakordselt särav isiksus. Ja just selline oli tädi Milda, kes õpetas Jumala tarkusi.

Jumal kutsus teda jätkama Andres Tetermanni ja Harald Viktor Dahli poolt alustatud pühapäevakoolitööd Kalamaja koguduses. Milda südamlik silmavaade, käepigistus, nõuanne, julgustus ja õpetus on aidanud kujundada mitmete noorte elumõistmist ja arusaamu, näidanud suunda eluteel.

Mirlande (Milda) Laks sündis 8. mail 1914. Ta oli vanemate ainus laps, kellel oli õnnelik lapsepõlv. Kuid tema kodus ei räägitud midagi Jumalast. Kui Milda oli 7-aastane, kutsus üks mängukaaslane tüdruku Kalamajja pühapäevakooli. See oli esimene samm usuteel. Milda hakkas laulma lastekooris ja õppis kitarrimängu.

Jumala lapseks sai Milda 1927. aasta kevadel pärast õhtust teenistust. Koor jäi veel laulma. Milda tundis, et ei saa ka ära minna. Ta istus rõdul ja kuulas: „Miks seisad sa pimedas õues, kui valgus ja rõõm on seal sees?" Tüdruk hakkas korraga nutma. Palvesõnad tulid nagu iseenesest huultele. Ta ei tahtnud enam seista „pimedas õues". Ja siis tuli üks pühapäevakoolitädi läbi pimeda kirikusaali otse Milda juurde.

Loe edasi: Lastetädi Milda Laks

Perekond Mazurtšak: kohaneda polnud üldsegi raske

04/201406 PES0059-1
Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja; Fotod erakogu.

Ljudmilla ja Voldemar Mazurtšak on sünnilt ukrainlane ja eestlane. Nende pere elab Tallinna külje all Laagris. Eelmisel suvel puhkasid nad veel Krimmis palmide all, sõitsid Euroopa kõige pikemal trolliliinil Simferoopolist Jaltasse, nautisid päikest ja sooja merd. Selleks aastaks kavandatud puhkus Ukrainas jääb sealsete ärevate sündmuste tõttu ära.

Eesti kodakondsuse said Ljudmilla ja Voldemar kodanike komiteede kaudu.

Meie jutuajamine toimub Mazurtšakkide hubases kodus Laagris, enne seda elasid nad Paljassaares. Seal alustas noor abielupaar 1982. aastal ühist elu. Voldemaril on vaba päev ja Ljudmilla on just saabunud Valgevene reisilt. Kuigi õues puhub vilu tuul, on päike suure toa mõnusalt soojaks kütnud.

Loe edasi: Perekond Mazurtšak: kohaneda polnud üldsegi raske

Kadi Tingas: Lihtsalt teen, mida Jumal südamesse annab

03/2014 06 kadi pingil-1Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus

Miks pole Kunda noored ühe Kadrina tüdruku silmis võõras mure? Kuidas sai skeptilisest ja kristlaste suhtes stereotüüpsete hoiakutega tüdrukust kristlik noorsootöötaja? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele annab vastuse Kadi Tingase elu. Tegu on Kunda noortetöö eestvedajaga, keda misjoniorganisatsioon MTÜ Koma pärjas hiljuti tiitliga „Aasta noor juht 2014".

Kuus aastat tagasi arvas Kadi Tingas (20), et kõik kristlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja käivad koos kirikus külmetamas. Samal ajal oli Kadrina koolis Kadi klassiõeks Regiina Lopetaite, kes pidevalt Kadi pärast palvetas ja talle ka Jumalast rääkis. Kadi suhtumine sellesse oli tõrjuv ja eemalolev. „Tore, et sa kristlane oled, ma ei ole vastu, aga jäta see endale," mõtles ta, ent kuulas sõbranna ikkagi ära. Oma palvete ja pealekäimise vilju sai Regiina näha 2008. aasta suvel, kui Kadi soostus minema Rakvere English Camp'i. Laagris hakkasid Kadi stereotüüpsed arvamused kristlaste suhtes muutuma ja oma üllatuseks avastas ta, et tegu on päris laheda seltskonnaga. Sellegipoolest oli laagri väikegrupiaeg, mil tuli 5-6 inimesega etteantud küsimustel arutleda, tüdruku jaoks ületamatult ebameeldiv. Kadi oli nende grupivestluste suhtes tõrges ja skeptiline.

Loe edasi: Kadi Tingas: Lihtsalt teen, mida Jumal südamesse annab

Eliise, Sa oled meile kallis!

02/2014 09 elise 1-1
Aare Tamm, Eliise sõber ja kaasteekäija Ridalast

Ridala mailt pärit Eliise Kivi saab 90-aastaseks. Ta sündis 8. märtsil 1924 Aliide ja Johannes Unga teise lapsena. Üks õde oli vanem, kaks nooremad – neli toredat tüdrukut.

Eliise oli Ridala uue palvela ehituse üks põhilisi eestvedajaid.

Eliise on suure südamega ja väga aktiivne kristlane. Lapsest saadik on ta seotud Ridala kogudusega: pühapäevakool, noortetöö, koorijuht, koguduse juhatus. Eliise oli ka Ridala uue palvela ehituse üks eestvedajaid. Oma suures tagasihoidlikkuses vaidleb ta muidugi vastu. Aga rahvas teab paremini. Tähtsad ehitusalased nõupidamised toimusid kõik Eliise kodus. Kaaluti küsimust – kas taastada 1983. a mahapõlenud palvela või laiendada hoopis Haapsalu palvelat ja panna kogudused kokku? Eliise vedas jõuliselt seda osa, kes oli Ridala ülesehitamise poolt. Vastaste argument oli – kellele seda baptisti mälestusmärki tarvis on? Ümberkaudu rahvast ju pole! Aga 1988. a on Ridala kaunis pühakoda püsti. Kaks aastat peale avamist ristiti siin 29 uut õde-venda ühe aastaga!

Loe edasi: Eliise, Sa oled meile kallis!