Jumala aeg ja meie aeg

12/2013 10 tamm aare-1
Aare Tamm, pastor emeeritus Ridalast

„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!" Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu" (Gl 4:4–7).

Olen pärit usklikust perest ja teadsin, kes mind aidata saab.

Jõulud. Imeline aeg meie rahva jaoks. Nii imeline, et eestlased öeldakse olevat päris jõulude usku. Linnatänavad on tuledesäras. Suur jõulukuusk on keskmes. Rahvas käib jõulukontsertidel ja jõuluteenistustel. Kauplused on juba ammu täis ainult jõulukaupa: jõuluvorstid, jõulupraed, jõulujoogid, jõululeivakesed, jõuluküünlad jne. Iga asi müüb, kui see kuulutab – olen jõulukaup! Meie kodudes säravad jõulukuused, katame piduliku jõululaua, teeme jõulukinke. On aasta kõige pidulikum aeg. Laste südamed löövad ootusärevuses. Meie oma südametes on kuidagi hell ja soe. See on jõulude väline sära, aga veelgi suurem on jõulude sisemine väärtus.

Loe edasi: Jumala aeg ja meie aeg

Mida Jeesus ei mõtleks

11/2013 10 tarmo toom 2010-1
Tarmo Toom, Allikal, 2013

Evangeeliumites kordub ütlus: „Jeesus, teades nende mõtteid..." (Mt 9:4; 12:25; Lk 9:47; 11:17). Miks on Jeesus huvitatud meie südame mõtetest?
Mõtted pulbitsevad meis kogu aeg, need tulevad ja lähevad, mõned jäävad ega taha kohe sugugi ära minna. Eesti luuletaja Heli Vihti sõnadega:
Kus küll sünnivad mõtted?
Millised on nende teed?
Tulevad kuskilt ja kaovad,
Nii nagu voolavad veed.

Jeesus teadis, et mõtlevad olendid mõtlevad pidevalt, ja teadis sedagi, kui olulised meie mõtted on. Mitte et kõik mõtted oleksid võrdselt olulised, vaid et mõtetel on suur tähtsus meie elus. Need määravad kaudselt meie teod ja tegemata jätmised, kujundavad meie isiksust ja iseloomu, otsustavad meie suhtumise kaasinimestesse ja Jumalasse. Seepärast psalmist paluski: „Oh, Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted!" (Ps 139:23).

Igasugune vaimulik edasiminek algab kontrollist mõtete üle.

Loe edasi: Mida Jeesus ei mõtleks

Kuus tõde, mis hoiavad sind usuteel

10/2013 10 egon sarv
Egon Sarv, misjonär

„Ma imestan, et teie nii ruttu pöördute ära temast, kes teid Kristuse armu kaudu on kutsunud, mingi teistsuguse evangeeliumi poole. Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata" (Gl 1:6–7). Ohoo... on veel mingi teine evangeelium, mis ei olegi evangeelium! Paulus selgitab läbi Galaatia kirja Kristuse evangeeliumi erinevust sellest teisest sõnumist. Ka meil on vaja osata eristada neid kahte, et püsida õigel teel.

Niiviisi „tegemise teele", teistsuguse evangeeliumi teele pöörates saame aga Seaduse orjadeks.

1. On ainult üks, Kristuse evangeelium

Esiteks, s 8–9 Paulus rõhutab kaks korda, et kui keegi peaks Kristuse evangeeliumi pähe kuulutama mingit teist evangeeliumi, siis ta olgu neetud. Miks nii karm? Sest et ei ole teist evangeeliumi, on vaid valeõpetused, olgugi välja aretatud Kristuse evangeeliumist. Seepärast ettevaatust, kui kavatseme hakata Kristuse evangeeliumi kuidagi teiseks pöörama.

Loe edasi: Kuus tõde, mis hoiavad sind usuteel

Jumalat näeme me tagasivaates

09/2013 10 8252144 rando
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Mulle näib, et nende vahel, kes tulevad pühapäeval kirikusse või lähevad jalgpallistaadionile, on midagi ühist. Võistluse vaatajad soovivad, et võidaks nende meeskond. Seal pole esmatähtis mängu sportlik ilu ega palli-akrobaatika, vaid väravad!

Ka pühakotta tulles on meil soov midagi kogeda, võtta kaasa midagi, mis aitab elu küsimusi ja muresid lahendada. Muidugi, osa inimesi läheb kirikusse ka traditsioonist. Kuid sügavam igatsus on kohtuda seal Jumalaga. Kes kohtub oma Loojaga, see võidab – see annab usku, lootust ja armastust – seda me vajame täna!

Kuid siin on suur probleem: ükski inimene ei saa Jumalaga kohtumist ette kokku leppida. Oma meeskonnale võidu tagamine pole ka tribüünide käes, kuigi staadionil on selleks rikkalikud rituaalid. Vahel mõtleme ka koguduses nii: kui me nüüd palju palvetame ja ohverdame, siis peab Jumal meid aitama ja trööstima. Kas ta peab?

Loe edasi: Jumalat näeme me tagasivaates

Terve linna rahvas

08/201310 meego avayritusel
Meego Remmeli ava- ja lõpusõna suvefestivalil Keilas

Terve linn – nii on korraldajad sõnastanud meie suvefestivali sihi, haaramaks kaasa lapsi, noori, täisealisi, vanemaealisi üle Keila linna ja Eestimaa. Tänu kõigile võõrustajatele ja panustajatele, kellega koostöös on Terve linn unistusest teoks saanud!

Platonlik käsitus

Terve linn on kindlasti iga linnajuhi ja -kodaniku soovunelm. Eluterve keskkond koos terve kogukonnaeluga on just see, mida me inimestena vajame. Samamoodi oli terve linn juba antiiksete filosoofide unelmatemaailm. Nii kirjutas Platon filosoofia, eetika ja politoloogia ajalukku oma unistuspildi ideaallinnast omaaegses kreeka kultuuriruumis.

On huvitav tõdeda, et platonlikus käsituses ei saa linn olla terve ega elu hästi korraldatud, kui selle üle valitseksid noored ja rumalad või isekad ja himukad juhid. Nii leidis Platon, et ideaaljuhul peaksid linna valitsema filosoofid, kes on piisavalt kaua ja targalt elanud ning sügavamalt maailma asjade üle juurelnud, et juhtida linna targalt, õiglaselt, julgelt ja mõõdukalt. Paljud peavad sellist ettekujutust ideaallinnast utoopiliseks.

Siiski jättis Platon oma linnapildist välja ühe teise inimgrupi – ateistid.

Loe edasi: Terve linna rahvas

Tehke teerajad tasaseks!

10 heino meri-106/2013 Heino Meri, Vedra koguduse pastor emeeritus

Ühel päeval, Juuda kuninga Joosija Aamoni poja päevil, sai prohvet Jeremija Issandalt sõna, kes ütles: „Seisa Issanda koja väravas ja kuuluta seal seda sõna ning ütle: Kuulge Issanda sõna, kogu Juuda, kes tulete sisse neist väravaist Issandat kummardama! ... Parandage oma eluviise ja tegusid!" (Jr 7:2–3).

Elame kiirustaval ajal. Televisioon, raadio ja internet teevad oma võidukäike. Uusi õpetusi, nõuandeid kohtame igal sammul. Samuti röövivad igapäevased argieluaskeldused, töökohustused, toimetulekumured suure osa meie ajast. Vaikset aega Issandaga rääkimiseks jääb ikka vähemaks ja vähemaks. Kõigest hoolimata võime rõõmustada võimalusest tulla ühiselt palvekotta nii nädala sees kui ka pühapäevadel, et kuulda Issanda sõna.

Mõtle järele! Ehk on sinugi elus mõnda, mis takistab sind jumaliku eesmärgi suunas liikumast.

Piiblisse on jäädvustatud mitmete inimeste elulugusid – ja mitte asjatult. Järeltulevad põlvkonnad võivad neist õppust võtta, hoiduda tehtud vigadest ja rakendada kõike head oma isiklikku ellu.

Loe edasi: Tehke teerajad tasaseks!