Pandermäe talu pere lugu

4/2010 Helle Liht, Kohila baptistikogudus

Umbes kolmkümmend kilomeetrit Tallinnast Tartu maantee ääres on Pandermäe talu. See on paik, kus meeste käed on ajast aega olnud tööst karedad ja naised ei ole peljanud lapsi sünnitada. Siin sööb pere pika laua taga ja kartul on alati omast käest võtta. Ning juba kolmandat põlve haritakse maad ja teenitakse Jumalat.

Vana-vanaisa Johannes Liht ja vana-vanaema Anete Liht olid esimesed, kes Pandermäele asusid ja sinna kodu rajasid. Vana-vanemate viiest lapsest jäi vanaisa Edgar kodutallu ja jätkas Pandermäe talu lugu nõukogude aja tingimustes koos oma abikaasa Marge ning laste Leeve, Varje ja Taaviga. Kolmeteistkümnest lapselapsest on Taavi see, kes vana-vanaisa jälgedes igal kevadel põllule läheb ja seemne maha külvab.

.

Loe edasi: Pandermäe talu pere lugu

Viiendat aastat misjonitööl - Agnes Böning

1/2010 Misjonisekretär Agnes Böningut intervjueeris Kerly Simulman

Milline oli sinu kõige julgustavam seik möödunud aastal?

See, kui inimesed tulevad mu juurde ja ütlevad, et nad palvetavad minu või misjoninädalate eest. Ma väga väärtustan eestpalveid – see on minu jaoks alati suurim kingitus.

Tööalaselt kogen kõige suuremat ja järjekindlamat julgustust Jumalalt – tema soovib, et evangeelium leviks ja tema ei vali üksnes võimekaid ja andekaid, vaid sõnakuulelikke. Tänu Issanda pidevale julgustamisele olen ma ka selles ametis nii kaua vastu pidanud, sest väliselt pole sageli palju vilja näha olnud.

.

Loe edasi: Viiendat aastat misjonitööl - Agnes Böning

Jooksja Tiidrek Nurme: esimesed jõulud kristlasena oli suur kontrast

12/2010 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Seitse aastat tagasi tähistas Eesti meister ja rekordiomanik mitmel jooksudistantsil Tiidrek Nurme esimest korda jõule kristlasena. See oli tema jaoks suur kontrast. Enne olid jõulud lihtsalt tavaline perekondlik püha. Nüüd aga tähistab Nurme jõuludega Kristuse sünnipäeva, kes on ta ellu andnud olulise tähenduse ja keda ta peab tähtsamaks kui rekordeid ja medaleid.

Tavalisest pühast sai sünnipäeva tähistamine

Hoolimata sellest, et Tiidrek Nurme vanemad ei olnud kristlased, olid ta lapsepõlvekodus jõulupühad au sees. „Pere oli koos, sõime, laulsime, saime kingitusi," meenutab ta. Enne seda oli põhjalik ettevalmistus: ema valmistas palju maitsvat toitu, organiseeris kingitused igale lapsele, isale ning vanaemale. Kuusk oli juba nädal varem toas ning ehitud. Kõik lapsed said toredaid kingitusi. Jõulud olid tähendusrikkad. Õhtul püüdis ema isegi arendada diskussiooni sellest, milleks jõulud on. „Minu jaoks oli see aga muinasjutt, tavaline lugu," nendib Tiidrek. „Selliselt veetsin jõule 16 aastat."

.

Loe edasi: Jooksja Tiidrek Nurme: esimesed jõulud kristlasena oli suur kontrast

Agne ja Tarmo Sirkel: Jumala kutsel Viljandisse noortejuhiks

4/2011 Leho Paldre

Agne ja Tarmo Sirkel olid ennast Tartus ilusasti sisse seadnud, kui tuli Jumalalt kutse minna teenima Viljandisse. Pärast mõningast vastupuiklemist sai Tarmost Viljandi baptistikoguduse noortejuht. Agne on tema tugi, ent tema põhitöö on praegu 4kuuse Susanna kasvatamine. Ise määratlevad nad ennast misjonäridena, kes praegu tegutsevad Viljandis. Noorterühmas on algsele kümnekonnale noorele lisandunud vähemalt teist samapalju juurde.

Kaks aastat tagasi abiellunud Agnel ja Tarmol polnud ühtegi otsest põhjust, miks kaaluda Tartust lahkumist. Põline tartlane Tarmo oli üks nendest, kes 2006. aastal rajasid Tartu Risttee koguduse. Jõudsalt arenevas koguduses oli palju väljakutseid. Haapsalus kasvanud Agne oli tulnud Tartusse tööle. „Mitte meest otsima," lisab ta muigamisi. Aga Jumal juhtis nii, et nad said kokku, alustasid abielu, neil oli suur ja tore sõpruskond. „Avastasime, et meil on kõik nii hästi ja paigas – peaks nagu midagi juhtuma," võtab Agne kokku nende elu enne Viljandisse kolimist.

Loe edasi: Agne ja Tarmo Sirkel: Jumala kutsel Viljandisse noortejuhiks

Sirje Saar - minu ainukene ema

6/2011 Sinu poeg Märt Saar

Ühel tavalisel aprillipäeval sai mu ema telefonikõne, kus teiselpool toru oli Naisteliidu esinaine Siiri Oviir. Minu ainukesest emast, Sirje Saarest, sai ühtäkki meie rahva Aasta Ema. Sellal, kui laiem üldsus teda alles tundma õpib, tean mina teda juba rohkem kui veerand sajandit. Teekäija soovil sõidan oma vanematekoju, et visandada sõnadega temast portree.

Istume Tartu külje all, Metsavitsa tänava majas. Oleme köögis, seal kus paistab päike. Mu ees ei ole mitte ainult paberilehed, kuhu kirjutan uusi ja vanu mõtteavaldusi emalt, vaid ka üks üsna tavaline taldrik. Taldrikul on ema tehtud võileivad.

.

Loe edasi: Sirje Saar - minu ainukene ema