Kerjuse ime

06/2012 Eerek Preisfreund, Avispea Vabakoguduse pastor

„Aga Peetrus ütles: "Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!"" (Ap 3:6)

Mäletan väga hästi oma esimest jutlust, mille pidasin Kehra koguduses teismelise poisina. See rääkis Peetrusest ja sellest, kuidas tal endal ei olnud midagi, aga siiski ta tegi sellega, mida tal ei olnud – imet. Ka nüüd, kui mul on endal vanemad pojad juba teismelised, kõnetab see kirjakoht mind.

Loe edasi: Kerjuse ime

Pärast Nelipüha

05/2012 Koit Kask, Selise Nelipüha Koguduse pastor

„Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes" (Ap 2:42).

Nelipühapäeval valas Jumal oma Püha Vaimu välja sellesse maailma. See sündmus on ikka ja alati usklikke köitnud just silmaga nähtavas osas, nagu taevane tuulekohin, hargnevad tulekeeled ja imeline kõnevõime. Välised tunnused, mis sellel päeval esile tulid, olid Vaimu väljavalamise kaasnähtused, mitte aga tulemus.

Jeesuse jüngrite ellu tõi nelipühapäev unustamatu elamuse. Nende vaimulikus elus oli juba varem olnud meeldejäävaid päevi, eriti mälestused, mis olid seotud Jeesuse ristisurma ja ülestõusmisega. Ja nüüd saabus nelipühapäev, mis oli oma olemuselt uus, kuid kuulus siiski Jumala päästeplaani. Pärast Jeesuse lunastustöö teostamist algas Püha Vaimu üldine tegevus kogu inimkonna õnnistuseks. Kui jüngrite eelmised elamused olid seotud Jeesuse elu nähtava osaga, siis nelipüha kuulus Jeesuse elu nähtamatu osa juurde.

Loe edasi: Pärast Nelipüha

Kuidas kõnelda ja kuidas kuulda

04/2012 Kaarel B. Väljamäe, KUS 1. kursus

Iga jutlus on mingis mõttes ka pihtimus. Ka siis, kui välditakse millegi välja ütlemist. Sest nii pole kohane, ei ole sünnis, ei ole mugav. Aga see, mida valjusti välja ei öelda, on ka vaikides kosta. Mõned targad on öelnud, et võiksime elada iga päeva, nagu oleks see meie viimane. Tuleks siis jutlustada, nagu oleks see viimane jutlus? Saab kõik ära öelda? Kolmekümneselt, kui peaks veel vähemalt kolmkümmend või nelikümmend aastat jutlustama.

Mida öelda, kui pole tegelikult kunagi tahtnud olla rohkem kui luuletaja. Pole suuremat kutsumist soovinud ega oodanud. Ma ei ole õnnetu, et pean jutlustama. Olen õnnelik, et saan. Lugu on selles, et ma pole tahtnud muud, kui kirjutada lihtsaid lugusid, milles inimene tunneks ära iseenda. Kas on võimalik kõnelda veel lihtsamalt, et inimene tunneks ära Jumala?

Loe edasi: Kuidas kõnelda ja kuidas kuulda

Kelle teie ütlete minu olevat?

03/2012 Meego Remmel, EKB Liidu president

Aastakonverentsil Tartu Salemi kirikus, 10. märtsil 2012

Lõpule jõudnud aastakonverents on nii minu kui meie ühisele tulevikule suundaandev sündmus. Kiitsime heaks meie koguduste liidu arengukava aastani; vaimulik juhtkond ja põhikirjalised ametikandjad, keda valisime, said konverentsilt volituse vastutada meie ühistöö eest kuni aastani 2016. Esitatud aruannete kinnitamine koos eri töövaldkondade tulevikuplaanide ja nende teokstegemiseks vajalike eelarveliste summadega tähendab, et peame olema meie kätte usaldatud vahendite head majapidajad, helded annetajad ja targad kasutajad. On aga siiski veel üks küsimus, millele meil tuleb vastata. See on Jeesuse küsimus: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?" (Mt 16:15)

Loe edasi: Kelle teie ütlete minu olevat?

Kristuse elavad kirjad

02/2012 Andres Saumets, Tartu Annelinna Koguduse pastor

„Kas jälle peame hakkama ennast soovitama? Või on meil vaja, nagu mõnel teisel, soovituskirju teie kätte või teie käest? Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav. On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele" (2Kr 3:1-3).

Ühel päeval helises mu kabinetis telefon ja mind küsis üks ohvitser, keda olin aidanud aastate eest lõputöö juhendamisel. Nüüd palus ta minult soovituskirja kandideerimiseks stipendiumile, mis võimaldaks tal alustada filmiajaloo õpinguid ühes Inglismaa ülikoolis. Küsisin imestunult, miks ta selle sooviga just minu poole pöördub. Pärast lühikest mõttepausi vastas ta, et soovib, et teda aitaks selline inimene, kes pole pahatahtlik või ükskõikne, kes ei naera tema plaani välja ja keda võib usaldada... Selliseid soovituskirju on mul tulnud kirjutada nii mõnelgi korral. Aeg-ajalt saan ka tänukirju, milles on väljendatud rõõmu eduka kandideerimise puhul.

Loe edasi: Kristuse elavad kirjad