Juko-Mart Kõlar võtab kaks trepiastet korraga

12/2014 
Intervjueeris Erki Tamm
Fotod: erakogu

Jõulueelsel kiirel ajal leiame ühe pühapäeva õhtu, kui oma ellu lubavad vaadata Juko-Mart (31) ja Maarja Kõlar ning nende kaks imearmast last, Markus (5) ja Gloria (4).

Juko-Mart, sul on huvitav ja mitte väga sageli esinev nimede kombinatsioon. Kas sa tead, mis su vanemaid seda valikut tehes suunas?

Helistasin emale ja küsisin üle. Asi selles, et minu isa Margo vanemad tahtsid midagi väga erilist panna ja nii sai paika Juko. Ema soovis seda nime aga mõne päris eesti nimega tasakaalustada ja nii sai paika Mart. Juko tuleb Johannesest ja sellest tulevad ka meie pere järgmiste vendade nimed.

Kuivõrd sa puutud veel kokku ühe väga omapärase eesti linnaga, Tapaga, kuhu su juured tagasi viivad?

Tapaga on seotud erakordselt palju mälestusi. Olime väga lähedased vanaema Adaga ja veetsime suure osa lapsepõlvest Tapal Tähe tänaval. Keskkooli ajal õppisin vahetusõpilasena Ameerika Ühendriikides, mistõttu tundsin ennast süvatasemel inglise keeles üsna koduselt. Hakkasin siis ülikooliga paralleelselt Tapa Gümnaasiumis inglise keele ja muusikaajaloo tunde andma. See kestis kolm aastat, aga tõi meile abielu esimestel aastatel leiva lauale. Sel ajal sain ka aktiivsemalt Tapa koguduses kaasa aidata. Olen viimastel aastatel käinud Tapa Gümnaasiumis „Tagasi kooli" programmi raames külalistunde andmas.

Sinu isa Margo on helilooja ja ema Anu muusikateadlane. Selle põhjal võiks arvata, et sinu tulevik oli otsustatud. Ometi tuli su haridusteel ette päris palju ootamatuid pöördeid.

Minu koolitee algas 3. klassis. Kuna Vanalinna Hariduskolleegiumis ei olnud minule sobival tasemel poisteklassi, pidin otse lasteaiast minema 3. klassi. Järgmisel aastal jätkasin õpinguid Tallinna 7. Keskkooli (praegune Tallinna Inglise Kolledž) 2. klassis, kus käisin põhikooli lõpuni, seejärel Tallinna Reaalkoolis.
Gümnaasiumi 11. klassis viibisin pool aastat vahetusõpilasena Ameerika Ühendriikides, kus õppisin süvendatult keemiat, briti kirjandust, ameerika ajalugu ja koori- ning jazzmuusikat. Loogiline jätk tundus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dirigeerimise eriala. Variante oleks olnud ilmselt teisigi, sest lõpukirjandi tulemuseks õnnestus saada 100 punkti. Kuna EMTA sisseastumiskatsed toimusid esimesena, siis langes valik sellele. Pärast üht õpinguaastat mõistsin, et ma ei ole valitud erialal kuigi tugev ja „rongile jõudmiseks" kuluks ebaproportsionaalselt palju aastaid. Seepärast langes valik sotsioloogia kasuks Tallinna ja Helsingi ülikoolis. Järgnes Sibeliuse Akadeemias kultuurikorralduse magistrantuur.

Loe edasi: Juko-Mart Kõlar võtab kaks trepiastet korraga

Bill Ankerberg – skandinaavlaste järeltulija, kes armastab Eestit

11/2014 06 family 2014
Aldo Randmaa, Valkla baptistikoguduse pastor

Bill Ankerberg on mees, kellel on Eesti baptistide, priilaste ja vabakoguduslaste seas palju sõpru. EKB Liidu kaudu on ta teinud Eesti heaks palju, aga tema tuntus siin ei ole nii suur, kui võiks olla.

Bill on 63-aastane ameeriklane, kelle kõik esivanemad on pärit Rootsist. Tema vanaema tuli Ameerikasse 16-aastase tüdrukuna Malmöst. Converge Worldwide, koguduste liit, mida Bill esindab, sai alguse 19. sajandil Ameerika rootsi baptistikoguduste moodustatud ühendusena Swedish Baptist General Conference. 1945. aastal kadus nimest sõna „Swedish", „Rootsi", ja 2008. aastal võttis juba 1200 kogudusega liit endale täiesti uue nime Converge Worldwide. Muidugi on sellise nimemuutuse taga liikmeskonna muutused. Tänaseks ei ole tegemist enam ainult skandinaavia päritolu usklike ühendusega, vaid sellesse kuulub näiteks ka mustanahaliste ameeriklaste kogudusi.

Jeesuse palus ta oma südamesse juba 8-aastase poisina.

Loe edasi: Bill Ankerberg – skandinaavlaste järeltulija, kes armastab Eestit

Anne ja Rein Vilt teevad kõike südamega

10/2014 06 lapsed investeering
Fotod: erakogu

Tartu Kolgata koguduse keskea raudvarasse kuuluvad Anne (57) ja Rein (62) Vilt, kes teenivad oma aja ja andidega mitmes töölõigus. Oma kogemusi jagasid nad lahkesti Teekäija toimetajaga.

Kuidas te tutvusite?

Anne: Töötasime nooruses Reinuga ühes asutuses ja paratamatult puutusime vahetevahel kokku. Tegemist oli kultuurimajaga, kus toimus pidevalt mitmesuguseid üritusi. Olin seal kultuuritöö metoodik ja Rein oli helitehnik. Seal oli remondinurgake, kus Rein omaette nokitses. Minu jaoks oli see koht nagu omamoodi rahuoaas keset lärmi ja melu. Käisin seal vahetevahel temaga juttu ajamas ja me saime sõpradeks. Mulle sümpatiseeris tema rahulik ja tasakaalukas iseloom. Ajapikku sai sõprusest midagi enamat ja me abiellusime.

Rein: Mulle meeldis Anne juures see, et ta oli kena, tragi ja temas oli sisemist ilu ning temaga oli väga huvitav mistahes maailma asjade üle arutleda. Samas hindasin ma Anne ausust, abivalmidust ja optimistlikku eluhoiakut. Kõik see pole ka praeguseks sugugi kadunud, vaid kogu 33 kooseluaasta jooksul ennemini süvenenud.

Loe edasi: Anne ja Rein Vilt teevad kõike südamega

Õpetaja Ave Gill: Loomulikku usuelu tuleb elada nii kodus kui koolis

09/2014 06 gillide-perepilt
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Klassiõpetaja Ave Gilli tundidesse tuleb praegu iga päev kuus teise klassi õpilast. Ta usub ja on kogenud, et lapse ja vanematega koostöös saab õpetaja iga last õiges suunas kasvatada. Oma peres kasvab Avel ja Paulil kolm poissi ja üks tüdruk.

Õpetaja, aitäh, et te tookord mind koolist ära ei saatnud. Minust on saanud inimene.

Nõukogude ajal ei tohtinud kristlane kooliõpetaja olla. Kas Sa oskad kooliõpetajana seletada, mis on kooliõpetajas nii ohtlikku?

Õpetaja on ju laste maailmavaate kujundaja, elu mõjutaja – tegeleme igapäevaselt ka väärtuskasvatusega. Kindlasti kardeti, et äkki õpetaja kuidagi viib kristlust lasteni. Hoiti, et mitte mingil võimalusel lasteni ei jõuaks usupropagandat.

Loe edasi: Õpetaja Ave Gill: Loomulikku usuelu tuleb elada nii kodus kui koolis

Mehaanikainsenerist pastor Henno Hunt

08/2014 06 henno auri-1
Tarmo Lige, Oleviste koguduse diakon

Tallinna Oleviste koguduse pastor insener Henno Hunt tähistas maikuus oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Oma elu credo võtab ta kokku luuletaja Peeter Singi sõnadega: „Arm mind kannab, jõudu annab, armu varal elan ma. Armust saan ma kõik, mis vaja, armul pole põhja, raja, kõik mu puudust täidab ta."

Palve peale leitud nuga

Kunagi kinkis isa pojale uhke noa. See polnud tavaline väits. Noal oli isegi soon külje peal. Küll oli uhke tunne seda nuga vööl kanda. See tegi noorest 13-aastasest poisist peaaegu juba täismehe. Ühel päeval juhtus, et metsas uitamas käies avastas poiss teel koju, et nuga on kadunud. Külmavärinad jooksid üle selja... Kellele oma muret kurta? Ikka emale. Ema ütles pojale, et kõigepealt palvetame ja siis läheme nuga otsima. Eks see ole sarnane heinakuhjast nõela otsimisega. No kes seda leiab? Aga emal oli usk, et nuga leitakse. Kui tund oli metsas juba kulunud, hakkas väsimus kallale kippuma. Kas Jumal siis ei kuulegi palveid? Oli tahtmine koju minna. Ema uuris aga uuesti ja uuesti, milliste põõsaste lähedusest ja millist teed mööda poeg koju tuli. Lõpuks hüüab ema: „Nuga on siin!"

Eeldused vaimulikuks tööks on vaata et olulisemadki kui haridus.

See oli esimene võimas Jumala puudutus. Kulus vaid aasta, kui aprillis 1948 ühel noortekoosolekul küsis Allar Puu (Helari Puu isa): „Henno, Jeesus armastab sind. Kas sina armastad teda?" Sellest päevast alates kuulub Henno elu Jumalale, selles ei ole kahtlust.

.

Loe edasi: Mehaanikainsenerist pastor Henno Hunt

Palju õnne!

06/2014 22 pille tahti-1

On inimesi, kelle töö on palju suurejoonelisem ja silmapaistvam, kui välispidiselt võiks arvata. Oma sisemise sära on nad investeerinud töösse, milles on leidnud jumaliku kutsumuse.

Piibli- ja lastepäevade kulisside tagant paistab EKB Liidu noorsootööd aastaid juhtinud Pille Havakatsi rõõmus nägu. Muidugi on ta vahel mures ka, see käib noortega töötades boonusena kaasas. Tema eestvedamisel on lasteajakiri Päikesekiir näidanud valgust kõige väiksematele usuinimestele. Pille on nende suur sõber. Kõige vähemast suuremani hüüame sulle, Pille: „Jaksa veel kaua! Paista ja sära! Palju, palju Taevaisa õnnistusi sulle juubeliaastaks!"

Koos Eestimaa lühikese suvega tuleb Liidu suvefestivali lavalaudadele Tähti Lehtsaar, EKB Liidu muusikasekretär. Malbe ja rahulik. Siiski täis teadmise ja kogemuse autoriteeti, et panna Maarjamaa eri paigust kokkutulnud lauljate hääled ja muusikute pillid kooskõlaliselt helisema. Nii on see olnud juba aastaid. Kuid luba, Tähti, et laulame nüüd sulle sinu juubeliaastale kaasa selle laulu: „Palju õnne, palju õnne, palju Isa armastust! Palju taeva õnnistust!"

Tänulikud osasaajad teie talendist ja sarmist