Valter Karp on vanem kui Eesti Vabariik

27 erki valter02/2018
Heldur Kajaste, Oleviste koguduse pastor, tekst ja fotod

Tugevus ei väljendu üksnes välises vormis. Ma mäletan vägevaid mehemürakaid, kes pidid üsna noorelt sellest ilmast lahkuma, sest tervis ütles üles. Samas on mul heameel tunda neid, kes hoolimata välisest kidurusest on sisemiselt ikka tugevad. Üks selliseid mehi on Valter Karp, kes sündis üks kuu ja üks päev enne seda, kui Eesti Vabariik ilmavalgust nägi.

Valter sündis Kalamajas 23. jaanuaril 1918. Oma sõnutsi on ta üks viimaseid liivlasi, kuna ta ema oli seda – Piza külas sündinud Anna Elise Belte. Ema sattus Tallinna I ilmasõja ajal, kui üks tsaari sõjalaev teda koos teiste rannakaluritega sõjapakku tõi.

Loe edasi: Valter Karp on vanem kui Eesti Vabariik

Seminari taastaja Peeter Roosimaa 70

02/2018 25 roosimaad

Tartus Salemi kirikus tähistati meie seminari taastaja Peeter Roosimaa 70. sünnipäeva. Eriti hea meel oli juubilaril kooli vilistlaste seas tehtud üleskutse peale kokkupandud kingitusest, mis võimaldab tal jätkata Uue Testamendi uurimistööga. Jumala arm on suur – selle tunnistuseks oli KUSi esimese lennu kaasateenimine kogu koosseisus tänujumalateenistusel ja eestpalve oma õpetaja ning rektori eest.
Ühele oma viljakamale kaasautorile soovib Jumala rohkeid õnnistusi ka ajakiri Teekäija.

Teekäija

Aarand Roos – kahe riigi saadik

02/2018
Tarmo Lige, Tallinna Oleviste kogudus06 jaanid koipses

Aarand Roos sündis 28. mail 1940. 1944. aastal põgenes ta koos vanematega Rootsi, kus sai hea hariduse. Õppis Lundi ja Uppsala ülikoolis, täiendas ennast Helsingi ja Jyväskylä ülikoolis ning ka Ungaris Szeged'i ülikooli juures. 1980. aastal kaitses doktorikraadi Lundi ülikoolis soome-ugri keelte alal.

Rootsis elades on ta töötanud mustlaste algkoolis õpetajana, Lundi ülikoolis õppejõuna, Washingtonis Ameerika Hääle Eesti osakonnas toimetajana, New Yorgis Eesti Vabariigi konsulina, Eesti Washingtoni saatkonna nõunikuna ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumis tõlgina.

Olnud Eesti Vabariigi presidendi kandidaat (Eesti Kristlikud Demokraadid, 2001).

Saanud president Lennart Merilt Eesti Riigivapi IV klassi teenetemärgi.
Prosaist ja luuletaja, jutlustaja.

Aarand Roosil on abielust Maaja Duesbergiga poeg Taavo ja tütar Leila. Abikaasa on helilooja Rudolf Tobiase tütretütar.

Loe edasi: Aarand Roos – kahe riigi saadik

Armastus, mis ei lähe ära

01/2018 08 indreku ametisse
Gunnar Mägi, Keila baptistikoguduse pastor

Märjamaa Vabakoguduses 19. detsembril 2017 ametisse seatud pastor Indrek-Eliel Tambek vabandab, et ei saa seekordsel pastorite kogunemisel osaleda – seoses noorte väljasõiduga. – „Oleme külas Saaremaa Siioni ja Nelikaare koguduste ühisel noorteõhtul.” Sellise põhjenduse peale läheb minu suu vett täis. Ta tundub hea karjasena, kes väheste lammaste vajadused suure määgiva karja ette tõstab.
Uurin Indreku plaanide kohta Märjamaal. Tema vastus pole sugugi poleeritud nagu töövestlusele tulijal: „Tuleva nädala esmaspäeval lähen eemale vaikusesse ja küsin Jumalalt eesmärke, möllust eraldudes. Selle järel oskan ma kindlasti täpsemalt rääkida. Mingid ootused on mul siiski.

Sooja südant ja hoolimist õpetas mulle esmalt mu ema, kes juhatas mind ja mu venda Jeesuse juurde.

Olen unistanud orgaanilisemast kogudusest. Sellisest, kus igaüks tunnetab oma rolli. Sellisest, kus jagatakse sõna omavahel ja tunnistatakse, ülistatakse Jumalat ja jagatakse evangeeliumi. Need on lihtsad asjad, milleks Jeesus kutsub meid koguduses. Ta ootab meilt Jeesuse-, koguduse- ja misjonikesksust. Kui me suudaksime seda ainult modelleerida nii, et linnarahvas mitte ainult ei kuule meie häält, vaid ka näeb meie tegusid.
Tahan, et meie koguduse viiel liikmel ja nendega kaasas käivatel noortel oleks koguduse elus kaasasolemine lihtne, aga – paradoksaalselt – võimatu ilma Jeesusega suhet omamata.
Oleme osa võtmas M4 koolitusest ja leidnud, et seal õpitu on olnud väga kasulik ja praktiline eesmärkide seadmisel. Olen õppinud, mida paluda, kuidas panna meeskonda kokku, kuidas ajajoonel eesmärke seada. Nii on minu roll ka teatud aastate järel tagada, et Märjamaa vabakogudusel oleks ühel hetkel potentsiaalselt uus pastor.
Ma ei tunne, et kõik oleks juba paika loksunud.”

Loe edasi: Armastus, mis ei lähe ära

Ago Rand – 10 tegusat aastat kaplanaadis

01/2018 06 kaplan ago
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Politseikaplanaadi esimese juubeli künnisel uuris Teekäija Ago Rannalt, kuidas see oluline teenistus Eesti riigis ja kogudustes on omaks võetud?
Võib öelda, et päris hästi. Eks algul oli kahtlusi, kuidas kaplaneid omaks võetakse, kas nad leiavad oma kolleegidega ühise keele, kas nende poolt pakutav kõnetab ja on abiks ka reaalselt. Õnneks polnud hirmudel alust ja täna saan küll öelda, et erinevate riigiametite tagasiside politseikaplanite tööle on positiivne. Ka kogudused on mõistnud meie töö olulisust. Sageli kogudus ei jõua nendeni, kelleni just politseikaplan jõuab. Läbi huumori võiks öelda, et isegi kogudusele pole kõik uksed avatud.
Politseikaplanaat on oikumeeniline. Hea vastuvõtt ja koostöö on tuntav ka erinevates konfessioonides. Kaplan teenib kõiki, olenemata tema usulisest kuuluvusest.

Kui suurel kogukonnal tuleb sinul pilku peal hoida?
Ida Prefektuuris on umbes 700 teenistujat, lisaks nende pereliikmed. Ja teemad, millest nendega tuleb kõneleda, on erinevad – see on läbilõige Eesti elust, kus on nii rõõmu kui kurbust.

Loe edasi: Ago Rand – 10 tegusat aastat kaplanaadis

Aarnad – radikaalse pöördumise ja kristliku jõulutraditsiooniga suurpere

12/2017 06 j6ulupere
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus
Fotod: erakogu.

Seda ei pruugi kohe tähele panna, aga kui sõita Tartust välja Elva suunas, siis mingi hetk jääb paremat kätt Nõgiaru bussipeatus. Kui sealt nüüd pisut edasi silgata, siis oledki jõudnud Aarna pere koduväravani.
Tegemist on suurperega, kes 90ndate keskpaigas Annelinna luha pealt maale kolis. Tean, et vanemad Gennaadi ja Eerika on tagasihoidlikud inimesed ja niisama pildile ei kipu. Aga kuna ees seisavad jõulud, mida nad kristlikult tähistavad, ning perre lähiajal mitu uut lapselast sünnib, siis mida halba võib siit üldse leida?

Loe edasi: Aarnad – radikaalse pöördumise ja kristliku jõulutraditsiooniga suurpere