Mehel on põhiväärtused paigas - Meelis Einstein

6/2010 Tarmo Lige

Meelis Einstein (50) on kõigepealt tubli pereisa. Eesliinil tegutsevat Meelist toetab tagalast abikaasa Marika. Meelis ütleb, et ta hoolib oma perest väga.

Meelis on Kunda Nordic Tsemendi esimene eestlasest juht. See on suur vastutus ja samas ka omanikepoolne usaldus. Kundas sündinud noormehele oli loogiliseks jätkuks peale Tallinna Tehnikaülikoolist mehaanikainseneri diplomi saamist tööle asumine samasse ettevõttesse, kus töötasid juba tema vanaisa ja isa. Siis oli tehase nimi „Punane Kunda". Nii on Meelis jäänud ustavaks oma kodulinna tehasele, vaatamata omanike ja riigikorra muutumisele.

Loe edasi: Mehel on põhiväärtused paigas - Meelis Einstein

Lõppeks on kõik vaid Jumala arm - Tõnu Lehtsaar

5/2010 Einike Pilli

2. mail sai 50-aastaseks Tõnu Lehtsaar – mees, kes Eestis ilmselt tutvustamist ei vaja. Aga millised on tema sügavamad mõtted, ootused ja lootused, saab teada alljärgnevast intervjuust.

Millised kolm lugu Sinu elust Sind kõige paremini iseloomustavad? Miks just need?

Kreekas Tessaloniki kalaturul oli üks kalamüüja, kes karjus kõva häälega mingit lauset. Ma seisin tema kõrvale ja röökisin täiest kõrist sama fraasi. Ma ei tea, mis lause see oli. Kartsin, et saan kalaga vastu pead. Müüja hoopiski vaimustus minu solidaarsusest ja kisas veel kõvemini – armastan mängulisust.

Kui olime Tähtiga hõbepulmade puhul grupireisil, siis ma ei teadnud, mis päev on ja kuhu me järgmiseks läheme või kus ööbime, lihtsalt kulgesin muretult abikaasa sabas – olen mugav.

Lapsepõlvest peale on mul üheks unistuseks rääkida prantsuse keelt. Olen seda nüüd peamiselt omal käel mõned aastad õppinud. Suudan osaleda seltskondlikus vestluses. Prantsusmaal ajan kõik asjad kohalikus keeles korda – olen visa, teen pähevõetu ära kasvõi 40 aastat hiljem.

Loe edasi: Lõppeks on kõik vaid Jumala arm - Tõnu Lehtsaar

Pandermäe talu pere lugu

4/2010 Helle Liht, Kohila baptistikogudus

Umbes kolmkümmend kilomeetrit Tallinnast Tartu maantee ääres on Pandermäe talu. See on paik, kus meeste käed on ajast aega olnud tööst karedad ja naised ei ole peljanud lapsi sünnitada. Siin sööb pere pika laua taga ja kartul on alati omast käest võtta. Ning juba kolmandat põlve haritakse maad ja teenitakse Jumalat.

Vana-vanaisa Johannes Liht ja vana-vanaema Anete Liht olid esimesed, kes Pandermäele asusid ja sinna kodu rajasid. Vana-vanemate viiest lapsest jäi vanaisa Edgar kodutallu ja jätkas Pandermäe talu lugu nõukogude aja tingimustes koos oma abikaasa Marge ning laste Leeve, Varje ja Taaviga. Kolmeteistkümnest lapselapsest on Taavi see, kes vana-vanaisa jälgedes igal kevadel põllule läheb ja seemne maha külvab.

.

Loe edasi: Pandermäe talu pere lugu

Viiendat aastat misjonitööl - Agnes Böning

1/2010 Misjonisekretär Agnes Böningut intervjueeris Kerly Simulman

Milline oli sinu kõige julgustavam seik möödunud aastal?

See, kui inimesed tulevad mu juurde ja ütlevad, et nad palvetavad minu või misjoninädalate eest. Ma väga väärtustan eestpalveid – see on minu jaoks alati suurim kingitus.

Tööalaselt kogen kõige suuremat ja järjekindlamat julgustust Jumalalt – tema soovib, et evangeelium leviks ja tema ei vali üksnes võimekaid ja andekaid, vaid sõnakuulelikke. Tänu Issanda pidevale julgustamisele olen ma ka selles ametis nii kaua vastu pidanud, sest väliselt pole sageli palju vilja näha olnud.

.

Loe edasi: Viiendat aastat misjonitööl - Agnes Böning

Jooksja Tiidrek Nurme: esimesed jõulud kristlasena oli suur kontrast

12/2010 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Seitse aastat tagasi tähistas Eesti meister ja rekordiomanik mitmel jooksudistantsil Tiidrek Nurme esimest korda jõule kristlasena. See oli tema jaoks suur kontrast. Enne olid jõulud lihtsalt tavaline perekondlik püha. Nüüd aga tähistab Nurme jõuludega Kristuse sünnipäeva, kes on ta ellu andnud olulise tähenduse ja keda ta peab tähtsamaks kui rekordeid ja medaleid.

Tavalisest pühast sai sünnipäeva tähistamine

Hoolimata sellest, et Tiidrek Nurme vanemad ei olnud kristlased, olid ta lapsepõlvekodus jõulupühad au sees. „Pere oli koos, sõime, laulsime, saime kingitusi," meenutab ta. Enne seda oli põhjalik ettevalmistus: ema valmistas palju maitsvat toitu, organiseeris kingitused igale lapsele, isale ning vanaemale. Kuusk oli juba nädal varem toas ning ehitud. Kõik lapsed said toredaid kingitusi. Jõulud olid tähendusrikkad. Õhtul püüdis ema isegi arendada diskussiooni sellest, milleks jõulud on. „Minu jaoks oli see aga muinasjutt, tavaline lugu," nendib Tiidrek. „Selliselt veetsin jõule 16 aastat."

.

Loe edasi: Jooksja Tiidrek Nurme: esimesed jõulud kristlasena oli suur kontrast