08/2014 
Meego Remmel, EKB Liidu president suvefestivali lõputeenistusel Kuressaares

Piiblis on kolm sõna, mis võtavad kokku meie kindluse üle aegade – Jeesus on Issand. Ses sõnadekolmikus kätkeb kogu kristlik usu- ja elutunnistus. Seda uskudes, kuulutades ja välja elades eristume teistest usulistest, eetilistest, filosoofilistest, poliitilistest, ideoloogilistest, kultuurilistest ja subkultuurilistest traditsioonidest. Kas need kolm sõna võtavad kokku ka sinu isikliku ja meie ühise elu?

Oleme tahtnud Jeesust eristada kõigist teistest isandatest ja andnud talle oma keeles harukordse nime – Issand.

 Jeesus on Issand 

Piibel ütleb: „Jeesus on Issand." Esimeste kristlaste jaoks tähendas see kogu inimeseks- ja kristlaseksolemise lähtekohta, keset, eesmärki. See pani neid kehastama ja edasi pärandama üle aegade kindlat argumenti – Jeesuse is(s)andaksolemist. Taoline argument ületas (antiik)aegadest ja oludest sõltuva tunnetusliku-tunnistusliku väitluse. Tunnustades Jeesust Issandana, kujunes argumendiks vastav usulis-kõlbeline ja isiklik-kogukondlik elu. Kristliku elukäsituse tähendus sai selgeks üle aegade kindlas suhtes. Olles isikuline, mitte umbisikuline, omandas suhe Jeesuse kui kogu oleva Issandaga elumuutva väe. Nõnda sai „Jeesus on Issand" ka varakristlikuks ristimisvormeliks ja usutunnistuseks (mida aegade jooksul on edasi arendatud ja millele nüüdseks ehk juba liigagi palju dogmaatilisi lauseid juurde lisatud). Nii või teisiti oli ja on ning saab olema kristlik kindlus üle aegade ainiti selles, et Jeesus valitseb Issandana üle kõige ja kõigi.

05/2014
Foto: Otto Pärnamägi, Kaev.net
Otniel Bunaciu, Euroopa Baptisti Föderatsiooni president

„Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees – tema ees, kellele meil tuleb aru anda" (Hb 4:12–13).
Piibel on meie usu ja väärtuste tuumaks. Minu kodumaa Rumeenia on 86 protsendi ulatuses ortodoksi taustaga. Kui me räägime seal kristlastega, ütlevad nemad: traditsioon – see on tohutult tähtis! Meie aga ütleme: see on siin Piiblis – see ongi püha traditsioon. Seega, baptistikogudustele on kohane rääkida Piiblist.

Jutluse aluseks valitud Heebrea kirja tekst räägib Jumala sõnast. Kui antud salmidest edasi lugeda, on siin üleskutse kuulekusele usus ja Jumala asjades. Ma ei ava kogu lõigu teoloogilist sõnumit, aga loetud salmidest tuleb välja, et Jumala sõna toimib inimeste juures meelevallaga.

04/2014 Meego Remmeli jutlus Eesti EKB Koguduste Liidu aastakonverentsil 2014

Meie konverentsi keskmes on tänavu Piibel – põlvkondade pärand. Antud pärandi keskmes seisab Jeesus. Johannese evangeelium keskendub omakorda Jeesuse eluõhtule ja sellele, mida ta siis oma järgijatele pärandas. „Nüüd on Inimese Poeg kirgastatud ja Jumal on temas kirgastatud. Kui Jumal on temas kirgastatud, siis kirgastab Jumal temas ka ennast ja ta kirgastab teda just nüüd. Lapsed, ma olen teiega veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele: „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla", nii ütlen ma praegu ka teile. Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate" (Jh 13:31–35).

Jeesuse kirkus peab kõigile tuntuks saama läbi meie elus esile tuleva armastuse ja jüngerluse.

Jeesuse jumalik kirkus ning armastuse ja jüngerluse käsk

Eestimaa ja maailm on täis pingeid ja probleeme. Seda enam tuleb otsida Jumala riiki ja tema õigust. Nii veendume ja veename ka maailma enda ümber, et Jeesus on Issand üle kõige. See on parim sõnum üle aegade – ja meil on eesõigus seda ellu viia. Aastat alustades oskasime vaevalt ette kujutada, mis on juba sündinud ja veelgi sündimas. Paljud küsivad – ja mitte ainuüksi Ukrainas – mida toob tulevik? Jeesus ütleb vaid: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud, vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni" (Ap 1:7j). Seega tuleb meil olla tema tunnistajaks ka siinmail, olgu Eestis, Venemaal, Ukrainas, kus iganes.

03/2014
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Ap 8:26–40.
Etioopia kuningriigi finantsminister (Idamaa J. Ligi või A. Hansson) oli tõllaga koduteel. Tema elus oli kõik vajalik olemas: kindel koht tööturul (tänapäeval haruldane), kõrge ühiskondlik positsioon (haruldasem), raha ja mõjujõud (veelgi haruldasem).

Kaalukamate muutuste puhul peavad kaasa rääkima meie pea, süda ja käed.

Kuid veidi religiooni kuulub ka elu juurde – ja ta külastas Jeruusalemma. Eunuhhina poleks ta ise saanud juutlusse astuda, aga ta oli nende sõber, nagu on paljudel kirikutel liikmekohustusteta sõpru. Pühas linnas soetas ta reisilektüüriks Jesaja-rulli. Seegi polnud mittejuudile lihtne, aga tema rahakott ja mõjujõud olid piisavad. Nüüd sõidab ta koju ja loeb arveraamatute ja börsiteadete vahelduseks raamatute Raamatut, kirjutatud heebrea keeles, paremalt vasakule.

Igaüks meist on teel läbi elu. Meil on oma kohustused, sissetulek ja positsioon. Televisiooni ja interneti ajastul haarame meiegi vahel mõne raamatu ja loeme.
Järgneva jutluse teemaks on muutused. Mõned muutused lihtsalt sünnivad: näiteks sain mina Moostes oma esimesed hallid juuksed... aastad lihtsalt sealmail. Teiste puhul räägivad kaasa meie pea, süda ja käed.

02/2014
Toivo Pilli, Tartu Salemi pastor

„Püsige nõnda Issandas, armsad!" (Fl 4:1). Filipi kirjas kasutab apostel Paulus sageli väljendeid, mis räägivad Jeesuses Kristuses olemisest. Mõelge ühtmoodi Issandas, olge rõõmsad Issandas, teie mõtted on hoitud Kristuses... Kuidas seda mõista?

Mida tähendab olla Kristuses?

Kas Piibel peab silmas mingit müstilist, salapärast ühtsust Kristusega? Muidugi, kus Jumal on mängus, seal on alati ka omajagu saladust. Aga Filipi kiri, kaasa arvatud 4. peatüki algus, räägib väga praktilistest asjadest (4:2–9). Siin on juttu tülide ületamisest, palvetamisest ja tänamisest, samuti vooruslikust elust, heade asjade taotlemisest ja teostamisest. Kõik need kristlikud praktikad aitavad püsida Issandas ja väljendavad Issandas olemist.

Nii nagu vankriratta kodarate tugev ühendus rummuga teeb ratta tugevaks, on oluline, et see, kes me oleme ja mida teeme, koonduks Kristuses. Kui liigume lähemale keskmele, oleme lähemal ka üksteisele. Võib öelda ka niipidi: kui tegutseme nii, et osadus suureneb ja üksmeelt ning Kristuse-sarnasust on meis rohkem, siis avastame Jumala tõelisemalt. Nii võib ratas veereda, meid kuhugi edasi viia. Muidu laguneb ta varsti ja meile jäävad kätte ainult kasutud kodarad.

Teine näide. Arvutikasutajad ütlevad mõnikord: „Ma olen internetis." See tähendab, et suhtluskanal on avatud, ma olen „sees" internetimaailmas, ei ole tõrkeid suhtluses ega virtuaalses liikumises... Kauge tuleb lähedale. Mu sõprade teated ja pildid ja lingid tulevad mulle tuppa kätte. Ja minu sõnumid jõuavad kohale. Olla Kristuses – see tähendab, et suhtluskanal Jumalaga on avatud!