Meis on midagi, mis ei kuulu meile
Gunnar Kotieseni, EKB Liidu asepresidendi jutlus suvefestivali avateenistusel Viimsis
Tervikjutlust on võimalik järelkuulata www.ekklesia.ee
Õhtu, mil Jeesus koos oma jüngritega oli tõsise valiku ees (Lk 9:10–17), võib olla võrreldav Eesti hubase suvepäeva lõpuga. Hommik oli jäänud juba väga kaugele ja kordaminekuterohkeid sündmusi oli möödunud tundides hulganisti. Nüüd tuli teha kiired otsused, kuidas rahulikult õhtust öösse astuda. Ja seda viisil, et siis veel hetkeks suverammestuse meeldivat vaikust nautida.
Kas mul on tegelikult veel midagi jagamistagavaras?
Õnnistatud ajad
Et tolle õhtu sündmusi õigesti mõista, on kasulik vaadata hetkeks tagasi, millist teekonda jüngrid olid selleks ajaks koos oma Issandaga käinud. Poolteist edukat aastat olid möödunud kiiresti. Tähendusrikast rahva teenimist oli olnud palju ja nii suuri imesid ning elude muutusi ei olnud siiani näinud ilmselt keegi kaheteistkümne noore mehe sõpruskonnast. Kellele meist ei meeldiks olla osa millestki, mis kasvab, on inimesi puudutav ja muutev? Need on ajad, kui jõuad õhtul koju võib-olla väsinuna, kuid õnnelikuna, sest päeval tehtu on olnud loova ja muutusi toova mõjuga.