Heli Karu – lihtsalt jätkata rõõmsalt ja tegusalt!

05/2016 06 juba suuremad
Helen Haas, Indrek Luide, Kehra kogudus

Heli Karu kuulutati 8. mail Eesti Naisliidu poolt Aasta Emaks 2016. Ta on Kehra Koguduse pikaajaline muusikajuht.

Heli, kuidas meenutad Sa oma lapsepõlve ja teismeiga?
Elasin kuni koolini maal ja seepärast tegutsesin palju looduse rüpes. Olin üsna arg ja tagasihoidlik laps, aga algklassides oli mul väga armas, kuid range õpetaja, kes oskas mind julgustada ja enesekindlamaks muuta.
Teismelisena olin suhteliselt korralik – mingeid pahandusi ei teinud, alkoholi ei puutunud ja olin pigem endassetõmbunud ning selline hall hiirekene. Olin sageli omaette ja tegelesin oma mõtetega, suuliselt enese väljendamine oli tõsine piin; oleksin kõigiga hea meelega kirjalikult suhelnud. Arvasin, et oleks hea, kui inimesed oskaksid mõtteid lugeda, siis saaksid nad minust palju paremini aru.

Kuidas Sa kohtusid oma abikaasaga ja kuidas on kujundatud pereelu?
Abikaasaga oleme ühe tänava lapsed. Tegelikult on ta minust üle 8 aasta vanem ja kui tutvusime, olin alles 15, seega oli alguses vanusevahe tõttu üsna palju segadust. Lisaks olin mina just saanud ka kristlaseks, aga tema ei olnud. Mäletan, et pastor Ingmar Kurg, kes meid laulatas, ütles mõni aeg enne meie kihlumist sellise lause: „Õige on see, kellega sul rahu on.“ See saigi määravaks.
Abiellusime, kui olin 21, ja järgmisel suvel saame tähistada juba hõbepulmi.
Pereisa Tiit töötab tehnikuna ettevõttes G4S. Meie elu on kulgenud rahulikult, riielda me ei oska ja erimeelsused lahendame sujuvalt elu ja töö käigus. Meie peres on kolm täiskasvanud last – Taivo 22, Anni 21 ja Fredi saab kohe 19.

Loe edasi: Heli Karu – lihtsalt jätkata rõõmsalt ja tegusalt!

Suures pildis loevad ka väikesed asjad

03/2016 06 toplaan pere
Juttu puhusid ja kirja panid Johanna Toplaan ja Mirjam Link

Johanna, palun räägi oma lapsepõlvest, kodusest taustast ja mis on see, mis Sa oled oma lapsepõlvekodust eluks kaasa saanud?

Mul on olnud õnn kasvada terves perekonnas ja kõik need väärtused ning Jumala tundmine – selleks on olnud soodus pind minu perekonnas. Mul on olnud nii hoitud lapsepõlv ja see on ülisuur eesõigus – tahaksin seda kingitust kuidagi ära kasutada ja nüüd, täiskasvanuna, kõike ise välja jagada.

Olen Saaremaal sündinud ja kasvanud. Mul on hea meel, et olen saanud palju olla maal ja looduse keskel – see on nii eluterve ja loomulik keskkond. Ei mingit tehnikat – arvutit, telefoni. Olin vist 15–16, kui me koju interneti saime. Olen pigem kasvanud õues joostes ja toas raamatuid lugedes. Meil on suur pere – mina olen peres kõige vanem laps ja kokku on meid 7, lisaks muidugi ema-isa. Neli tüdrukut on vanemad, siis kolm poissi nooremad. Tänu suurele perele on kaasa tulnud teistega arvestamise ja märkamise oskus. Pere vanima lapsena on mul kalduvus võtta võib-olla vahel ka üleliia vastutust.

Loe edasi: Suures pildis loevad ka väikesed asjad

Kuldar Kaljuste kuulutab evangeeliumi jalgpallikeeles

03/2016 06 kaljusted
Erki Tamm, Tallinna Kalju koguduse pastor

Jalgpallitrenni läks Kuldar Kaljuste (35) 10-aastaselt ja 28. eluaastani mängis FC Kuressaares. Eelmisel suvel tuli ta Peugeot'i rannajalgpalli võistkonnaga esmakordselt Eesti meistriks. Jalgpallist on saanud Kuldari jaoks töö veel teisel moel – ta on organisatsiooni KOMA misjonär, jalgpallikeeles „Jeesust tunnistav mees”.

Paljude jaoks on jalkatöö misjonärid isakujuks.

Jalkamisjoni tagasihoidlik, kuid julge ja otsustav, algus jääb 2010. aasta suvesse. Kuus noort meest sõitsid ringi mööda Läänemaa väikeseid asulaid ning püüdsid luua suhteid kohalike noorte kuttidega. Veedeti koos aega, mängiti palli, nauditi õhtusööki. Meeskond püüdis mõista, kuidas noored mõtlevad, mida vajavad. See oli paras seiklus oma lõbusate juhtumiste ning ka mõne närvekõditava seigaga.

Loe edasi: Kuldar Kaljuste kuulutab evangeeliumi jalgpallikeeles

Teekäija küsimustele kostab Meego Remmel

01/2016 21 remmel meego toomas vardja

Oled viimasel kaheksal aastal otsinud nägemust (enamus EKB liidu aastamotodest olid Sinu algatatud) ja samas pidanud silmas arengukava (rakenduskava) – kummas tunned Sa ennast kodusemalt?
Mu esimene mõte on, kas saab liikudes tunda end ühel jalal „kodusemalt“ kui teisel? Isegi kui meil on üks jalg, nt parem, n-ö juhtiv jalg, siis liikudes on ikkagi vaja mõlemat. Samamoodi on ka elumuutva usuliikumisena edenemiseks vaja nii nägemust kui arengukava. Kui meeliskleme vaimulike nägemuste üle ega visanda konkreetseid samme selle elluviimiseks, oleme pelgalt unistusliikumine. Kui jääme aga kinni oma detailsetesse plaanidesse ega näe suurt pilti, mida Jumal tahab ellu kutsuda, osutume kirjatäheliikumiseks. Tahtes olla elumuutev usuliikumine, ei saa me end siin maailmas vist kunagi liiga „koduselt“ tunda. Meile antud armastuse- ja jüngerlusekäsk ei lase praeguse ajaga muganduda, vaid Vaimus edasi liikuda.

Liit ja selle piirkonnad moodustavad nii kogudusi kui vaimulikke töötegijaid ülesehitava võrgustiku.

Meie koguduste liidu arengukava sai koostatud ja vastu võetud läbi mitme aasta liidu kogudusi, piirkondi, juhtkondi ja konverentsi kuulatades. See dokument kätkeb meie ühist vaimulikku tunnetust, mis on olnud orientiiriks mullegi. Sarnaselt otsisime mullu vanematekoguga 2016. a juhtmõtet ja -kirjakohta, alustades sellega juba kevadel ja lõpetades sügisel. Apostlite tegude avapeatükist lähtuv „Tunnistame Püha Vaimu väes“ on meile läbi eeloleva aasta mitte niivõrd vaimulikuks loosungiks, kuivõrd tegelikkuse taotluseks.

Loe edasi: Teekäija küsimustele kostab Meego Remmel

Ustav Ülo – loomult rahuotsija

02/2016 06 DSC 2907cr
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Kõige kaugema mälupildina hakkab Ülo Meriloo, kauaaegne Oleviste koguduse pastor ja EKB Liidu juht, jutustama lugu oma sündimisest. „Sellest on nii palju räägitud – sellepärast meenub see esimesena,“ ütleb ta naljatades. Lumetorm õues möllamas, nii et isegi ämmaemand kohale ei jõudnud. Vanaisa olevat olnud natuke umbusklik 13. veebruarikuu päeval sündimise ja maru tõttu väljas ning küsinud: „Mis sellest poisist küll saab?“ Nime olevat ema varunud aga Jaan Bergmanni loost „Ustav Ülo“.

Mu närve on põhjalikult hööveldatud.

Lauluga hirmust üle
Läpi küla kodutalust kuulus pool maja vanaisale ja vanaemale. Vanaema pidi aeg-ajalt vallatuks muutunud lapsi pidurdama. Selleks oli tal oma taktika. „Nüüd on laulutund,“ olevat ta öelnud ja hakanud laulma laste arvates Talle kiituse koledat laulu „Kartaago rannal rüüstab timukate mõõk... mõni sureb risti küljes, mõnda lõvi purustab“. Ülol oli oma soovilaul, mida vanaema võttis alles siis, kui lapsed jälle head olid: „Pea Talle pulmad taevas peetakse. Pruut saab kalliks peetud, ausalt vastu võetud, lauludega sisse viiakse“. Tädi Liisi tõi ülemeelikuse ohjeldamiseks mängu voodi all oleva kolli. Sellega põhjendab Ülo hilisemat hirmu pimeda ees.

Loe edasi: Ustav Ülo – loomult rahuotsija

Evelin Põldsaar – elu nagu filmis

01/2016 06 beebi
Einike Pilli, KUS rektor
Fotod Evelin Põldsaar

Oleme Evelin Põldsaarega olnud praeguseks mentorpaar juba neli aastat. Viimasel sügisel tuli aga meie kohtumistesse pikem paus sisse, sest Evelin sõitis Aafrikasse. Miks ja mis tunnetega ta sinna läks ja sealt tagasi tuli, sellest käesolev intervjuu räägibki.

Tööd ei alustatud enne, kui oli jagatud 5–10-minutine vaimulik sõnum, ülistatud paari lauluga Jumalat ja ühiselt palvetatud.

Kui sa oma pastori ja koguduse noortega septembri alguses hommikul kell kolm lennujaama sõitsid, siis Su käed ja jalad värisesid. Miks?
Kui sa tead, et teed õiget asja, mis on Jumala tahtmine, siis ometi lähed tundmatule vastu kerge võbelusega.

Loe edasi: Evelin Põldsaar – elu nagu filmis