01/2014
Siim Kask, Käina koguduse pastor

Jumal on loonud inimese imeliselt: meile on antud mõtlemine ja tunded. Kas võib öelda, et üks on olulisem kui teine? Kutsun teid kaasa mõtlema, kuidas need kaks saavad teineteist täiendada.
Apostel Peetrus kirjutab peaaegu kaks tuhat aastat tagasi tähelepanuväärse mõtte: „Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises" (1Pt 1:13). Tol ajal kanti Lähis-Idas rõivaid, mis koosnesid peamiselt kahest pikast kuuest: aluskuub ja ülekuub. Kui asuti teele või võeti ette tõsisem töö, siis oli tarvis end valmis seada.

Kui tahame kuhugi liikuda, peame motiveerima „elevanti".

Ei saanud endale lubada, et töö käigus jäävad riided millegi taha kinni või segavad suure tuulega vaatevälja. Seetõttu oli vöötamine oluline tegevus iga päev. Peetrus kutsub meid üles mõistust valmis panema. Kinni siduma uitavad ja segavad mõtted selleks, et keskenduda olulisele. See on ilus võrdpilt küll, aga kuidas seda päris-elus rakendada?

12/2013
Aare Tamm, pastor emeeritus Ridalast

„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!" Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu" (Gl 4:4–7).

Olen pärit usklikust perest ja teadsin, kes mind aidata saab.

Jõulud. Imeline aeg meie rahva jaoks. Nii imeline, et eestlased öeldakse olevat päris jõulude usku. Linnatänavad on tuledesäras. Suur jõulukuusk on keskmes. Rahvas käib jõulukontsertidel ja jõuluteenistustel. Kauplused on juba ammu täis ainult jõulukaupa: jõuluvorstid, jõulupraed, jõulujoogid, jõululeivakesed, jõuluküünlad jne. Iga asi müüb, kui see kuulutab – olen jõulukaup! Meie kodudes säravad jõulukuused, katame piduliku jõululaua, teeme jõulukinke. On aasta kõige pidulikum aeg. Laste südamed löövad ootusärevuses. Meie oma südametes on kuidagi hell ja soe. See on jõulude väline sära, aga veelgi suurem on jõulude sisemine väärtus.

11/2013
Tarmo Toom, Allikal, 2013

Evangeeliumites kordub ütlus: „Jeesus, teades nende mõtteid..." (Mt 9:4; 12:25; Lk 9:47; 11:17). Miks on Jeesus huvitatud meie südame mõtetest?
Mõtted pulbitsevad meis kogu aeg, need tulevad ja lähevad, mõned jäävad ega taha kohe sugugi ära minna. Eesti luuletaja Heli Vihti sõnadega:
Kus küll sünnivad mõtted?
Millised on nende teed?
Tulevad kuskilt ja kaovad,
Nii nagu voolavad veed.

Jeesus teadis, et mõtlevad olendid mõtlevad pidevalt, ja teadis sedagi, kui olulised meie mõtted on. Mitte et kõik mõtted oleksid võrdselt olulised, vaid et mõtetel on suur tähtsus meie elus. Need määravad kaudselt meie teod ja tegemata jätmised, kujundavad meie isiksust ja iseloomu, otsustavad meie suhtumise kaasinimestesse ja Jumalasse. Seepärast psalmist paluski: „Oh, Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted!" (Ps 139:23).

Igasugune vaimulik edasiminek algab kontrollist mõtete üle.

10/2013
Egon Sarv, misjonär

„Ma imestan, et teie nii ruttu pöördute ära temast, kes teid Kristuse armu kaudu on kutsunud, mingi teistsuguse evangeeliumi poole. Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata" (Gl 1:6–7). Ohoo... on veel mingi teine evangeelium, mis ei olegi evangeelium! Paulus selgitab läbi Galaatia kirja Kristuse evangeeliumi erinevust sellest teisest sõnumist. Ka meil on vaja osata eristada neid kahte, et püsida õigel teel.

Niiviisi „tegemise teele", teistsuguse evangeeliumi teele pöörates saame aga Seaduse orjadeks.

1. On ainult üks, Kristuse evangeelium

Esiteks, s 8–9 Paulus rõhutab kaks korda, et kui keegi peaks Kristuse evangeeliumi pähe kuulutama mingit teist evangeeliumi, siis ta olgu neetud. Miks nii karm? Sest et ei ole teist evangeeliumi, on vaid valeõpetused, olgugi välja aretatud Kristuse evangeeliumist. Seepärast ettevaatust, kui kavatseme hakata Kristuse evangeeliumi kuidagi teiseks pöörama.

09/2013
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Mulle näib, et nende vahel, kes tulevad pühapäeval kirikusse või lähevad jalgpallistaadionile, on midagi ühist. Võistluse vaatajad soovivad, et võidaks nende meeskond. Seal pole esmatähtis mängu sportlik ilu ega palli-akrobaatika, vaid väravad!

Ka pühakotta tulles on meil soov midagi kogeda, võtta kaasa midagi, mis aitab elu küsimusi ja muresid lahendada. Muidugi, osa inimesi läheb kirikusse ka traditsioonist. Kuid sügavam igatsus on kohtuda seal Jumalaga. Kes kohtub oma Loojaga, see võidab – see annab usku, lootust ja armastust – seda me vajame täna!

Kuid siin on suur probleem: ükski inimene ei saa Jumalaga kohtumist ette kokku leppida. Oma meeskonnale võidu tagamine pole ka tribüünide käes, kuigi staadionil on selleks rikkalikud rituaalid. Vahel mõtleme ka koguduses nii: kui me nüüd palju palvetame ja ohverdame, siis peab Jumal meid aitama ja trööstima. Kas ta peab?