Me oleme teinud, mis meie kohus oli teha

Oktoober 2019 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Jüngrid palusid kord Jeesust, et ta kasvataks nende usku, arvates ilmselt, et see jääb allapoole taset, mida õpetaja ja ka nemad ise ootavad. Vahest lootsid nad mõnd üleloomulikku muudatust, n-ö usu-arvutiprogrammi uuendust, Jumala usaldamise kohest juurdekasvu?
Kuid Jeesus nagu ei täitnud seda palvet. Ta rääkis hoopis sinepiivakese elujõust ja lisas tähendamissõna, mis lõpeb üllatava kokkuvõttega: „...kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased“ (Lk 17:10).
Ka meie tahaksime meeleldi tunnistada vägevatest usukogemustest ja näidata ette erilisi usutegusid. Aga Jeesus soovib, et me vaataksime Jumalale ja käiksime tema teedel. Seal pole esmatähtis usu mastaap, vaid olemus. Meilt ei oodata niivõrd usu suurust, küll aga usku suurde Jumalasse.

Meilt ei oodata niivõrd usu suurust, küll aga usku suurde Jumalasse.

Piibli kirjutamise ajal olid olud teised. Siis oli majandus mõeldamatu sulasteta, kelle käsi ei käinud alati nii halvasti, kui meile ehk ajalootunnis õpetati. Sulane kuulus küll peremehele. Tal oli õigus söögile-joogile, eluasemele ja puhkusele. Kuid ta pidi ära tegema oma töö. Toimetustest puudust ei olnud ja kui üks asi sai valmis, tuli järgmine.
Selles tähendamissõnas soovitati neile enesehinnangut: „oleme tühised sulased“. Tollases aramea kõnekeeles oleks lähedane vaste „me oleme jõude“, n-ö tühikäigul. Sulane, kes kannab ette, et üks asi sai tehtud ja ta on valmis uueks, pälvib usalduse. Ta võib peagi saada järgmise ja suurema ülesande – nii inimene kasvab ja areneb.
Firmajuht ei pea töömeest hommikul tänama, et too on kohale ilmunud ja tahaks midagi teha. Ta ei pea ka igal õhtul kiidukõnet pidama, et nüüd sai midagi ära tehtud ega ole niisama aega teenitud. Töömees ei pea ka ennast kiitma, et tema käis täna tööl ja tegi isegi seda, mis ta kohus on. Need on loomulikud asjad.
Jeesus ütleb, et see, mis on selge argielus, peaks olema ka selge suhtes Jumalasse. Jumal on meid loonud ja varustanud, Jeesuses Kristuses meid lunastanud, kutsunud ja andnud meile ülesanded. Me kuulume temale.
Kandkem argipäeva iseenesestmõistetavus üle oma usuelule: vaadakem sinepiivakest – see ei halise oma väiksusega, vaid laseb end mulda heita ja lihtsalt kasvab suureks nagu puu. Me ei pea eriliselt vagaks ja religioosseks muutuma. Vaadakem avatud silmadega kodus, tööl ja koguduses, mis on vaja teha, ja tehkem. Kristlased pole veel ära teinud kõike, mis neile on õpetatud ja ülesandeks antud: kõik rahvad ei ole veel jüngriteks tehtud. Meie osaks peab Jeesus loomulikult ainsa Jumala austamist, tema käskude pidamist ja Issanda taastuleku ootamist!

Nelja mehe muusikaline teekond

September 2019 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Meeskvartett Beati sündis 2016. aasta hilissuvel, kui Koeru koguduse pastor Mati Pihlak, Järvamaal Peetris elav Peeter Kangur ja Rakke koguduse diakon Rando Selbak otsustasid koos laulma hakata. Juhendajaks kutsusid nad ühise vana tuttava, Jõgeva koguduse pastori Margus Kase. Lauluproovid toimuvad iganädalaselt Jõgeval, selleks peavad kolm meest sõitma kokku peaaegu 120 km. Kuna mehi on kolme aasta vältel kutsutud teenima üsna paljudesse Eestimaa kogudustesse, pidas Teekäija'gi vajalikuks nad esinema kutsuda.

„Poisid, te peate nüüd ikka laulma hakkama!“

Loe edasi: Nelja mehe muusikaline teekond

Albina ja Iurii Sider tulid Kiviõli kogudusse tööle

August 2019 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus, tekst ja fotod

Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?” Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!” (Js 6:8, Albina Sideri lemmiksalm Piiblis).

Kujutle, et oled 14aastane, kuulad kirikusse jutlustama tulnud külalismisjonäri ja tunned kutset saada misjonäriks. Teismeea tormid ja tungid varjutavad mõneks ajaks igatsuse, kuid neli aastat hiljem avastad, et kutsest ei saa mööda minna: see on ikka alles.
Uskmatu isa tahab, et sinust saaks jurist, aga Jumal tuleb poolele teele vastu: vaatamata headele hinnetele ja eksamitulemustele ei pääse sa õigusteadust õppima.
Moldova teoloogilises seminaris on õpe juba alanud, aga tänu pastori eeskostele saad jala ukse vahele. Neljaks aastaks saab sellest sinu kodu, suurema osa vajalikust õppemaksust maksab isa. Kui diplom käes, ootab sind tööpõld võõral maal, mida sa ei tunne ja kus inimesed isegi ei vasta, kui neid tervitad. Ka töö ise on selline, mida sa just ette ei kujutanud: kaheksaks aastaks saab sinust hoopis ehitaja ja suhete looja, palka ei maksta.
Vaatamata püüdlustele ja pingutustele tuleb inimesi kirikusse vähe. See kõik on kohati talumatult raske, arvutuid kordi tekib tunne, et tahaks loobuda. Paljud loobuvadki, aga Iurii (33) ja Albina (33) Sider on sarnaselt paljudele teistele Eestimaa koguduste juhtidele paigale jäänud. See on nende lugu.

Loe edasi: Albina ja Iurii Sider tulid Kiviõli kogudusse tööle

Eereki ja Pilvi 22 aastat Avispeal

Juuni 2019 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus
Fotod: Andreas Preisfreund

Eerek (44) ja Pilvi (44) Preisfreundil täitub augustis 22 aastat teenimist Avispea vabakoguduses. Siia koliti kolmekesi, nüüd on pere kasvanud seitsmeliikmeliseks.

Minu sõprus Preisfreundidega algas, kui sattusin 2011. aasta suvel Avispeale töö- ja palvelaagrisse. See kogemus andis mulle julguse tulla samal sügisel pealinnast Kiltsi mõisakooli emakeeleõpetajaks. Preisfreundid ja koguduse Kiltsis kogunev palvegrupp olid siis mulle suureks toeks. Kaheksa aastat hiljem olen jõudnud abielluda, kolinud Tapale ja jäänud lapsega koduseks.

Asjade pärast pole vaja üle muretseda ja pisiasjade pärast pole vaja üldse muretseda.

Loe edasi: Eereki ja Pilvi 22 aastat Avispeal

Gunnar Mägi – motiveeritud Jumala kutsest

Juuni 2019 
Merit Lassmann, Loksa baptistikogudus
Fotod: Gunnar Mägi erakogust

Kui peatoimetaja andis ülesande leida Teekäija juunikuu kaaneloo jaoks isik, keda saaks siduda 2019. aasta suvefestivali korraldamisega, teadsin pikema mõttepingutuseta, et kõige sobivam kandidaat selleks on Keila Baptisti Koguduse pastor Gunnar Mägi. Pärast mõningast vastupuiklemist jäigi ta intervjuu andmisega nõusse.
Olen alati väikese skepsisega suhtunud ajakirjanduses iseloomustatud inimestesse, kes on lõputult energilised, rõõmsameelsed ja väsimatud. Pärast viieaastast tutvust ja ühises grupis suvepäevade, laagrite ning festivali ettevalmistamist on Gunnar tõestanud, et säärased isikud eksisteerivad ka tegelikkuses.

Tol ajal oli Jumala hääle ja tahtmise kuulmine minu jaoks selge ja kerge.

Loe edasi: Gunnar Mägi – motiveeritud Jumala kutsest