Otsing

01/2014 10 kaskede pere-1
Siim Kask, Käina koguduse pastor

Jumal on loonud inimese imeliselt: meile on antud mõtlemine ja tunded. Kas võib öelda, et üks on olulisem kui teine? Kutsun teid kaasa mõtlema, kuidas need kaks saavad teineteist täiendada.
Apostel Peetrus kirjutab peaaegu kaks tuhat aastat tagasi tähelepanuväärse mõtte: „Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises" (1Pt 1:13). Tol ajal kanti Lähis-Idas rõivaid, mis koosnesid peamiselt kahest pikast kuuest: aluskuub ja ülekuub. Kui asuti teele või võeti ette tõsisem töö, siis oli tarvis end valmis seada.

Kui tahame kuhugi liikuda, peame motiveerima „elevanti".

Ei saanud endale lubada, et töö käigus jäävad riided millegi taha kinni või segavad suure tuulega vaatevälja. Seetõttu oli vöötamine oluline tegevus iga päev. Peetrus kutsub meid üles mõistust valmis panema. Kinni siduma uitavad ja segavad mõtted selleks, et keskenduda olulisele. See on ilus võrdpilt küll, aga kuidas seda päris-elus rakendada?

12/2013 10 tamm aare-1
Aare Tamm, pastor emeeritus Ridalast

„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!" Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu" (Gl 4:4–7).

Olen pärit usklikust perest ja teadsin, kes mind aidata saab.

Jõulud. Imeline aeg meie rahva jaoks. Nii imeline, et eestlased öeldakse olevat päris jõulude usku. Linnatänavad on tuledesäras. Suur jõulukuusk on keskmes. Rahvas käib jõulukontsertidel ja jõuluteenistustel. Kauplused on juba ammu täis ainult jõulukaupa: jõuluvorstid, jõulupraed, jõulujoogid, jõululeivakesed, jõuluküünlad jne. Iga asi müüb, kui see kuulutab – olen jõulukaup! Meie kodudes säravad jõulukuused, katame piduliku jõululaua, teeme jõulukinke. On aasta kõige pidulikum aeg. Laste südamed löövad ootusärevuses. Meie oma südametes on kuidagi hell ja soe. See on jõulude väline sära, aga veelgi suurem on jõulude sisemine väärtus.

11/2013 10 tarmo toom 2010-1
Tarmo Toom, Allikal, 2013

Evangeeliumites kordub ütlus: „Jeesus, teades nende mõtteid..." (Mt 9:4; 12:25; Lk 9:47; 11:17). Miks on Jeesus huvitatud meie südame mõtetest?
Mõtted pulbitsevad meis kogu aeg, need tulevad ja lähevad, mõned jäävad ega taha kohe sugugi ära minna. Eesti luuletaja Heli Vihti sõnadega:
Kus küll sünnivad mõtted?
Millised on nende teed?
Tulevad kuskilt ja kaovad,
Nii nagu voolavad veed.

Jeesus teadis, et mõtlevad olendid mõtlevad pidevalt, ja teadis sedagi, kui olulised meie mõtted on. Mitte et kõik mõtted oleksid võrdselt olulised, vaid et mõtetel on suur tähtsus meie elus. Need määravad kaudselt meie teod ja tegemata jätmised, kujundavad meie isiksust ja iseloomu, otsustavad meie suhtumise kaasinimestesse ja Jumalasse. Seepärast psalmist paluski: „Oh, Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted!" (Ps 139:23).

Igasugune vaimulik edasiminek algab kontrollist mõtete üle.

10/2013 10 egon sarv
Egon Sarv, misjonär

„Ma imestan, et teie nii ruttu pöördute ära temast, kes teid Kristuse armu kaudu on kutsunud, mingi teistsuguse evangeeliumi poole. Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata" (Gl 1:6–7). Ohoo... on veel mingi teine evangeelium, mis ei olegi evangeelium! Paulus selgitab läbi Galaatia kirja Kristuse evangeeliumi erinevust sellest teisest sõnumist. Ka meil on vaja osata eristada neid kahte, et püsida õigel teel.

Niiviisi „tegemise teele", teistsuguse evangeeliumi teele pöörates saame aga Seaduse orjadeks.

1. On ainult üks, Kristuse evangeelium

Esiteks, s 8–9 Paulus rõhutab kaks korda, et kui keegi peaks Kristuse evangeeliumi pähe kuulutama mingit teist evangeeliumi, siis ta olgu neetud. Miks nii karm? Sest et ei ole teist evangeeliumi, on vaid valeõpetused, olgugi välja aretatud Kristuse evangeeliumist. Seepärast ettevaatust, kui kavatseme hakata Kristuse evangeeliumi kuidagi teiseks pöörama.

09/2013 10 8252144 rando
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Mulle näib, et nende vahel, kes tulevad pühapäeval kirikusse või lähevad jalgpallistaadionile, on midagi ühist. Võistluse vaatajad soovivad, et võidaks nende meeskond. Seal pole esmatähtis mängu sportlik ilu ega palli-akrobaatika, vaid väravad!

Ka pühakotta tulles on meil soov midagi kogeda, võtta kaasa midagi, mis aitab elu küsimusi ja muresid lahendada. Muidugi, osa inimesi läheb kirikusse ka traditsioonist. Kuid sügavam igatsus on kohtuda seal Jumalaga. Kes kohtub oma Loojaga, see võidab – see annab usku, lootust ja armastust – seda me vajame täna!

Kuid siin on suur probleem: ükski inimene ei saa Jumalaga kohtumist ette kokku leppida. Oma meeskonnale võidu tagamine pole ka tribüünide käes, kuigi staadionil on selleks rikkalikud rituaalid. Vahel mõtleme ka koguduses nii: kui me nüüd palju palvetame ja ohverdame, siis peab Jumal meid aitama ja trööstima. Kas ta peab?

08/201310 meego avayritusel
Meego Remmeli ava- ja lõpusõna suvefestivalil Keilas

Terve linn – nii on korraldajad sõnastanud meie suvefestivali sihi, haaramaks kaasa lapsi, noori, täisealisi, vanemaealisi üle Keila linna ja Eestimaa. Tänu kõigile võõrustajatele ja panustajatele, kellega koostöös on Terve linn unistusest teoks saanud!

Platonlik käsitus

Terve linn on kindlasti iga linnajuhi ja -kodaniku soovunelm. Eluterve keskkond koos terve kogukonnaeluga on just see, mida me inimestena vajame. Samamoodi oli terve linn juba antiiksete filosoofide unelmatemaailm. Nii kirjutas Platon filosoofia, eetika ja politoloogia ajalukku oma unistuspildi ideaallinnast omaaegses kreeka kultuuriruumis.

On huvitav tõdeda, et platonlikus käsituses ei saa linn olla terve ega elu hästi korraldatud, kui selle üle valitseksid noored ja rumalad või isekad ja himukad juhid. Nii leidis Platon, et ideaaljuhul peaksid linna valitsema filosoofid, kes on piisavalt kaua ja targalt elanud ning sügavamalt maailma asjade üle juurelnud, et juhtida linna targalt, õiglaselt, julgelt ja mõõdukalt. Paljud peavad sellist ettekujutust ideaallinnast utoopiliseks.

Siiski jättis Platon oma linnapildist välja ühe teise inimgrupi – ateistid.

Uudised

2020-8-detsember

19 Detsember 2020
2020-8-detsember

SISUKORD Markuse evangeeliumiga läbi elu aia Joosep TammoSõbralt Sõbrale avas ukse noormehe unistuse täitumiseks Laura MaideValgem kui lumi Rando SelbakJõulud avavad taevaukse Ermo JürmaPriidu Ellam – põhja piirkonna politsei ja piirivalve...

Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

19 Detsember 2020
Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

Detsember 2020 Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid....

Kahekordsed jõulud Kosovos

19 Detsember 2020
Kahekordsed jõulud Kosovos

Detsember 2020 Daily Adam, misjonär Kosovos Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.Kuna...

Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

19 Detsember 2020
Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

Detsember 2020 Jaan Bärenson, EPSi peasekretär 2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde)...

JÕULULÄKITUS 2020

19 Detsember 2020

 Detsember 2020„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel...

JÕULUVALGUS

19 Detsember 2020

Detsember 2020Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud Hinges heliseb – süda hellemast hellem.Hele jõulupäev. *Õhtusoojusessügaval südame alljõuluigatsus. *Tuuled mängivadaialippides jõulu-õhtu koraali.

Rõõmusta ja jaga rõõmu

19 Detsember 2020
Rõõmusta ja jaga rõõmu

Detsember 2020 Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed...

Pastoriprouade jõuluroad

19 Detsember 2020
Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2020 Toorjuustu-kookoskook Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik MisjonikogudusPõhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võidTäidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat...

Mulle tulevad külla hommikumaa targad

19 Detsember 2020
Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks...

Muusika avab nähtamatu saladuse

19 Detsember 2020
Muusika avab nähtamatu saladuse

Detsember 2020 Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.„Tema...

Linke