Püha Vaim loob osaduse Jumalaga

Juuni 2019 
Otto Aavistu, Valga Betaania baptistikoguduse pastor

Mul on hea meel, et ma saan tunnistada Jumala tulekust inimeste juurde. Kõigepealt tahan Pühakirja alusel näidata, kuidas Jumal igatseb meid kogu aeg. Seejärel jagan oma kogemust 30 aastat tagasi, kui Püha Vaim tuli minu ellu.

Inimese algne osadus Jumalaga
Piiblis on öeldud, et kui Jumal lõi taeva ja maa ning pani inimese Eedeni aeda, oli kõik püha ja puhas. Inimene olid loodud Jumala sarnaseks ja Jumala õnnistus oli temaga. Jumal ja inimene tegutsesid koos. Taevane Isa lausa otsis osadust ja koostööd. Inimene aga keeras oma Loojale selja. Pattulangemine eraldas ta Jumalast. Inimene ei kuulanud Jumala selget sõna, vaid langes kurja pettuse ohvriks. Vastuhakk lahutas ta Jumala osadusest ja õnnistusest. Kuid Jumal ei loobunud oma algsest kavast. Vahetult peale pattulangemist ütles Jumal kurjust kehastanud maole, et ükskord tõstab ta esile selle, „kes purustab su pea“ (1Ms 3:15).

Kui Jumal lõi taeva ja maa ning pani inimese Eedeni aeda, siis oli kõik püha ja puhas.

Loe edasi: Püha Vaim loob osaduse Jumalaga

Otsime kirglikult Jumalat!

Aprill 2019 
Erki Tamme, EKB Liidu presidendi kõne konverentsil, 6. aprillil Viljandis

Lõpuks, sõbrad! See missioon, millesse oleme kaasatud, pole meie oma. See pole töö – kas siis pastorina või muusikuna või juhatuse esimehena koguduses. Need on andidepõhised rollid. Vahel on lihtsalt vaja mõni töö ära teha ja keegi ei küsigi andide kohta. Tean.
Kuid meie identiteediks on olla Jeesuse järgija. Käia Temaga, kes nimetas meie nime. Kes nägi Naatanaeli puu all. Kutsus Pauluse teel Damaskusesse. Leidis ja kõnetas mu isa Lõuna-Eesti kolhoosijoodiku korteris. Mind poisikesena oma kodus. Jeesuse kutse muutis meie elu ja seda, kes meist on saanud.

Palvetame üksteise eest! Mitte kaugustest, vaid kõrvale tulles.

Loe edasi: Otsime kirglikult Jumalat!

Kas ja kuidas peaks armastama isamaad?

02/2019 
Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor

Eesti Vabariik on juba 101-aastane. Teeb tänulikuks, kas pole? Mäletan, kuidas lapsena nõukogude totalitaar-ateistliku okupatsioonirežiimi aastatel laulupeokooris isamaa-armastusest lauldes Gustav Ernesaksa viisi järgi Lydia Koidula armastusesõnu laususin:

Mu isamaa on minu arm,
kell’ südant annud ma,
...
ja peaksin sada surma ma
seepärast surema!

Meie ajalugu jutustab isamaa-armastusest
Täna mõtleme tänutundes mitte ainult sadadele, vaid tuhandetele, kes me riigi sünni nimel elanud, töötanud, kannatanud, isegi surnud. Vabadussõjas kaotas elu 3600 Eesti võitlejat, haavata sai vähemalt 14 000, neist 2600 jäigi invaliidiks. Vangi langes 1000 eestlast, tõsi, hiljem said nad 10 000 vangistatud punaväelase vastu välja vahetatult vabaks. Kõik see oli meie ja me riigi vabaduse hind.

Loe edasi: Kas ja kuidas peaks armastama isamaad?

Usuelus saab loodetav tõelisuseks ja nähtamatu nähtavaks

01/2019 
Daire Tiigivee, Tartu Kolgata kogudus

Meie eluga on nagu tükiga suurest puslest – meie lugu on osa suuremast loost, nii nagu pusletükk suurest pildist. Ükski pilt pole valmis, kui sealt on mõni tükk puudu. Nii pole ka Jumala suur lugu valmis, kui seda ei täienda meie igaühe lugu. Kõikide lood on erinevad – saame neid võrrelda, teisi eeskujuks võtta, aga oma lugu koos Jumalaga peame ise elama, ükskõik kui raske see meile ka tundub.
Tartu Kolgata koguduses oli 2018. a lõpus jutluste seeria Piibli eeskujudest. Vaatlesime pühapäeviti Jumala suuri lugusid. Elasime kaasa Aabrahami, Saara, Aabeli, Noa, Eenoki ja Joosepi eeskujudele. Tänaseks teame nende elude algust ja lõppu, teame õppetunde, näeme Jumala plaani ja tervikut. Õpime neist koguduses ja pühapäevakoolis, toome paralleele oma elust, suhtest Jumalaga. Kõrvutades end nimetatutega, kestavad meie lood veel – on olnud algus, elukäik, kellel kui pikk, ent pole loo lõppu ning pole veel päris selge, mis on Jumala plaan meie elus täna ja läbi tänase ka tulevikus.

Hoolimata sellest, et nad uskusid ja järgisid Jumalat, ei teinud Jumal näiliselt nende elu lihtsamaks.

Loe edasi: Usuelus saab loodetav tõelisuseks ja nähtamatu nähtavaks

Meile on täna sündinud Päästja

12/2018 
Ülo Niinemägi, Oleviste koguduse pastor

Kätte on jõudnud aasta kõige kaunim aeg – ootuste ja kinkide aeg. Meile on kingitud Jumal. Jõululoo suurim ime – Jumala lihassetulek – on teostunud. Ta ütleb psalmides: „Vaata, ma tulen!“ (Ps 40:8). Jumal sai meie sarnaseks inimeseks kolmekümne kolmeks ja pooleks aastaks.
Meenutan lapsepõlvejõulude kuusetoomisi. Mäletan neid lumiseid külmi detsembripäevi, mil panin alla suusad, võtsin kätte sae ja sõitsin üle välja metsa kuuske otsima. Sageli sai see õige, laeni ulatuv puu, leitud alles siis, kui juba pimenes. Käed külmetasid villastes labakinnastes, kuid ülesanne sai täidetud.

Paljudel palveränduritel on soov olla just jõulude ajal Petlemmas.

Palverändurid külastavad Iisraeli
Jumalapoeg, Päästja, sündis Iisraelis, mis on praeguse hetke seisuga üle kahe korra väiksem kui Eesti. Paljudel palveränduritel on soov olla just jõulude ajal Petlemmas. Petlemm asub kümne kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast. Tean mitmeid eestlasi, kes aastaid tagasi Jeruusalemmast otse üle põldude jalgsi sinna pühapaika kohale läksid. Üks neist palveränduritest oli minu hea sõber Tarmo Vardja, kes käis Lehtmajade pühadel ikka Jeruusalemmas suures pidulikus pühadeorkestris viiulit mängimas. Nendeks jõuludeks on ta olnud juba üksteist aastat igaveses taevakodus, aga sooritatud palverännak ja julgustükk jääb kaunistama tema käidud teed. Kristlased on pidanud Jeesuse sündimise paika pühaks palve- ja kokkutulekukohaks juba alates teisest sajandist. 339. aastast tähistab seda paika kristlik kirik. Kaasaegne Petlemma linn oma umbes 25 000 elanikuga on pisut suurem Viljandist.

Loe edasi: Meile on täna sündinud Päästja